§-s 183 käsitletava kohustusega teatud toimingut taluda, so asendamatu toiminguga, mida saab teha üksnes võlgnik ise.
lg-st 1 tuleneb, et vastava asendamatu toimingu tegemiseks sundtäitmise läbiviimine on võimalik üksnes eeldusel, et täitedokumendiga on üheselt määratud toimingu tegemise tähtpäev („kui toimingut saab teha üksnes võlgnik ise, kuid ta ei tee 2 seda määratud tähtpäevaks...“). Sarnaselt eeltoodule on raudteeülesõidukoha rajamise kohustus asendamatu toiming. Arvestades, et 08.12.2006 Harju Maakohtu otsuse ja ka seaduse kohaselt toimub antud kohustuse täitmine õigustatud isiku arvel, kuid koormatud kinnisasja omaniku poolt või koormatud kinnisasja omanik korraldab antud kohustuse täitmise. Juhul kui kohus ei nõustu hageja eelpool toodud käsitlusega, et tegemist on asendamatu toiminguga raudteeülesõidukoha rajamise osas, siis tuleb järgida
regulatsiooni, mille kohaselt peab esmajärjekorras olema toimingu tegijaks võlgnik. Tulenevalt
lõige, koosmõjust, lasub hagejal vaid siis kohustus raudteeülesõidukoha rajamiseks kui kostja tagab selle finantseerimise. Arvestades, et kostja on keeldunud kõigi kulude kandmisest ja nende kulude kandmine ei ole millegagi tagatud, on hagejal õigus keelduda raudteeülesõidukoha rajamisest. Eeltoodud käsitluse kohaselt tuleb ka TsMS § 188 lg 2 tõlgendada, et juhul kui kostja keeldub tagamast raudteeülesõidukoha ehitustööde finantseerimist, siis on õigus pöörata sissenõue kostja varadele enne kohustuse täitmist, so enne asendatava toimingu (raudteeülesõidukoha ehitamist) tegemist. Kostja käitub heausu põhimõtte vastaselt ja vastuoluliselt. Kostja algatas täitemenetluse kohustuse täitmiseks, mis seaduse kohaselt on vastastikused kohustused (
Kostja on deklareerinud, et ta ei täida enda kohustusi suuremas ulatuses kui 50%. Juhul, kui kohus asub seisukohale, et eelpool toodud asjaolud ja põhjendused ei võimalda hagi rahuldada või ei vii pooli kompromissile, siis palub hageja lahendada alternatiivse nõude TsMS § 368 lg 2 alusel - tuvastada, et Harju Maakohtu 08.12.2006 otsuse resolutiivosa punkti 2 kohaselt tulenevad alljärgnevad hageja ja kostja õigused ja kohustused. Hageja kohustused:
lg 1 järgi ei ole sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi kohaseks vastuväiteks asjaolu, et täitedokumendiks olevast kohtulahendist ei tulene hagejale kohustusi. Nõustudes hageja põhjendustega, oleks maakohus pidanud võtma seisukoha, kellel oli täitedokumendi järgi kohustus rajada raudteeülesõidukoht. Hageja esitas TsMS § 368 lg-le 2 vastava tuvastusnõude. Hageja väide, et tal puudub kohtuotsusest tulenev kohustus, ei ole asjakohane. Hageja esitatud asjaolud ei saa olla
Täitemenetluse lubamatuks tunnistamise aluseks olevad asjaolud peavad kohtulahendi puhul olema tekkinud pärast kohtulahendi jõustumist. Täitedokumendiks oleva kohtuotsuse resolutsioon on selge ja üheselt arusaadav ning seega sundtäidetav, sest sellest nähtub hageja kohustus rajada raudteeülesõit. Ringkonnakohus on eksinud formaliseerituse printsiibi rakendamisel. Ringkonnakohus samastas valesti täitedokumendi ebaselguse ja täitedokumendist tuleneva kohustuse puudumise. Ringkonnakohus kohaldas valesti TsMS § 368. Väite, et täitedokumendist ei ole tulene hageja kohustust rajada raudteeülesõidukoht, võib esitada tuvastushagis. Ringkonnakohus on jõudnud ebaõigele järeldusele, et
MS § 368 lg 2 kohase tuvastushagi lähedane hagi ning selle lahendamisel saab kohus tuvastada sundtäidetava kohustuse olemasolu või puudumise. Kui kohus asub tuvastama täitedokumendist tuleneva võlgniku kohustuse puudumist, saab kohus võtta seisukoha ka täitedokumendist tulenevate võlausaldaja õiguste kohta. Kuivõrd hageja ei esitanud nõuet tuvastada tema kohustuse puudumine, vaid vaidlustas üksnes täitemenetluse algatamise ja läbiviimise, ei saanud ringkonnakohus oma väljendatud seisukoha järgi kohustuse puudumist tuvastada. Ebaõige on hageja väide selle kohta, et täitedokument on hageja poolt vabatahtlikult täidetud enne täitemenetluse alustamist – kui see oleks nii puuduks poolte vahel käesolevas tsiviilasjas menetletav vaidlus. Hageja väite ebaõigsus nähtub ka sellest, et vaatamata väitele täitedokumendi vabatahtlikust täitmisest enne täitemenetluse alustamist on hageja siiski olnud sunnitud möönma, et raudteeülesõidu rajamist pole toimunud. Samuti on hageja avaldanud, et raudteeülesõidu rajamise kohustus ei ole muutunud sissenõutavaks, millest nähtuvalt hageja samuti möönab, et raudteeülesõidu rajamise kohustus ei ole täidetud. Kostja ei nõustu hageja väitega, et raudteeülesõidukoha rajamise kohustus on asendamatu toiming
Hageja ei ole oma vastavat väidet menetlusdokumendis põhjendanud. Puudub põhjendus selle kohta, miks mõni teine isik peale hageja ei saaks teostada projektile vastavaid ehitustöid raudteeülesõidu rajamiseks. Kuivõrd hagejal on kohtulahendist tulenev kohustus nii ülesõidukoha rajamiseks kui ka selle kaudu ülesõidu teostamise talumiseks, siis lasub hagejal kohustus taluda kolmandate isikute poolt ehitustööde tegemist ning selle võimaldamiseks hoiduda ehitustööde perioodil raudteeliiklusest ehitustööde kohas ja kohtuotsusega on seetõttu asendatud ka hageja nõusolek ülesõidukoha rajamiseks. Seetõttu on võimalik raudteeülesõidu rajamise kohustuse sundtäitmine täitemenetluses
Sellega, et hageja poolt raudteeülesõidu rajamise kohustuse suhtes on kohaldatav
Hageja on märkinud, et
Hageja on jätnud tähelepanuta, et ta pole raudteeülesõidu rajamise kohustust täitnud ei enne täitemenetluse algatamist ega ka täitemenetluse käigus kohtutäituri poolt kohustuse 4 vabatahtlikuks täitmiseks antud tähtaja jooksul, vaid on viimasena nimetatu asemel asunud hoopis täitemenetluse läbiviimist vaidlustama. Hageja poolt tehtud viited
Käesoleval juhul ei ole tegemist
sätestatud olukorraga, kuna puudub kostja kohustus hageja ees, mille kostja peaks eelnevalt täitma ja mis oleks hageja kohustuse täitmise eelduseks. VÕS § 111 reguleerib vastastikusest lepingust tulenevaid suhteid, hageja ja kostja vahel puudub raudteeülesõidu rajamise küsimuses lepinguline suhe, rääkimata vastastikusest lepingust. Seetõttu on asjakohatu ka hageja poolt avaldatud käsitlus
MS § 188 lg 2, kuid kostja eeldab, et tegemist on eksitusega ja silmas on peetud
Kostja jääb selle juurde, et on olnud kompromissi korras valmis kandma raudteeülesõidu rajamise kulud kuni 50% ulatuses. Hageja ei ole avaldanud valmisolekut raudteeülesõidu rajamise kulude kandmises mingisuguselgi määral osalemiseks. Kostja ei nõustu hageja avaldatuga, justkui oleks kostja avalduse alusel algatatud täitemenetlus poolte vastastikuste kohustuste sundtäitmiseks. Hageja viited
Et kostja käitub heausu põhimõtte vastaselt ja vastuoluliselt pole hageja põhjendanud. Käesolevas tsiviilasjas toimuva vaidluse lahendamisel on Riigikohus tsiviilasjas nr 3-2-1-134-10 tehtud kohtuotsuses andnud selge suunise selle kohta, milles seisneb tsiviilasjas lahendamisele kuuluv vaidlus ning TsMS § 368 lg 2 kohane tuvastusnõue. Hageja poolt avaldatu sellele ei vasta. Tegemist ei ole mitte olemasolevat olukorda määratleva tuvastusnõudega, vaid hageja poolt väljapakutud kompromissi tingimuste formuleeringuga, millel oleks uusi õigusi ja kohustusi loov, mitte aga olemasolevat olukorda selgitav sisu. Hageja poolt esitatud alternatiivne nõue ei täidaks kuidagi Harju Maakohtu poolt tsiviilasjas nr 2-02-311 tehtud otsuse selgitamise eesmärki, vaid muudaks selle asemel olukorda hoopis segasemaks. Riigikohtu poolt tsiviilasjas nr 3-2-1-134-10 antud suunist silmas pidades ei ole hagejal võimalik hagiavalduse esitamise asemel esitada alternatiivset nõuet. Kostja seisukohal, et alternatiivse nõude esitamisel on tegemist hagi muutmisega TsMS§ 376 mõistes, milleks kostja oma nõusolekut ei anna. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, tutvunud hageja poolt esitatud avalduste ja kostja vastustega, poolte poolt esitatud tõenditega ning ärakuulanud pooled kohtuistungil, leiab, et hagi tuleb rahuldada. Hageja poolt hagi esitamise tingis Harju Maakohtu 08.12.2006 kohtuotsus tsiviilasjas nr 2-02311 (tlk 11-19). Nimetatud kohtuotsusega rahuldas kohus osaliselt TÜ B hagi AS-i P vastu juurdepääsu tagamiseks ja märke tegemiseks nõusoleku andmise kohustuse tuvastamiseks. Vastavalt kohtuotsuse resolutsioonile kohustati AS-i P tagama TÜ-le B tähtajatu juurdepääs Xxx kinnistule (registriosa nr xxx) Xxx ülemisele maaüksusele üle Xxx kinnistu (registriosa nr xxx) raudtee ülesõidukoha rajamise teel kooskõlas AS-i ETG poolt koostatud tööprojektiga nr 4/270 vastava projekti koosseisu kuuluvale joonisele nr TR-002 (kohtuotsuse lisa) näidatud asukohast Xxx kinnistul asuvate raudteeväravate ja pöörangupostide vahele (kohtuotsuse resolutsiooni p 2). Pooltevahelise vaidluse aluseks on nimetatud kohtuotsuse resolutsiooni punkt 2 selle erineva tõlgendamise tõttu. Hageja arvates ei tulene talle kohtuotsusest kohustust rajada raudtee ülesõidukoht, kostja arvates 5 aga hagejale selline kohustus kohtuotsusega pandi. Kostja arvates peaks kohus hagi lahendamiseks kohtuotsust kui täitedokumenti selgitama. Kohus peaks selgitama, kas kohtuotsusest tuleneb hagejale kohustus rajada raudteeülesõidukoht. Kostja on seisukohal, et kohtuotsuse alusel peab raudteeülesõidu koha rajama hageja, kostja ei ole nõus kandma rajatava ülesõidu rajamiseks tehtavaid kulutusi (protokolli lk 2). Kostja arvates on kohtuotsus selge. Kohtuotsuse põhjendavas osas on kohus märkinud, et tulenevalt AÕS § 179 lg 1 on hageja (AS P), kui valitseva kinnisasja omanik, kohustatud rajama raudtee ülesõidukoha omal kulul ning jättis rahuldamata raudtee ülesõidukoha rajamise tasu nõude, selgitades, et hagejal on võimalik nõuda kostjalt kahju hüvitamist arvestades hageja väidet, et kostja lammutas varasema juurdepääsu. Seega põhjendas kohus vaidlusaluses kohtuotsuses, mille täitmisel tekkis käesolev vaidlus, et raudtee ülesõidukoha peab oma kulul rajama käesoleva asja kostja. Vaidlusalusest kohtuotsuse resolutsiooni p-st 2 võib välja lugeda sama seisukoha. Kohtuotsusega kohustati hagejat tagama tähtajatu juurdepääs kostjale tema kinnistule raudtee ülesõidukoha rajamise teel. Kohtu arvates puudub otsuse resolutsiooni p-s 2 ebaselgus ning see on kooskõlas kohtuotsuse põhjendustes esitatud seisukohaga. Nimelt kohustati kohtuotsusega hagejat tagama kostjale juurdepääs kinnistule. Kohtuotsuse resolutsiooni p-ga 2 aga ei ole kohustatud hagejat juurdepääsu rajama. Kohtuotsuses märgitu kohaselt tuleb hagejale juurdepääs kinnistule tagada raudtee ülesõidukoha rajamise teel, kohus ei ole aga ülesõidu rajamise kohustust nimetatud resolutsiooni p-ga 2 pannud hagejale. Kohus ei ole resolutsiooni p-s 2 üldse märkinud, kes peaks ülesõidu rajama (hageja või kostja). Seaduse kohaselt on tee rajamise kohustus eelduslikult isikul, kes teed vajab. Sellele on ka kohtuotsuse põhjendavas osas viidatud ja märgitud, et ülesõidutee kulud peab kandma TÜ B, kes teed vajab.
lg 1 kohaselt võib võlgnik esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Hageja väitel on nõue rahuldatud, hageja ei takista kostjal kohtu poolt määratud juurdepääsutee kasutamist. Kostja peab nõude mitterahuldamiseks asjaolu, et hageja ei ole raudtee ülesõidukohta rajanud. Kostja ei ole vaidlustanud hageja väidet selle kohta, et hageja ei takista kostjat raudtee ülesõitu kasutada. Seega on
lõikest 1 tulenev eeldus hagi esitamiseks olemas ja hageja oli õigustatud esitama sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõuet. Ka
lõikes 2 märgitud eeldus vastuväidete lubatavuse kohta on kohtu arvates täidetud, kuna enne kohtuotsuse jõustumist ja selle kostja poolt täitmiseks esitamist ei saanud hageja eeldada, kuidas kostja kohtuotsust tõlgendama hakkab. Tulenevalt
lg 1 sõnastusest on tegemist sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitamise põhjuste näidisloeteluga („eelkõige“), mis tähendab, et hagi esitamiseks võib olla ka muid põhjusi. 19.01.2011 otsuses märkis Riigikohus, et uuel läbivaatamisel tuleb maakohtul praeguse tsiviilasja raames anda pooltele tähtaeg TsMS § 368 lg-s 2 sätestatud tuvastusnõude esitamiseks. Kui kumbki pool ei nõua hageja õiguste ja kohustuste tuvastamist TsMS § 368 lg 2 järgi, ei ole hagi rahuldamise aluseks täitedokumendi ebaselgus. Tuvastusnõude esitas hageja, kostja nõuet ei esitanud. Kohus ei nõustu kostja seisukohaga, et alternatiivse nõude esitamisega muutis hageja hagi. Kooskõlas TsMS § 370 lg 2 võib hagis esitada mitu alternatiivset nõuet selliselt, et hageja palub rahuldada mõne nõude üksnes juhul, kui esimest nõuet ei rahuldata. Seda hageja tegigi. 6 Kuna kohus rahuldab hageja esimese nõude, ei pea lahendama hageja alternatiivset nõuet. Sellele vaatamata märgib kohus, et esimese nõude rahuldamise põhjendused oleksid aluseks ka alternatiivse nõude rahuldamisele. Tuvastamisele kuuluks ülalmärgitud põhjendustel see, et raudtee ülesõidukoha peab rajama kostja. TsMS § 132 lg 1 alusel on hagihind 1595 eurot (25 000 krooni). Juhindudes TsMS § 162 lg 1 tuleb seoses hagi rahuldamisega menetluse kulud jätta kostja kanda. Kooskõlas § 174 lg 1 on hagejal õigus esitada menetluskulude rahalise kindlaksmääramise nõue 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest. Kohtunik 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.