Obsah (6)

§ 85§ 100§ 98§ 87§ 91§ 104

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Taimi Kollom Otsuse tegemise aeg ja koht 23. märts 2012, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-11-17670 Tsiviilasi A OÜ hagi

§ 85lg 1 alusel alates 15.11.2010, kuna kostja ei ilmunud tööle alates 15.11.2010.

7. Vastavalt

§ 100

lg 5, kui tööandja või töötaja teatab ülesütlemisest ette vähem, kui on seaduses sätestatud või kollektiivlepingus kokku lepitud, on töötajal või tööandjal õigus saada hüvitist ulatuses, mida tal oleks olnud õigus saada etteteatamistähtaja järgimisel. Seega palub hageja kostjalt välja mõista hüvitise kostja ühe kalendrikuu keskmise töötasu ulatuses summas 322,37 eurot. Kostja vastuväited ja nende põhjendused

1. Kostja ei tunnista hagi ja palub jätta hagi rahuldamata.
2. Kostja on seisukohal, et ütles lepingu üles korraliselt. Kostja esitas hagejale 11.11.2010 avalduse töölepingu lõpetamiseks seoses elukoha vahetusega. Kostja ei märkinud ülesütlemise avaldusele kuupäeva, jättes hagejale võimaluse kasutada kostjat veel oma majandus- ja kutsetegevuses kuni seadusest tuleneva korralise ülesütlemise etteteatamisaja lõpuni ning andes hagejale aega uue töötaja leidmiseks ja väljaõpetamiseks. Kostja on seisukohal, et kostja on arvestanud igati hageja huvidega ning lähtunud hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest, andes hagejale ette teada oma elukoha vahetusest ja töölt lahkumise soovist. Kostja ei soovinud lahkuda töölt päevapealt, vaid soovis töötada hageja juures kuni korralise ülesütlemise etteteatamisaja lõpuni, kuid hageja ise ei soovinud kostja tööle naasmist peale korralise puhkuse lõppu, s.o 15.11.2010, mida tõendavad hageja poolt saadetud sõnumid 12.11.2010 ja 13.11.2011, millede sisu kohaselt nõuab hageja tööandja vara ning võtmete tagastamist ning teatab isikute nimed, kellele võtmed üle anda. Nende tagastamise järel 14.11.2011 ei olnud kostjal enam võimalik hageja juures edasi töötada. Eeltoodust tulenevalt leiab kostja, et kostja on käitunud heas usus. Kostja märgib ka, et kuna avalduses puudub töölepingu lõpetamise kuupäev, siis tuleb lähtuda

§ 98

lg 1 nimetatud 30-päevasest etteteatamise tähtajast töölepingu korralisel ülesütlemisel, mille möödumisel, s.o 11.12.2010 tööleping lõppeb

§ 85lg 1 alusel.

Kuna puuduvad muud tõendid kostja töölepingu lõppemise aluse kohta, siis tuleb tööleping lugeda lõppenuks 11.12.2010

§ 85lg 1 alusel. Maakohtu otsuse põhjendused 2 10. Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustik (Ts

MS) § 403 lahendab kohus antud asja poolte taotlusel kirjalikus menetluses peale kohtuistungi toimumist.

1. Kohus, tutvunud kohtule esitatud kirjalike tõenditega ning hinnanud neid kogumis, leiab, et hagi on põhjendamata ja tuleb jätta rahuldamata alljärgnevatel põhjendustel.
2. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited; lg 2 kohaselt tõendeid esitavad menetlusosalised. TsMS § 5 lg 1 ja § 436 lg 2 kohaselt lahendab kohus tsiviilasja vaid nende asjaolude alusel, mida pooled on asjas esitanud.
3. Hageja nõuded : a) Tunnistada hageja poolne 11.11.2010 töölepingu ülesütlemine tühiseks, b) Lõpetada pooltevaheline tööleping, c) Välja mõista kostjalt hageja kasuks

§ 100lg 5 alusel hüvitis 322,37 eurot (5 044 krooni).

1. Kostja hagi ei tunnista.
2. Kohus on tuvastanud, et pooled sõlmisid 01.07.2009 määramata ajaks töölepingu nr 22, mille alusel kostja asus hageja juures tööle 20.12.2008 pagari ametikohal täiskoormusega töötasuga 27 krooni tunnis bruto (TVK tlk 7-10). 29.10.2010 käskkirjaga lubas hageja kostja põhipuhkusele 01.11.2010 – 14.11.2010 (TVK tlk 13). 11.10.2010 esitas kostja hagejale töölepingu ülesütlemisavalduse seoses elukoha vahetusega, jättes märkimata töölt lahkumise kuupäeva (TVK tlk 14). Kohus märgib, et kuna mõlemad pooled kinnitavad, et avaldus esitati 11.11.2010, siis tuleb lugeda avalduse esitamise päevaks 11.11.
4. Poolte vahel on vaidlus, kas tegemist on korralise või erakorralise töölepingu ülesütlemisega, kas töölepingu ülesütlemine on tühine või mitte ning, kas kostja on kohustatud tasuma hagejale hüvitist

§ 100lg 5 alusel.

17. Töölepingu seaduse (

) § 85 lg. alusel võib töötaja tähtajatu töölepingu igal ajal korraliselt üles öelda.

§ 87

sätestab, et töölepingu võib erakorraliselt üles öelda üksnes käesolevas seaduses ettenähtud mõjuval põhjusel, järgides käesolevas seaduses ettenähtud etteteatamistähtaegu

§ 98

lg 1 alusel korralisest ülesütlemisest peab töötaja tööandjale ette teatama vähemalt 30 kalendripäeva.

§ 91lg.

1 alusel võib töötaja töölepingu erakorraliselt üles öelda mõjuval põhjusel, eelkõige kui kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades ei või mõistlikult nõuda lepingu jätkamist.

§ 91

lg 2 töötaja võib töölepingu erakorraliselt üles öelda tööandjapoolse kohustuse olulise rikkumise tõttu, eelkõige kui: 1) tööandja on kohelnud töötajat ebaväärikalt või ähvardanud sellega või lubanud seda teha kaastöötajatel või kolmandatel isikutel; 2) tööandja on oluliselt viivitanud töötasu maksmisega; 3) töö jätkamine on seotud reaalse ohuga töötaja elule, tervisele, kõlbelisusele või heale nimele.

§ 91lg.

3 alusel võib töötaja töölepingu erakorraliselt üles öelda töötaja isikust tuleneval põhjusel, eelkõige kui töötaja terviseseisund või perekondlikud kohustused ei võimalda tal kokkulepitud tööd teha ja tööandja ei võimalda talle sobivat tööd.

§ 104

lg 1 järgi seadusest tuleneva aluseta või seaduse nõuetele mittevastav töölepingu ülesütlemine on tühine.

1. Hageja (tööandja) 29.10.2010 käskkirja alusel oli kostja põhipuhkusel 01.11.2010 – 14.11.2010 (TVK t lk 13).
2. Kostja (töötaja) 11.11.2010 kirjaliku avalduse kohaselt tööandjale palus töötaja end töölt vabastada seoses elukoha vahetusega (TVK tl 14). Kuna elukoha vahetus ei ole

§ 91

tähenduses põhjus töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks, siis vastavalt

§ 85

lg 1, 3 ja 4 on 11.10.2010 töölepingu avalduse puhul tegemist korralise töölepingu ülesütlemisega. Kohus märgib, et antud asjas ei oma tähtsust kellele kostja töölepingu ülesütlemisavalduse edastas, kuna 3 nimetatud avaldus jõudis hageja juhatajani, mida hageja seaduslik esindaja on kinnitanud vande all antud ütlustega (tlk 113-114). Samuti ei mõjuta nimetatu kostja poolt esitatud töölepingu ülesütlemisavaldust. 20. 11.11.2010 töölepingu ülesütlemisavaldusest nähtub, et kostja jättis märkimata kuupäeva, millal kostja soovib töölt lahkuda, mistõttu hageja käsitles kostja ülesütlemisavaldust, kui kostja soovi lahkuda töölt päeva pealt, millele hageja sai kinnitust, kui kostja ei ilmunud tööle alates 15.11.2010 (tlk 113). Kostja vande all antud seletuste kohaselt (tlk 116-117) jättis kostja töölt vabastamise kuupäeva märkimata (aja lahtiseks), kuna kostjale ei olnud teada, millal kostja saab tegelikult töölt lahkuda ning samas soovist tulla hagejale vastu, et töötab edasi nii kaua, kuni hageja leiab kostjale asendaja. Kogutud tõenditest nähtub, et 13.11.2010 edastas hageja seaduslik esindaja HK hagejale sõnumi, et kostja viiks hagejale tagasi kõik hagejale kuuluva sealhulgas uste võtmed 14.11.2010 alates kella 11.30-18.00 ja annaks need üle H (TVK t tl 35), mida kostja ka tegi ning hageja seadusliku esindaja vande all antud ütlustest nähtub, et hageja vahetas 15.11.2010 osaliselt ettevõtte uste lukud (tlk 113). Eeltoodu alusel on tõendatud, et kostja soovis jätkata tööd peale puhkuselt naasmist, vastupidiseid tõendeid kohtule esitatud ei ole, kuid hageja ise takistas kostjal töö jätkamist, seega on tõendamata, et kostja sooviks oli töölt lahkuda päevapealt ning, et kostja lahkus töölt etteteatamata. Üksnes kuupäeva puudumine ülesütlemisavalduses ei tähenda, et kostja sooviks oli töölt lahkuda päeva pealt. Seega on kohus seisukohal, et kostja poolne töölepingu ülesütlemine ei ole tühine, siis tuleb pooltevaheline tööleping lugeda lõppenuks korralise ülesütlemisena

§ 85

lg 1 alusel alates 11.12.2010 ning

§ 98lg 1 mõttes.

21.

§ 100

lg 5 kohaselt, kui tööandja või töötaja teatab ülesütlemisest ette vähem, kui on seaduses sätestatud või kollektiivlepingus kokku lepitud, on töötajal või tööandjal õigus saada hüvitist ulatuses, mida tal oleks olnud õigus saada etteteatamistähtaja järgimisel. Kohus on seisukohal, et kuna eeltooduga on tõendatud, et hageja ise takistas kostjal tööle asumast peale puhkuse lõppu alates 15.11.2010 ning hageja ei ole tõendanud, et kostja sooviks oli lahkuda päeva pealt, ning kostja on tõendanud, et ta tegelikult soovis töötada kuni seaduses ettenähtud etteteatamistähtaja lõpuni või kuni hageja leiab kostja asemele uue töötaja, siis ei saa lugeda, et kostja on teatanud ülesütlemisest ette vähem, kui on seaduses sätestatud. Seega on hageja nõue hüvitise summas 322,37 eurot välja mõistmiseks kostjalt põhjendamata ja tuleb jätta rahuldamata. Menetluskulude jaotus 22. Menetluskulud jätab kohus TsMS § 162 lg 1 alusel täielikult hageja kanda. Menetlusosaline võib taotleda Harju Maakohtult tulenevalt TsMS § 174 kohtukulude rahalist kindlaksmääramist 30 päeva jooksul pärast kohtulahendi jõustumist. 23. Tulenevalt TsMS § 122 lg 1 ja § 134 lg 3 on antud asja tsiviilasja hinnaks 322,73 eurot. Taimi Kollom Kohtunik 4