KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Taimi Kollom Otsuse tegemise aeg ja koht 17. aprill 2012, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-10-53849 Tsiviilasi KÜ XXXhag

) § 5 lg 1 kohaselt korteriühistu liikmeks on kõik ühe või mitme korteriomanditeks jagatud kinnisasja korteriomanikud, kui korteriühistu moodustamise otsus on tehtud käesolevas seaduses sätestatud korras.

§ 13

lg 4 sätestab, et korteriühistu otsused elamu majandamise ja säilitamiseks vajalike toimingute tegemise ning majandamiskulude kandmise kohta on kõigile korteriühistu liikmetele kohustuslikud. Korteriomandiseadus (KOS) § 13 lg 1 alusel korteriomanik tasub kaasomandil lasuvad maksud, kannab avalik-õiguslikud reaalkoormatised ja kaasomandi majandamise kulutused ning saab kaasomandi majandamisest vilja võrdeliselt talle kuuluva kaasomandiosa suurusega. Korteriomanikud võivad sellest suhtest kõrvale kalduda kokkuleppe alusel. Võlaõigusseadus (VÕS) § 76 lg 1 alusel tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1 järgi kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kohtule esitatud arvete (I kd, tlk 39-46, 65-178, II kd, tlk 25-27) kohaselt on kostjal hagejale tasumata perioodil juuli 2008 – jaanuar 2011 hageja poolt esitatud kommunaalkulude arved kokku summas 4 580,61 eurot.

1. Kostja leiab, et ei ole kohustatud arveid nimetatud summas tasuma. Kostja korteris on alates 2006 talvest probleeme küttesüsteemiga ning radiaatorid on köögis ja elutoas külmad, mistõttu leiab kostja, et tal tuleb tasuda kütte eest vastavalt tarbitule. Kostja märgib ka, et küttesüsteemi probleemi ei ole lahendatud, vaatamata asjaolule, et kostja on pöördunud probleemiga korteriühistu (I kd, tlk 83-87, 141-144) ja küttsüsteemi hooldaja poole. Kostja on nõus tasuma faktiliselt tarbitud kütte eest ehk summas 313,23 eurot (4 901,02 krooni). Samuti leiab kostja, et arved on ebatäpsed vee tarbimise osas. Kostjale on arvestatud perioodil veebruar – august 2007 vett: 10 kuupmeetrit külma vee ja 10 kuupmeetrit sooja vee eest, vaatamata sellele, et kostja on esitanud näidud. Kostjale lubati teha tasaarvestus, kuid käesoleva ajani ei ole tasaarvestust teostatud. Ajavahemikus veebruar 2009 – oktoober 2010 esitati kostjale arveid eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta ja alates veebruar 2011 esitatakse kostjale arved 10 kuupmeetrit külma vee ja 10 kuupmeetrit sooja vee eest. Kostja leiab, et selliseks arvestuseks puudub alus ning arved on ebaseaduslikud ning kostjale on arvestatud vee eest rohkem 2 063,15 eurot (32 281,31 krooni), mida kostja ei ole nõus tasuma.
2. Kohtule esitatud tõendite kohaselt on hagejal sõlmitud soojusenergia ostu-müügileping nr 2239 AS-iga Tallinna Küte (I kd, tlk 120-122) ja veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenuste ostu-müügileping nr 004161/01 AS-iga TV (I kd, tlk 124-125). Hageja ja OÜ VH vahel 13.11.2009 sõlmitud lepingu nr 2610-1/09 (I kd, tl 111-112) kohaselt hooldas elamut asukohaga XXX alates 13.11.2009 OÜ VH kuni 2011.a. lõpuni (II kd, tlk 43). 13.04.2011 seletuskirja (I kd, tlk 113) järgi ei ole korterist nr 115 kütte osas lepingu perioodil ühtegi väljakutset registreeritud. 4 Samuti ei ole väljakutseid registreeritud selle püstiku ülemistest ega alumistest korteritest. Maja küttesüsteem on ehitatud püstikutena, mis kulgevad läbi üheksa korruse, seega ei saa olla külm radiaator vahepealses korteris, on võimalik, et kas kõik on külmad või kõik on soojad. Kostja ei ole kohtule esitanud tõendeid, et kostja oleks pöördunud korteriühistu juhatuse või elamut hooldava äriühingu poole seoses küttesüsteemi probleemidega. Samuti ei ole kostja esitanud tõendeid, et kostja on tõstatanud küttesüsteemi probleemi korteriühistu üldkoosolekul, milline on vastavalt mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) § 18 lg 1 mittetulundusühingu kõrgeimaks organiks. Asjaolu, et kostja on edastanud hagejale e-kirjad (I kd, tlk 83-87, 141-144) selgitusega, miks ei tasu kostja arveid, ei tähenda, et kostja on pöördunud probleemi lahendamiseks korteriühistu üldkoosoleku poole. Üldkoosoleku pädevusse kuulub tulenevalt MTÜS § 19 lg 1 p 8 muude

imuste otsustamine, mida ei ole seaduse või põhikirjaga antud teiste organite pädevusse. Seega on üldkoosolekul õigus otsustada küttesüsteemide probleemide lahendamine ning esitatud arvete vähendamine. Vastavalt KÜ XXX põhikirja punktile 3.2.4 (I kd, tlk 18) on ühistu liige kohustatud tasuma regulaarselt, üks kord kuus, hiljemalt juhatuse poolt kindlaksmääratud kuupäevaks elamu majandamiskulusid, arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta. Lisaks majandamis-kuludele peab ühistu liige tasuma veevarustuse, kanalisatsiooniteenuste ja soojaveevarustuseks vajaliku soojusenergia eest ning maksma maamaksu. Seega tuleneb majandamiskulude tasumise kohustus seadusest ja korteriühistu põhikirjast ning kostjal ei ole õigust vastavalt oma tahtmisele ja arvamisele jätta maksmata esitatud arved või vähendada omaalgatuslikult esitatud arveid. Lisaks nähtub hageja poolt kohtule esitatud üldkoosolekute protokollidest (I kd, tlk 24-34), et hageja on tegelenud küttesüsteemidega renoveerimise ja uuendamise

imusega juba aprillist

1. Kohus leiab, et kostjal puudus alus ja õigus jätta maksmata hageja poolt esitatud arved, kuna kostja leidis, et kostjale ei osutata piisavalt kütteteenust. Kohus leiab, et arved on esitatud vastavalt seadusele ja põhikirjale ning on põhjendatud.
2. Tulenevalt 05.04.2006 KÜ XXX üldkoosoleku protokollist (I kd, tlk 114-119) nähtub, et üldkoosoleku otsusega kinnitati „Juhend korterite vee eest tasumise korrast“ (I kd, tlk 119). Juhendi kohaselt: 1) korterite veemõõtjate näidud tuleb iga kuu vahemikus
3. kuupäevast kuni kuu lõpuni panna
4. sissekäigu välisseinal olevasse vee-mõõtjate kasti. 2) Näidu mitte esitamisel arvestatakse esimesel kuul eelmise kuu keskmist tarbimist, edaspidi arvestatakse kuutarbimiseks 10 kuupmeetrit sooja ja 10 kuupmeetrit külma vett (vastavalt tuleb maksta ka kanalisatsiooni ja vee soojendamise eest). Hiljem tasaarvestust ei teostata ja näidu võtmisel tuleb lisaks juba makstud arvestuslikule tarbimisele maksta tegelikult tarbitud vee, kanalisatsiooni ja vee soojendamise kulude eest. 3) korteriomanikud, kel ei ole mingil põhjusel võimalik igakuiselt näite esitada, võivad raamatupidajale teha avalduse, mille alusel on võimalik kehtestada vee eest tasumise kord antud korteri osas. Avalduses tuleb näidata näitude esitamise sagedus, mis ei tohi olla väiksem, kui 6 kuud. Näitude esitamisel tehakse tasaarveldus. Vastavalt

§ 13

lg 1 korteriühistu liikmete üldkoosoleku otsus jõustub otsuse tegemise ajast, kui üldkoosolek ei otsusta teisiti.

§ 13

lg 3 järgi korteriühistu liikmel on õigus korteriühistu üldkoosoleku ebaseadusliku otsuse tühistamiseks pöörduda kohtu poole kolme kuu jooksul otsuse teadasaamise päevast arvates.

§ 13

lg 4 alusel korteriühistu otsused elamu majandamise ja säilitamiseks vajalike toimingute tegemise ning majandamiskulude kandmise kohta on kõigile korteriühistu liikmetele kohustuslikud. Seega kuna kostja ei ole vaidlustanud 05.04.2006 üldkoosoleku otsust, on nimetatud otsus kostjale kohustuslik. Kostja ei ole esitanud tõendeid, et kostja on esitanud veenäite. Kohtule esitatud arvetelt (I kd, tlk 126-135) nähtub, et kostja on viimati esitanud veenäidu oktoober 2006, edasi arvestati kostjale kaks kuud vett oktoobrikuu tarbimise järgi ja alates 2007 jaanuarist hakati kostjale vett arvestama vastavalt 05.04.2006 üldkoosolekul vastuvõetud otsusele. Kohus märgib, et asjaolu, et november 2008 – oktoober 2010 toimus vee arvestus ruutmeetri järgi, ei muuda asjaolu, sest kostja ei ole esitanud veenäite, samuti ei ole kostja teavitanud hagejat mõjuvast põhjusest, miks kostja ei saa veenäite esitada, seega on kostja käitunud pahauskselt. Samuti ei kuulu arved tasaarvestamisele vastavalt korteriühistu 05.04.2006 otsusele, milline on kostjale kohustuslik. Seega on kostjale esitatud arved 5 seaduslikud ja põhjendatud ning kostjal puudus alus arvete mittetasumiseks ja arvete vähendamiseks. Kostja pahatahtlikkust näitab ka asjaolu, et kostja on jätnud tasumata kõik arvetel näidatud kulud, kuigi kostja ei nõustunud kütte- ja veekuludega. Kostja on hagejale tasunud makseid vaid korra ja seda ka kohtutäituri kaudu, 31.12.2009 summas 27 377,97 krooni. Kostjal on võlgnevus alates 2009 aasta maiskuust (II kd, tlk 43). Asjaolu, et kostja on töötu (II kd, tlk 39-40) ei ole aluseks arvete mittetasumiseks. Eeltoodust tulenevalt kohus leiab, et hageja nõue on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele ning kostjalt kuulub väljamõistmisele kommunaalkulude võlgnevus summas 4 580,61 eurot. 16.

§ 7

lg 4 alusel majandamiskulude maksmisega viivitamisel võib korteriühistu juhatus nõuda korteriomanikult viivist kuni 0,07 protsenti maksmata jäänud summalt päevas iga viivitatud kalendripäeva eest majandamiskulude maksmise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast arvates. Hageja on arvestanud viivist 2 286,53 eurot. Kohus leiab, et viivisenõue on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kostja on jätnud pikemal perioodil oma kohustused täitmata ning ei ole asunud oma kohustusi täima ka peale kohtumenetluse algust, mistõttu on hageja mitmel korral haginõuet suurendanud. Kohus leiab, et viivisemäär ei ole ülemäära suur ning tuleneb seadusest ja hageja põhikirjast. Kostja jättes oma kohustused täitmata, oli teadlik, et hagejal on õigus kohustuse täitmisega viivitamise korral on hagejal õigus nõuda kokkulepitud viivist, samuti on viivise suurus alati kajastatud esitatud arvetel. Asjaolu, et kostja oli töötu november 2011 kuni jaanuar 2012 ei ole aluseks viivise vähendamisele. Lisaks peale korteriomandi asukohaga XXX, on kostjal veel kinnisvara (I kd, tlk 66) ja kostja on seotud mitmete ühingute tegevusega juhatuse liikmena, osanikuna, asutajana (I kd, tlk 68-70). Eeltoodu alusel kohus leiab, et viivisenõue on põhjendatud ja kostjalt kuulub väljamõistmisele viivis summas 2 286,53 eurot. Menetluskulud 17. Kooskõlas TsMS §-ga 162 lg 1 ja 2 jätab kohus hageja menetluskulud täielikult 100% ulatuses kostja kanda. Juhindudes TsMS §-st 174 on menetlusosalisel õigus esitada hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. 18. Tulenevalt TsMS § 122 lg. 1 ja § 134 lg. 3 on antud tsiviilasja hagihind 4 580,64 eurot. Taimi Kollom Kohtunik 6