Obsah (7)

§ 107§ 109§ 100§ 88§ 97§ 105§ 95

KOHTUOTSUS Osaliselt hagi õigeksvõtul põhinev otsus Kohus Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja Kohtunik Marget Henriksen Otsuse tegemise aeg ja koht 10. aprill 2012.a. Tallinn, kohtukantselei kaudu Tsi

§ 107lg 2 alusel 01.08.2011.

4. Välja mõista AS EP

§ 109

lg 1 järgi 1,5 keskmise töötasu suurune hüvitis summas 774,06 (seitsesada seitsekümmend neli eurot ja 6 eurosenti) eurot S R kasuks.

1. Otsuse resolutsiooni punktis 4 AS EP S R kasuks 1,5 keskmise töötasu suuruse hüvitise summas 774,06 eurot väljamõistmine kuulub hagi õigeksvõtul põhineva otsusena tagatiseta viivitamata täitmisele.
2. Välja mõista AS EP

§ 100

lg 5 järgi hüvitis summas 964,2 (üheksasada kuuskümmend neli eurot ja 2 eurosent) eurot S R kasuks Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud AS EP kanda. Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna Ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Ringkonnakohus võib kaebust menetleda kirjalikus menetluses, kui ei esitata taotlust kohtuistungi pidamiseks. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist Menetluse käik S R esitas 12.07.2011 töövaidluskomisjonile avalduse AS EP vastu töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamise, töölepingu lõpetamise

§ 107

lg 2 alusel töölepingu lõpetamise,

§ 100

lg 5 ja § 97 lg 2 p 3 alusel hüvitise summas 994,08 eurot ja

§ 109

lg 1 alusel kuue kuu keskmise töötasu suuruse hüvitise summas 3050,19 eurot nõudes. Töövaidluskomisjon rahuldas 23.08.2011 otsusega töövaidlusasjas 4.4-2/1738 avalduse osaliselt ning tuvastas töölepingu ülesütlemise tühisuse

§ 88

lg 1 p 3 alusel 03.06.2010 ja juhindudes

§ 107

lg 2 lõpetas töölepingu ning mõistis kostjalt välja hageja kasuks

§ 109

lg 1 alusel hüvitisena hageja 1,5 kuu keskmise töötasu summas 774,06 eurot ning

§ 100lg 5 ja § 97 lg 2 p 4 järgi 40 tööpäeva keskmise töötasu summas 975,12 eurot.

22.09.2011 esitas AS EP taotluse Harju Maakohtule palvega avaldus hagimenetluses uuesti läbi vaadata. Hageja nõue ja põhjendused Hageja asus AS EP tööle 18.10.2004.a. postitöötleja ametikohale täistööajaga, hiljem vastutava postitöötlejana. 01.01.2011.a. kaotati ära vastutava postitöötleja ametikoht, kuid tööülesanded jäid samaks. Seoses töömahu vähenemise ja majanduslike raskustega, tegi tööandja ettepaneku asuda alates 01.06.2009.a. tööle osalise tööajaga koormusega 37,

1. Hagejale selgitati, et see on ajutiselt. 2011.a. hakkas töömaht järjest suurenema, kuid hagejat täistööajaga tööle üle ei viidud. Hageja osakonnas vahetus juhtkond ning tööajakava ja töökorraldus muudeti, millega töötajad rahul ei olnud. Seoses kuhjuvate töökorralduslike probleemidega, osalise tööaja ja väikeste palkadega, otsustasid hageja osakonna töötajad pöörduda kollektiivse kirjaga tööandja poole. Samuti informeerisid hageja osakonna esindajad tööandjale saadetud kirjast ja probleemidest Eesti Side- ja Teenindustöötajate Ametiühingute Liitu (ESTAL) ja Eesti Ametiühingute Keskliitu (EAKL). 29.05.2011.a. külastas hageja osakonna tööruume ka Eesti Ametiühingute Keskliidu juhatuse liige Oleg T. 31.
2. algas hagejal korraline puhkus ning hageja sõitis samal päeval Vene Föderatsiooni. Hageja saabus puhkuselt tagasi 16.06 ning tema esimene tööpäev oli 18.06.
3. Tööle minnes ei lasknud turvamees hagejat töökohale ning informeeris, et hagejat ei ole võimalik tööle lubada kuna hagejaga on tööleping lõpetatud. Kuna hageja ajakava järgsed tööpäevad olid laupäev ja pühapäev, siis ei olnud personalitalituse töötajaid ja hageja osakonnajuhatajat tööl, 2 kellelt oleks hageja saanud täpsemat informatsiooni küsida. Kodus olles leidis hageja tähitud kirja, millele läks järgi 21.06 ning sellest selgus, et hagejaga on tööleping lõpetatud

§ 88lg 1 p 3 alusel 03.06.2011.

Tutvunud tööandja avaldusega töölepingu erakorralise ülesütlemise kohta töötajast tuleneval põhjusel, leiab hageja, et temaga töölepingu ülesütlemine on tühine järgmistel põhjustel:

§ 88

lg l p 3 sätestab, et tööandja võib töölepingu erakorraliselt üles öelda töötajast tuleneval põhjusel, mille tõttu ei saa mõlemapoolseid huve järgides eeldada töösuhte jätkamist, eelkõige kui töötaja on hoiatusest hoolimata eiranud tööandja mõistlikke korraldusi või rikkunud töökohustusi. Tööandja ei ole hagejat ei suuliselt ega kirjalikult eelnevalt hoiatanud ja juhtinud hageja tähelepanu puudustele töös. Tööandja on hinnanud pidevalt hageja töösooritusi kõrgtasemel olevaks. Tööandja avalduses toodud näide 24.05.2011.a. toodud juhtumi kohta on tööandja poolt töö organiseerimise suutmatuse küsimus, mitte hageja poolt töökohustuse rikkumine. Öises vahetuses, kus hageja töötas 24.05.2011 oli temaga kokku 3 töötajat, kusjuures hageja täitis lisaks postitöötleja tööülesannetele ka vastutava postitöötleja ülesandeid. Hagejale pannakse süüks, et 24.05.2011 jäi kirja sorteerimise osakonnas hulk saadetisi töötlemata, mistõttu hilines ka nende väljastamine. Hageja on korduvalt vahetuid juhte informeerinud, et 3 inimest ei jõua kogu posti ära sorteerida. Sellel ööl oli erakordselt palju posti. Kui tavaliselt töödeldakse 120-160 kg posti, siis 24.05.2011 oli 368 kg posti. Hagejale saadeti teisest osakonnast appi üks töötaja. Nad sorteerisid olemasoleva posti ära ning sellel hetkel rohkem posti ei olnud ning hageja lubas appi tulnud töötaja ära. Hageja ütles töötajale, et kui uus post saabub ja neil teda vaja läheb, kutsuvad nad ta appi. Töötaja selgitas, et pole mõtet teda kutsuda, kuna tema töövahetus lõpeb juba kell 23.

1. Hageja jaoks oli esmatähtis lennupost ära sorteerida. Selle töö lõpetasid nad kell 01.
2. Sorteerimata jäi hilinenult Riiast saabunud post. Hagejat pole informeeritud, et ta peaks kell 02.00 öösel helistama oma juhtidele ja töötajatele pole nende isiklikke telefoninumbreid antud. Kuna antud ööl oli erakordselt palju posti, siis jäi sorteerimata post hommikusele vahetusele, kes tuleb tööle kell 8.
3. Hageja leiab, et antud olukorras ei toiminud hageja ja tema kaastöötajad valesti ega rikkunud mingeid eeskirju. See on töökorralduslik küsimus ning juhid peaksid ette nägema, et selliseid olukordi ei juhtuks. Vahetu juht peaks tööajakavad koostama vastavalt töömahule ja viima töötajad üle täistööajaga tööle. Hageja käest küsiti asjaolude kohta seletuskirja, kuid mingit suulist hoiatust ta ei saanud. Osad töötajad ei soovinud seletuskirju kirjutada ning hiljem neid ka ei nõutud. Hageja leiab, et vahetu juhi poolt küsiti seletuskirja sellepärast, et saada nendepoolset arvamust ja kirjeldust juhtunust. Hagejale ei ole antud korraldust, et võtta omaalgatuslikult vastu otsuseid töövahetuse pikendamise kohta, mis võib kaasa tuua ületundide tekkimist. Hageja ei nõustu tööandja väitega, et 29.05.2011 rikkus hageja AS-i EP XXX hoonete ja territooriumi sisekorraeeskirjade punkte 5.11.
4. ja 9.
5. 29.05.
6. algas hageja töövahetus kell 16.
7. Kell 16.00 toimus ametiühingu koosolek, kus arutati hageja ja terminali osakonna pöördumist tööandja poole ning informeeriti oma liikmeid EAKL esimehe ja EAKL -i juhatuse liikmega toimunud kohtumisest. Ametiühingu koosolekul osalemisest teatas hageja vastutavale postitöötlejale. Kuna 29.05.2011 oli pühapäevane päev, siis osakonnajuhatajat tööl ei olnud. Kaks töötundi oli hagejal juba eelnevalt ette töötatud (24.
8. ja 25.05.). Seega ei pea paika tööandja väide, et hageja pidi õhtul tunnid tagasi töötama, aga seda ei teinud. Koosolekul osales ka EAKLi juhatuse liige OT, kes osales ka kohtumisel EAKLi esimehega. Terminali osakonna töötaja N küsis AS Eesti Posti valvavalt turvatöötajalt luba, kas ta tohib külalise majja kutsuda. Turvatöötaja andis loa ja vormistas OTile nõuetele vastava külaliskaardi. Kuivõrd töötajate pöördumises tööandja poole oli juhitud tähelepanu ka töötajate töötingimustele ja töövahenditele (ebamugavad konteinerid, mis tingivad raskuste käsitsi tõstmise rindkerest kõrgemale ning osad pakid on väga rasked), siis OT ja terminali osakonna töötajad tulid tutvuma hageja osakonna töötingimustega. Hageja osakonna ukse avas hageja oma võtmega, mis nagu hiljem selgus oli hageja viga. Ukse oleks pidanud avama külalise kutsunud töötaja. Tööandja avalduses 3 on märgitud, et vastavalt AS EP XXX hoonete ja territooriumi sisekorraeeskirjade punktile 5.11.
9. on töötajal keelatud kaasabi osutamine kõrvaliste isikute pääsemiseks hoonesse, tootmisruumidesse või territooriumile. Sama eeskirja p. 9.
10. sätestab, et töötaja töölepingu võib erakorraliselt üles öelda muuhulgas kaasabi osutamise eest kõrvaliste isikute või töötajate, kellel puudub vastav luba, pääsemiseks tootmisruumidesse või territooriumile. Hageja selgitab, et OT hageja koosolekule ei kutsunud ning ei osutanud kaasabi kõrvaliste isikute või töötajate, kellel puudub vastav luba, pääsemiseks territooriumile. OT oli vormistatud nõuetekohaselt turvatöötaja poolt külaliseks. Seega hageja ei rikkunud AS-i EP XXX hoonete ja territooriumi sisekorraeeskirjade punkte 5.11.
11. ja 9.
12. Oma avalduses pole tööandja põhjendanud, milles seisnes töökohustuste rikkumise eriline raskus. Tööandja poolt toodud nn. töökohustuste rikkumised toimusid 24.
13. ja 29.
14. Need toimusid üksteise järel ning tööandja poolt ei juhitud hageja tähelepanu rikkumistele. Hagejal olid 26.05 ja 27.
15. puhkepäevad ning 31.
16. jäi hageja puhkusele. Tööandja vormistas avalduse töölepingu erakorraliseks lõpetamiseks 02.
17. Töötajale peab andma mõistliku tähtaja rikkumise lõpetamiseks.

§ 88

lõikega 3 kohaselt võib tööandja lepingu töötaja rikkumise tõttu üles öelda, kui ülesütlemisele on eelnenud hoiatus. Tööõiguse ülesütlemiskaitse põhimõtete kohaselt tuleb töösuhte ülesütlemisest võimalusel hoiduda ning kasutada seda kõige viimase meetmena olukorras, kus töösuhte jätkamine ei ole enam kuidagi võimalik. Lähtudes eeltoodust ja tuginedes lojaalsuspõhimõttele peab tööandja teatud määral sallima ka sellist töötaja käitumist, mis ei ole tööandjale kõige meelepärasem. Taunitava käitumise ehk rikkumise esinemisel tuleb tööandjal sellele töötaja tähelepanu juhtida ning anda töötajale võimalus käitumist parandada. Tagasisideta ei pruugi töötaja osata arvestada, et tema käitumisel võivad olla nii tõsised tagajärjed. Samuti puudus töötaja käitumises VÕS § 116 lõike 2 punktides 2 kuni 4 nimetatud asjaolud. Hageja arvab, et tööandja ütles töölepingu temaga erakorraliselt üles, kuna hageja aktiivselt osales tööandjale pöördumise koostamisel ning juhtis korduvalt tähelepanu puudustele töökorralduses. Töötajad, kes kutsusid OT ametiühingu koosolekule, said tööandjalt kirjaliku hoiatuse, hagejaga öeldi tööleping üles etteteatamistähtaega järgimata.

§ 97Ig.2 p.

3 kohaselt oleks tööandja pidanud hagejaga töölepingu erakorralisest ülesütlemisest ette teatama 60 kalendripäeva. Tööandja ei põhjendanud ülesütlemise tähtaja mittejärgimist. Kuivõrd hageja esimene tööpäev pärast puhkust oli 18.

1. ning hagejal poleks puhkuse ajal kuidagi olnud võimalik kahjustada tööandjat, siis tööandjal puudus mõjuv põhjus. Mõjuv põhjus, mille puhul tööandja etteteatamistähtaega ei järgi, peab olemuselt olema eriti mõjuv ning selle esinemisel ei saa tööandjalt heausksuse ja mõistlikkuse põhimõttele tuginedes kuidagi eeldada töösuhte jätkamist etteteatamistähtaja lõppemiseni. Sellise põhjuse esinemisel ei saa tööandja sallida töösuhte jätkamist ja see lõppeb kohe. Teisiti öeldes on mõjuv põhjus, mis ei eelda etteteatamistähtaega, oma olemuselt olulisem/raskem kui see, mille puhul tuleb etteteatamistähtaega kasutada. Töösuhte lõppemine etteteatamistähtaja järgimiseta on töötajale negatiivsema mõjuga kui etteteatamistähtaega järgides, mistõttu ülesütlemisel tuleb siinkohal eristada olulist ja vähem olulisemat mõjuvat põhjust. Hageja palub tuvastada töölepingu ülesütlemise tühisus ning lõpetada temaga sõlmitud töölepingu, kostjalt välja mõista hüvitis hageja kuue kuu keskmise palga ulatuses, s.o. 3050.19 eurot. ning välja mõista kostjalt hüvitis töölepingu ülesütlemisest vähem etteteatatud aja eest, s.o. 60 päeva eest 994.08 eurot. Hageja 15.12.2011 kohtule esitatud seisukoha kohaselt leiab hageja, et kostja poolt viidatud TsÜS §-de 69 lg 2 ja §-i 70 tõlgendused on väärad. Riigikohtu tsiviilkolleegium on 17.03.2009.a lahendis nr 3-2-1-8-09 leidnud, et tähitud kirja saabumine ja postiasutusse hoiustamise teatis ei sisalda teavet saabunud kirja sisu kohta. Seetõttu puudub tahteavalduse saajal mõistlik võimalus tahteavalduse sisuga tutvuda ja seega ei saa lugeda tahteavaldust kättesaaduks. Kostja saatis 02.06.2011.a hagejale tähitud kirjaga töölepingu ülesütlemise avalduse. Alates 31.05.2011.a kuni 16.06.2011.a viibis hageja puhkusel väljaspool Eesti Vabariiki, mistõttu puudus hagejal võimalus eespoolnimetatud kirja vastu võtta. Kuna hageja ei 4 olnud kättesaadav, siis jäeti kiri hoiule ja saadeti hagejale postisaadetise väljastusteade. Töölepingu ülesütlemise avalduse tähitud kirjaga sai hageja kätte 21.06.2011.a s.t, et hageja tutvus saadetud kirja sisuga alles selle kättesaamisest arvates s.o 21.06.2011.a. Eeltoodust tulenevalt ei kuulu kostja taotlus aegumise kohaldamiseks rahuldamisele. Kostja on hagejaga lõpetanud 23.10.2009.a sõlmitud töölepingu nr 1196 põhjusel, et hageja on rikkunud AS-i EP XXX hoonete ja territooriumi sisekorraeeskirja p-i 5.11.
2. mille kohaselt on töötajal keelatud kaasabi osutamine kõrvaliste isikute pääsemiseks hoonesse, tootmisruumidesse või territooriumile. Töölepingu ülesütlemisel tugines kostja AS-i EP töökorralduse eeskirja p-ile 9.4., mille kohaselt võib tööandja töötajaga töölepingu erakorraliselt üles öelda muuhulgas kaasabi osutamise eest kõrvaliste isikute või töötajate, kellel puudub vastav luba, pääsemiseks tootmisruumidesse või territooriumile. Väidetavalt olla hageja osutanud kõrvalisele isikule – OT ’le kaasabi, kellel puudus vastav luba, pääsemiseks territooriumile. OT oli nõuetekohaselt vormistatud turvatöötaja poolt külaliseks s.t, et nimetatud isikul oli vastav luba territooriumile sisenemiseks ja viibimiseks olemas. OT kutsus ja aitas hiljem vormistada külaliseks hageja kaastööline IN. Eeltoodust lähtuvalt on hageja seisukohal, et töölepingu ülesütlemine oli alusetu ja samuti põhjendamata seetõttu, et ei esinenud töölepingu ülesütlemise eeldusi. Väär on ka kostja väide, et hageja tööandja ei olnud teadlik 29.05.2011.a toimuvast koosolekust ega kostja territooriumile saabuvast külalisest – OT’ist. Hageja oli eespoolnimetatud asjaolust teavitanud hageja vahetut juhti Ene Viinamägi, kes oli andnud oma nõusoleku kutsuda külaline ja korraldada koosolek. Hageja pole varasemalt töötajapoolseid kohustusi rikkunud ega hagejale pole kostja poolt hoiatusi tehtud. Arvestades, et hageja on kostja juures töötanud juba pikki aastaid ning eelnevad töökohustuse rikkumised puuduvad, siis juhul kui ka hageja rikkunuks väidetavaid töökohustusi, polnud siiski temaga töölepingu ülesütlemine mõistlik. Juhul kui hageja rikkus töötajapoolseid kohustusi, siis tulenevalt hea usu põhimõttest lasus kostjal kohustus teha hagejale hoiatus. Seega on paljasõnaline ja alusetu ka kostja tuginemine töölepingu erakorralisel ülesütlemisel

§ 88lg 1—s 3 sätestatule.

Kostja vastuväited Töövaidluskomisjonile esitatud vastuses kostja palus kohaldada hageja nõudele aegumist. Kostja ütles hagejaga töölepingu üles 03.06.2011.a. ning saatis sellekohase teate hageja poolt tööandjale teatatud elukoha aadressile 02.06.2011.a. Hageja esitas töövaidluskomisjonile avalduse töölepingu ülesütlemise tühiseks tunnistamiseks 12.07.2011.a. Vastavalt

§ 105

lg 1 peab avalduse töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks esitama töövaidluskomisjonile 30 kalendripäeva jooksul arvates ülesütlemise saamisest. Vastavalt sama § lg 2 on ülesütlemine algusest peale kehtiv ja leping on lõppenud ülesütlemisavalduses märgitud tähtpäeval, kui avaldust ei esitata tähtaegselt. Vastavalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 69 lg 2 loetakse eemalviibijale tehtud tahteavaldus kättesaaduks, kui see on jõudnud tahteavalduse saaja elu- või asukohta ja tal on mõistlik võimalus sellega tutvuda. TsÜS § 70 - kui lepingupool edastab teisele poolele tahteavalduse, milles teatab, et teine pool on oma lepingulist kohustust rikkunud, ja tahteavalduse edastamisel esineb viivitus või tahteavaldus läheb edastamisel kaotsi, loetakse tahteavaldus kättesaaduks ajal, mil see tavaliste asjaolude korral oleks kätte saadud, kui tahteavalduse edastanud lepingupool tõendab, et ta on tahteavalduse väljendanud ja valinud selle edastamiseks mõistliku viisil. Kostja saatis tahteavalduse töölepingu ülesütlemise kohta hageja poolt antud elukoha aadressile tähitud kirjaga. Hagejaga töölepingu ülesütlemise põhjuseks oli töötajapoolne oluline töökohustuste rikkumine. Hageja töötas Eesti Postis postitöötlejana logistikakeskuse kirjasorteerimisosakonnas. Postitöötleja ametikoha eesmärgiks on kehtestatud kvaliteedinormide täitmine ning kiire ja oskuslik töötlemisprotsessis osalemine, et saadetised saaksid õigeaegselt töödeldud ja välja saadetud. Postitöötleja vastutab saadetiste ja perioodiliste väljaannete ettevalmistamise eest 5 kandeks ettenähtud kellaajaks vastavalt kehtivatele tüüptingimustele, juhenditele ning infokirjadele. Kostja on töötajat suuliselt hoiatanud ja korduvalt juhtinud tema tähelepanu puudustele tema töös. 24.05.2011.a. jäi kirja sorteerimise osakonnas hulk saadetisi töötlemata, mistõttu hilines ka nende väljasaatmine. Hageja väitis tööandjale, et saadetisi oli väga palju ja töötajaid ei jätkunud, et saadetised ära töödelda vahetuse lõpuks, samuti, et tööandja keeldus kedagi appi saatmast. See ei vasta aga tõele - osakonda läks õhtul appi LS, kelle sõnade kohaselt oli ta neil abiks poolteist tundi ning tegi ära need tööd, mida tal teha paluti. Seejärel ütles hageja talle, et rohkem tööd pole ja lubas tal lahkuda oma töökohale tagasi. Seega ei ole põhjendatud hageja väide, et tööd jäid tegemata, kuna töötajaid ei piisanud ja tööandja neid juurde ei saatnud. Hageja ei teatanud vahetule juhile, et töö jäi sel päeval lõpetamata. Rahvusvaheliste kirjade edastamise puhul kehtivad Eesti Postile rahvusvahelised reeglid, mida tuleb täita, vastasel korral võivad ettevõttele järgneda sanktsioonid. 29.05.2011.a. algas hagejal tööpäev kell 16:

1. Hageja sisenes majja vahetult pärast kella 16, aga tööülesandeid asus täitma alles enne kella 18.
2. Hageja viibides tööruumides tööülesandeid täitma ei asunud. Hageja küll informeeris vastutavat postitöötlejat, et jääb 2 tundi hiljaks, aga ei selgitanud, miks ta tööle saabudes kohe tööle ei saanud asuda. Tegelikult on töötajal õigus oma tööajas muudatusi teha kooskõlastades selle oma vahetu juhiga, seega oleks ta pidanud ühendust võtma juhiga, mitte lihtsalt informeerima vastutavat postitöötlejat, et ta tööle ei hakka, kuigi viibib tööruumides. Kui vastavat kooskõlastust ei ole, siis ei ole ka töötajal õigust tööajal kõrvaliste isikutega kohtuda tööruumides. Eesti Side- ja Teenindustöötajate Ametiühingute Liidu (ESTAL) usaldusisikud mingist ametiühingu kohtumisest 29.05.2011.a. teadlikud ei olnud. Sellised omaalgatuslikud koosolekud tööandjat sellest teavitamata ei ole õigustatud, lisaks on käimas ESTAL ja tööandja esindajate osavõtul ka läbirääkimised uue kollektiivlepingu sõlmimiseks ning töötajatel on olnud võimalik usaldusisikute kaudu ka oma ettepanekuid teha. Seda töötajad pole teinud. Raudteelaste ametiühingu juht ei esinda Eesti Posti töötajaid üksnes seetõttu, et ta on Eesti Ametiühingute Keskliidu kui mittetulundusühingu juhtorgani liige. Asjaolude selgitamisel ilmnes, et hageja kohtus 29.05.2011.a. oma tööajal Eesti Posti tööruumides isikuga, kelleks osutus OT raudteelaste ametiühingust. Nimetatud isiku saabumisest Eesti Posti territooriumile külalisena ei olnud tööandjat informeeritud. Ka osakonna juhataja ei olnud sellest teadlik, et töötajad oma tööajal kohtuvad ametiühingu inimesega, kelleks pole ei Eesti Posti töötajaid esindava ametiühingu organisatsiooni ESTAL esindaja ega ka keegi töötajate usaldusisikutest. Hageja laskis nimetatud isiku oma läbipääsu kaardiga Eesti Posti kirjasorteerimise osakonda, kus töödeldakse ka rahvusvahelisi saadetisi. Sinna kõrvaliste isikute omavoliline lubamine on rangelt keelatud. Kuna osa töötajaid, sh hageja, ei osalenud sel päeval kogu tööprotsessis ja viibisid töökohalt eemal mitu tundi, siis seetõttu jäid ka sel päeval hulk saadetisi töötlemata ja välja saatmata. Kostja peab seda lubamatuks, et töötajad ise otsustavad, et juhatavad mööda maja kõrvalisi isikuid oma tööajal, kui samal ajal on pooleli kiire ja oluline tööprotsess rahvusvaheliste saadetiste töötlemiseks. Vastavalt AS EP XXX hoonete ja territooriumi sisekorraeeskirjade punktile 5.11.
3. on töötajal keelatud kaasabi osutamine kõrvaliste isikute pääsemiseks hoonesse, tootmisruumidesse või territooriumile. Vastavalt Eesti Posti töökorralduse eeskirjade punktile 9.4.17 võib tööandja töötaja töölepingu erakorraliselt üles öelda muuhulgas kaasabi osutamise eest kõrvaliste isikute või töötajate, kellel puudub vastav luba, pääsemiseks tootmisruumidesse või territooriumile. Vastavalt töölepingu seaduse (

) § 15 lg 2 kohustub töötaja tegema kokkulepitud tööd ja täitma töö iseloomust tulenevaid ülesandeid kokkulepitud mahus, ajal ja kohas. Hageja pole vaatamata kostja suulistele hoiatustele oma tööülesannete täitmist parandanud, temaga on toimunud personaalseid vestlusi, kuid kahjuks tulemusteta, ta pole töösse suhtumist oluliselt muutusi teinud. Lisaks ässitas hageja ka teisi töötajaid tööandja vastu, mis samuti takistas tööprotsesse. Kostja peab eelnimetatud asjaolusid kogumis töökohustuste oluliseks rikkumiseks 6 ja ütles töötaja töölepingu erakorraliselt üles. Vastavalt

§ 88

lg 1 p-le 3 on tööandjal õigus töötaja tööleping erakorraliselt üles öelda töötajast tuleneval põhjusel, kui töötaja on hoiatusest hoolimata eiranud tööandja mõistlikke korraldusi või rikkunud töökohustusi. Sama § lg 3 kohaselt ei ole eelnevat hoiatust vaja, kui töötaja ei saa kohustuste rikkumise erilise raskuse tõttu või muul põhjusel seda hea usu põhimõtte järgi oodata. Tööandja leiab, et antud juhul on tegu korduvate ja tööandja arvates oluliste rikkumistega, mis tõttu ei saa hea usu põhimõtte järgi tööandjalt oodata töötaja eelnevat hoiatamist enne töölepingu erakorralist ülesütlemist. Samal põhjusel ei saa mõistlikult eeldada ka töölepingu erakorralisest ülesütlemisest etteteatamist

§ 97sätestatud tähtaegu järgides.

Vastavalt

§ 97

lõikele 3 võib tööandja töölepingu üles öelda etteteatamistähtaega järgimata, kui kõiki asjaolusid arvestades ei või mõistlikult nõuda lepingu jätkamist etteteatamistähtaja lõppemiseni. Juhul, kui töövaidlusorgan asub siiski seisukohale, et avaldaja töölepingu ülesütlemine on tühine (millele tööandja vastu vaidleb), palub tööandja kohaldada

§ 107

lg 2 ja lõpetada avaldaja tööleping alates ajast, kui see oleks lõppenud ülesütlemise kehtivuse korral ehk alates 03.06.2011.a. Kostja leiab, et vastavalt

§ 109

Ig-le 1 maksab tööandja juhul, kui töövaidluskomisjon või kohus lõpetab töölepingu

§ 107

lg 2 sätestatud korras, töötajale 3 kuu keskmise töötasu ulatuses, mitte 6 kuu nagu avalduses on toodud, va kui tööleping öeldakse üles töötajaga, kes on rase või kes on valitud töötajate esindajaks. Tööandjale pole teatatud, et hageja oleks valitud töötajate esindajaks. Isegi juhul, kui töövaidlusorgan leiab, et ülesütlemine on tühine (millele tööandja vastu vaidleb), palub tööandja vähendada töötajale tema poolt taotletud hüvitist. Kohtuistung 20.03.2012 toimunud kohtuistungil võttis kostja õigeks hageja nõude töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks ja töövaidluskomisjoni poolt kostjalt 1,5 kuu keskmise töötasu suuruse hüvitise summas 774,06 euro väljamõistmise nõudes. Kostja vaidles vastu

§ 100

lg 5 alusel töölepingu ülesütlemisest vähem etteteatatud aja eest hüvitise nõudele. Samuti leidis kostja, et hageja nõue on aegunud. Kohtuotsuse põhjendused TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 230 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. Töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamise ja

§ 109lg 1 alusel hüvitise nõe. Ts

MS § 440 lg 1 alusel kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Kostja on võtnud 20.03.2012 toimunud kohtuistungil õigeks tema vastu esitatud hageja nõude tuvastada töölepingu ülesütlemise tühisuse

§ 88

lg 1 p 3 alusel 03.06.2011 ja lõpetada tööleping

§ 107

lg 2 järgi ja välja mõista

§ 109

lg 1 alusel hüvitis 1,5 kuu keskmise palga ulatuse summas 774,06 eurot (tl 37).

§ 88

lg 1 p 3 kohaselt tööandja võib töölepingu erakorraliselt üles öelda töötajast tuleneval mõjuval põhjusel, mille tõttu ei saa mõlemapoolseid huve järgides eeldada töösuhte jätkamist, eelkõige kui töötaja on hoiatusest hoolimata eiranud tööandja mõistlikke korraldusi või rikkunud töökohustusi.

§ 88

lg 3 lubab töölepingu üles öelda töötaja kohustuste rikkumise tõttu, kui ülesütlemisele on eelnenud hoiatus ning teha seda mõistliku aja jooksul pärast seda, 7 kui ta ülesütlemise aluseks olnud asjaolud teada sai või pidi teada saama. Eelnevat hoiatamist ei ole ülesütlemise eeldusena vaja, kui töötaja ei saa kohustuste rikkumise erilise raskuse tõttu või muul põhjusel seda hea usu põhimõtte järgi tööandjalt oodata.

§ 95

lg 1 ja lg 2 järgi võib lepingu üles öelda kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ülesütlemisavaldusega ning erakorralist ülesütlemist peab põhjendama.

§ 95

lg 3 sätestab, et käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud kohustuse rikkumine ei mõjuta ülesütlemise kehtivust, kuid kohustust rikkunud pool peab hüvitama teisele poolele sellest tekkinud kahju.

§ 97

lg 2 sätestab erakorralise ülesütlemise puhuks töölepingu lõpetamisest etteteatamise tähtajad.

§ 97

lg 3 lubab

§ 88

lg 1 alusel töölepingu üles öelda etteteatamistähtaega järgimata, kui kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades ei või mõistlikult nõuda lepingu jätkamist kokkulepitud tähtaja või etteteatamistähtaja lõppemiseni.

§ 107

lg 1 kohaselt kui kohus või töövaidlusorgan tuvastab, et töölepingu ülesütlemine on seadusest tuleneva aluse puudumise tõttu või seadus nõuetele mittevastavuse tõttu tühine või vastuolu tõttu hea usu põhimõttega tühistatud, loetakse, et leping ei ole ülesütlemisega lõppenud ning kohus või töövaidlusorgan lõpetab tööandja või töötaja taotlusel töölepingu alates ajast, kui see oleks lõppenud ülesütlemise kehtivuse korral.

§ 109

lg 1 sätestab, et kui kohus või töövaidluskomisjon lõpetab töölepingu

§ 107

lg 2 nimetatud juhul, maksab tööandja töötajale hüvitist töötaja kolme kuu keskmise töötasu ulatuses. Kohus või töövaidlusorgan võib hüvitise suurust muuta, arvestades töölepingu ülesütlemise asjaolusid.

§ 97

lg 3 p 3 sätestab, et erakorralisest ülesütlemisest peab tööandja töötajale ette teatama, kui töösuhe tööandja juures on kestnud viis kuni kümme tööaastat- vähemalt 60 päeva. Vaidlust ei ole selles, et hageja on kostja juures töötanud üle kuue aasta ja kostja pidid töölepingu ülesütlemisest hagejale ette teatama 60 päeva. Kostja ütles 02.06.2011 avaldusega töölepingu üles 03.06.2011. Eeltoodust tulenevalt kohus rahuldab hagi töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks ja tööleping tuleb lugeda

§ 107lg 2 alusel lõppenuks 01.08.2011.

Töövaidluskomisjonile esitatud avalduses palus hageja kostjalt välja mõista hüvitisena kuue kuu keskmise töötasu summas 3 050,19 eurot. Töövaidluskomisjoni rahuldas hageja avalduse osaliselt ja mõistis välja hüvitise hageja 1,5 kuu keskmise töötasu ulatuses summas 774,06 eurot. Hageja töövaidluskomisjoni otsust ei vaidlustanud. Arvestades asjaolu, et hageja ei ole vaidlustanud töövaidluskomisjoni otsust ja taotluse töövaidluskomisjonile esitatud avalduse läbivaatamiseks hagimenetluse korras hagina on esitanud kostja ja kostja on võtnud õigeks hageja nõude välja mõista kostjalt hageja kasuks hüvitisena hageja 1,5 kuu keskmine töötasu, mõistab kohus

§ 109lg 1 alusel kostjat hageja kasuks hüvitise hageja 1,5 kuu keskmise töötasu ulatuses summas 774,06 eurot. Ts

MS § 468 lg 1 kohaselt tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks hagi õigeksvõtul põhineva otsuse. Töölepingu ülesütlemisest vähem etteteatatud aja eest hüvitise nõue. Pooled vaidlevad selle üle, kas töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamisel kohtus ja töölepingu lõpetamisel kohtu poolt

§ 107

lg 2 alusel saab töötaja nõuda hüvitist

§ 100lg 5 alusel töölepingu ülesütlemisel vähem etteteatatud aja eest.

Hageja on palunud välja mõista kostjalt hüvitise töölepingu ülesütlemisest vähem etteteatatud aja eest, s.o. 60 päeva eest 994.08. eurot. Kostja leiab, et kui ülesütlemine on tühine, siis ei saa töötaja nõuda tööandjalt

§ 100

lg 5 alusel hüvitist, vaid saab nõuda hüvitist

§ 109alusel.

Samuti on kostja seisukohal, et hageja nõue on aegunud. Kohus leiab, et hageja nõue ei ole aegunud. Vaidlust ei ole selle üle, et kostja saatis 02.06.2011.a hagejale tähitud kirjaga töölepingu ülesütlemise avalduse ning selles, et alates 31.05.2011.a kuni 16.06.2011.a viibis hageja puhkusel väljaspool Eesti Vabariiki, mistõttu puudus hagejal võimalus eespoolnimetatud kirja vastu võtta. Kuna hageja ei olnud kättesaadav, 8 siis jäeti kiri hoiule ja saadeti hagejale postisaadetise väljastusteade. Töölepingu ülesütlemise avalduse tähitud kirjaga sai hageja kätte 21.06.2011.a s.t, et hageja tutvus saadetud kirja sisuga selle kättesaamisest arvates s.o 21.06.2011.a. TsÜS § 69 lg 2 loetakse eemalviibijale tehtud tahteavaldus kättesaaduks, kui see on jõudnud tahteavalduse saaja elu- või asukohta ja tal on mõistlik võimalus sellega tutvuda. TsÜS § 70 sätestab, et kui lepingupool edastab teisele poolele tahteavalduse, milles teatab, et teine pool on oma lepingulist kohustust rikkunud, ja tahteavalduse edastamisel esineb viivitus või tahteavaldus läheb edastamisel kaotsi, loetakse tahteavaldus kättesaaduks ajal, mil see tavaliste asjaolude korral oleks kätte saadud, kui tahteavalduse edastanud lepingupool tõendab, et ta on tahteavalduse väljendanud ja valinud selle edastamiseks mõistliku viisil. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-24-05 punktis 24 selgitanud, et juhul kui saaja on tahteavalduse saabumise ajal puhkusel, siis tuleb sel juhul hinnata, kas ja millal oli saajal mõistlik võimalu avaldusega tutvuda. Kohus leiab, et seoses sellega, hageja oli ajavahemikus 31.05.2011 kuni 16.06.2011 puhkusel ja viibis sellel ajal väljaspool Eestit ja tal tekkis esimene mõistlik võimalus ülesütlemisavaldusega tutvuda alles 17.06.2011 ning hageja on ülesütlemise vaidlustanud töövaidluskomisjonis 12.07.2011, mistõttu hageja ei ole minetanud

§ 105lg-s 1 sätestatud vaidlustamiseks ettenähtud 30 kalendripäeva.

Eeltoodust tulenevalt jätab kohus kostja taotluse töölepingu ülesütlemisest vähem etteteatatud aja eest hüvitise nõude osas aegumise kohaldamiseks rahuldamata. Kohus leiab, et hageja nõue

§ 100

lg 5 järgi hüvitise saamiseks kuulub rahuldamisele.

§ 100

lg 5 sätestab, et kui tööandja teatab ülesütlemisest vähem ette, kui on seaduses sätestatud, on töötajal õigus saada hüvitist ulatuses, mida oleks tal õigus saada etteteatamistähtaja järgimisel. Vaidlust ei ole selle üle, et hageja on töötanud kostja juures alates 18.10.2004, s.o üle 6 aasta. Seega pidi käesoleval juhul kostja teatama ette erakorralisest töölepingu lõpetamisest

§ 97lg 3 p 3 alusel vähemalt 60 päeva.

Kostja töölepingu lõpetamisest hagejale ette teatanud ei ole, vaid on 02.06.2011 koostatud töölepingu ülesütlemise avalduse kohaselt töölepingu üles öelnud alates 03.06.2011. Seoses sellega, et kohus on tuvastanud, et kostja poolt töölepingu ülesütlemine ei ole kehtiv, siis puudus kostjal alus töölepingu lõpetamiseks ilma etteteatamata ja kohus on

§ 107

lg 2 alusel lõpetanud töölepingu ajast, kui see oleks lõppenud ülesütlemise kehtivuse korral, s.o. 01.08.2011. Kuivõrd kohus on lõpetanud töölepingu ajast, kui see oleks lõppenud ülesütlemise kehtivuse korral, siis on hagejal õigus

§ 100

lg 5 alusel nõuda kostjalt hüvitist töölepingu ülesütlemisest vähem etteteatatud aja eest. Asjaolu, et hagejal on õigus nõuda

§ 109

lg 1 alusel hüvitist kohtu poolt töölepingu lõpetamise korral ei võta hagejale ära õigust nõuda kostjalt hüvitist töölepingu ülesütlemisest vähem etteteatatud aja eest

§ 100lg 5 alusel.

Vastupidisel juhul kaotaks

§ 107

lg-s 2 sätestatud regulatsioon, mille kohaselt kohus või töövaidluskomisjon lõpetab tööandja või töötaja taotlusel töölepingu alates ajast, kui see oleks lõppenud ülesütlemise kehtivuse korral, oma mõtte, sest kahjustatud poolel puudub huvi töösuhte jätkumiseks ajani kuni selle lõppemiseni ülesütlemise kehtivuse korral, kui tal ei ole õigust saada selle perioodi eest hüvitist. Sellest tulenevalt asub kohus seisukohale, et ka töölepingu ülesütlemise tühisuse korral saab nõuda hüvitist

§ 100lg 5 alusel töölepingu ülesütlemisest vähem etteteatatud aja eest.

Kostja poolt töövaidluskomisjonile esitatud palgatõendi kohaselt oli 1.12.2010 kuni 31.05.2011 hageja töötasu kokku 2925,37 eurot, millest kalendripäeva tasu on 16,07 eurot (2925,37/182=16,07). Kuna kostja pidi hagejale ette teatama töölepingu erakorralisest ülesütlemisest 60 päeva, siis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista hüvitis 60 vähem etteteatatud päeva eest 964,2 eurot ( 60x16,07=964,2). Menetluskulude jaotus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 ja 4 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. 9 TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Lähtudes TsMS § 162 lg-st 1 jätab kohus menetluskulud kostja kanda. Marget Henriksen kohtunik 10