Obsah (7)

§ 102§ 31§ 29§ 171§ 91§ 150§ 23

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Tiia Mõtsnik Määruse tegemise aeg ja koht 23.04.2012.a, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-12-10020 Tsiviilasi HJ avaldus pankroti väljakuuluta

§ 102

lg 2 kaitsmisele, kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist. Pankrotivõlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib pärast pankroti väljakuulutamist vastu võtta üksnes pankrotihaldur.

1. Määrata HJ ajutise pankrotihalduri Peeter Sepperi tasuks 629 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks 207,57 eurot, kokku 836,57 eurot ning hüvitada ajutise halduri tehtud kulutuste katteks 98,76 eurot (sisaldab käibemaksu).
2. Välja mõista HJ pankrotivarast ajutise halduri tasu 836,57 eurot ja kulutuste hüvitis 98,76 eurot ning kanda Peeter Sepperi arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXX. 1
3. Teha käesolev määrus teatavaks väljaandes Ametlikud Teadaanded. Edasikaebamise kord Pankrotimääruse peale võivad võlgnik ja pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest. Ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse kohta võivad võlgnik ja pankrotiavalduse esitanud isik esitada määruskaebuse Riigikohtule. Haldur ei või võlgniku nimel määruskaebust esitada ega võlgnikku määruskaebuse läbivaatamisel esindada. Asjaolud ja avaldus HJ esitas 09.03.2012 kohtule avalduse pankroti väljakuulutamiseks. 22.03.2012 määrusega võttis kohus avalduse menetlusse ja nimetas ajutiseks pankrotihalduriks Peeter Sepperi. Ajutise halduri aruanne Ajutise halduri aruandest nähtuvalt on HJ perekonnaseisult abielus ja tal on kaks alaealist last. HJ on rakenduslik kõrgharidus, ta töötab XXX linnakeskkonna osakonna spetsialistina töötasuga 876 eurot kuus, millest tema käsutusse jääb 483,233 eurot. Muu vara peale isiklike tarbeesemete võlgnikul puudub. Võlgnikule kuulub AOÜ (likvideerimisel) osa nimiväärtusega 20 000 krooni, kuid äriühingu pankrotimenetlus on lõppenud raugemisega pankrotti välja kuulutamata, mistõttu osal väärtust ei ole. Võlgnikule kuulub REFOÜ osa nimiväärtusega 10 000 krooni (639,11 eurot), äriühing on tegutsev, ajutise halduri hinnangul on osa turuväärtus on 0 kuni 639 eurot. Kohustusi on võlgnikul 69 699 euro ulatuses. Ajutise halduri hinnangul põhjustas alalise maksejõuetuse AOÜ äriplaani nurjumine, mille tõttu võlgnik ei suutnud tähtaegselt tagastada võetud laene. Esialgsetel andmetel vara pankrotivarasse tagasivõitmise või tagasinõudmise võimalused puuduvad. Ajutine haldur on seisukohal, et võlgnik on alaliselt maksejõuetu, käesoleval ajal vara puudub. Juhul, kui võlgnik jätkab töötamist, katab igakuiselt pankrotivarasse laekuv raha pikema perioodi möödudes, milleks on poolteist kuni kaks aastat, pankrotimenetluse massikohustused ja kulud. Kohtuistung Kohtuistungil 16.04.2012 jäi võlgnik esitatud avalduse juurde. Ajutine haldur jäi esitatud aruande juurde ja palus välja kuulutada võlgniku pankrot. Ajutine haldur palus välja mõista ajutise halduri tasu ja vajalikud kulutused pankrotivara arvelt. Võlgnik nõustus ajutise halduri tasu ja kulude arvestusega. Kohtumääruse põhjendused Kohus leiab, et pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ja HJ pankrot tuleb välja kuulutada. Pankrotihalduriks nimetab kohus Peeter Sepperi. Pankrotiseaduse (

) § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.

§ 31

lg 1 kohaselt kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu.

§ 31

lg 4 kohaselt kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu.

§ 29

lg 1 kohaselt kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda.

§ 171

lg 11 kohaselt kui esineb pankrotiseaduse § 29 lõigetes 1 ja 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse, kuulutab kohus pankroti välja, kui ei esine käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud aluseid. 2 Kohus leiab, et kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu ja see ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutise iseloomuga. Võlgnikul puudub käesoleval ajal vara ja kohustusi on 69 699 euro ulatuses. Ajutine haldur ei ole tuvastanud vara tagasinõudmise või tagasivõtmise võimalusi. Eeltoodu põhjal esineb HJ pankrotimenetluses pankrotiseaduse § 29 lõikest 1 tulenev alus pankrotimenetluse raugemiseks. Kuna HJ on esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse ja ei esine

§ 171

lõikes 2 sätestatud aluseid, siis

§ 171

lg 11 toodud sättest tulenevalt leiab kohus, et HJ pankrot tuleb välja kuulutada. Pankrotimenetluse käigus tuleb anda täpsem hinnang maksejõuetuse põhjuste ning vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimaluste kohta. Samuti vajavad võlgniku varaga seotud andmed ning hinnang vara väärtusele täpsustamist edasises pankrotimenetluses.

§ 91

lg 1 kohaselt ei tohi füüsilisest isikust võlgnik tema pankroti väljakuulutamisest kuni pankrotimenetluse lõpuni kohtu loata olla ettevõtja, juriidilise isiku juhtorgani liige, juriidilise isiku likvideerija ega prokurist.

§ 150

lg 1 p 2 ja p 5 kohaselt on pankrotimenetluse kuluks muu hulgas ajutise halduri tasu ja ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks.

§ 23

lg 1 ja 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ja põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuste suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Lõike 3 alusel on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär 96 eurot. Ajutine haldur on esitatud aruande kohaselt kulutanud

§-st 22 tulenevate ülesannete täitmiseks 7,4 tundi ning palub määrata ajutise halduri töötasuks 629 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks 207,57 eurot ning kulutuste katteks 98,76 eurot (sisaldab käibemaksu). Tasu arvutamisel on ajutine haldur lähtunud tunnitasu määrast 85 eurot. Ajutine haldur palub ajutise halduri tasu ja kulutused hüvitada pankrotivara arvelt ja tasuda tema arvelduskontole. Võlgnik ei ole ajutise halduri tasu ja kulutuste suurusele vastu vaielnud.

§ 150

lg 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast. Kohus leiab, et ajutise halduri nõutud tasu ja tehtud kulutused on mõistlikud, põhjendatud ning kooskõlas tehtud töö mahuga ja ajutise halduri kutseoskustega ning tuleb

§ 150

lg 2 alusel HJ pankrotivarast Peeter Sepperi kasuks välja mõista ja tasuda Peeter Sepperi arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXX. Tiia Mõtsnik kohtunik 3