lg 1 kohaselt võib hageja taotlusel hagi tagada, kui on alust arvata, et tagamata jätmine võib raskendada kohtuotsuse täitmist või selle võimatuks teha. Vastavalt
lg 2 võib kohus sellise hagi tagamiseks, mille esemeks ei ole rahaline nõue kostja vastu, reguleerida hageja taotlusel esialgselt vaidlusalust õigussuhet, kui see on vajalik olulise kahju või omavoli vältimiseks või muul põhjusel sõltumata sellest, kas on alust arvata, et hagi tagamata jätmine võib raskendada kohtuotsuse täitmist või selle võimatuks teha. (
lg 2)
Riigikohus on märkinud, et vaidlusaluse õigussuhte reguleerimisel
lg 2 järgi on kohtul ulatuslik diskretsiooniõigus mistõttu võib kohus hageja taotlusel hagi tagada selleks, ka muude kui
§-s 378 loetletud hagi tagamise abinõudega. (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi lahend tsiviilasjas 3-2-1-51-10) Hageja palub seada keelumärge hageja kasuks kinnistule „xxx“ (katastritunnus xxx, asukohaga xxx) kuni kohtuvaidluse lõpuni. Hageja põhjendab hagi tagamise vajalikkust kirjaliku koostöölepingu olemasoluga. Kohus leiab, et pooled sõlmisid seltsingulepingu (VÕS § 580 lg 1), mille kohaselt kohustuvad kaks või enam isikut seltsingulepinguga tegutsema ühise eesmärgi saavutamiseks, aidates sellele kaasa lepinguga määratud viisil, eelkõige panuste tegemisega. Toimiku materjalide juures oleva koostöölepingu (tl. 3) järgi on seltsinglaste ühiseks eesmärgiks xxx kinnistu korrashoid, hooldamine, raie teostamine, metsamaterjali turustamine ja selle eest tasu saamine ning tasu omavaheline jaotamine. Lepingu punktis 3 on märgitud, et eritingimusena kohustub kostja mitte hiljem kui 28.08.2011 jagama xxx kinnistu kaheks võrdseks osaks ja andma ühe poole hageja omandisse. Seltsinglased ei kohustu vastastikusteks sooritusteks, vaid sooritusteks, mis on suunatud ühise eesmärgi saavutamisele. Seega ei ole tegemist vastastikuse lepinguga. Kohus leiab, et seltsingleping ei oma asjaõiguslikku toimet ja see ei välista kostja (seltsinglase) omandis oleva kinnistu käsutamist, st. võlaõigusliku müügilepingu ja omandi üleandmise tehingu (käsutustehing) sõlmimist kolmandate isikutega. Lepingu punktis 3 on märgitud, et eritingimusena kohustub kostja mitte hiljem kui 28.08.2011 jagama xxx kinnistu kaheks võrdseks osaks ja andma ühe poole hageja omandisse. Kinnisomandi üleandmiseks on nõutav õigustatud isiku ja teise poole notariaalselt tõestatud kokkulepe (asjaõigusleping). Asjaõigusseaduse (AÕS) § 119 lg 1 kohaselt peab tehing, millega kohustutakse omandama kinnisasja, olema notariaalselt tõestatud. Samuti peab olema notariaalselt tõestatud kinnisomandi üleandmiseks vajalik asjaõigusleping (AÕS § 120 lg 1). Tingimuslikult või tähtpäeva määrates tehtud asjaõigusleping on tühine (AÕS § 120 lg 2). Seega pidi olema notariaalselt tõestatud ka koostööleping kinnistu omandamiseks, jagamiseks, võõrandamiseks või üleandmiseks. Isegi juhul, kui pooled leppisid kirjaliku koostöölepingu punktis 3 kokku kinnistu jagamiseks (poole kinnistu omandi üleandmiseks hagejale), oli see lepingu sõlmimise ajal ja on TsÜS § 83 lg 1 järgi seaduses sätestatud vormi järgimata jätmise tõttu tühine. Kohus leiab, et võlaõiguslik seltsingleping ei anna alust nõuda kinnisasja omandi üleandmist. 2 Tehingu seadusest tuleneva vorminõude järgimata jätmine kui lepingu tühisuse alus on asjaolu, mida kohus peab aga asja lahendamisel arvestama sõltumata sellest, kas pooled sellele selgesõnaliselt tuginevad. Keelumärget tuleks hagi tagamise vahendina kasutada aga üksnes juhul, kui muud kostjat vähem koormavad hagi tagamise vahendid ei ole piisavad.
lg 1 p 2 ja § 389 lg 4 järgi väljendab vara käsutamise keelumärke tegemine isiku valduses oleva vara arestimist, mis
Käsutamise keelumärke seadmine riivab intensiivselt omandiõigust, kuna igaühel on õigus enda omandit vabalt vallata, kasutada ja käsutada. Eeltoodu alusel leiab kohus, et kostjale kuuluvale kinnistule käsutamise keelumärke seadmine ei ole põhjendatud ja V. Š.`i 20.04.2012.a. taotlus tuleb jätta rahuldamata. Evi Kool Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.