Ka ei oma õiguslikku tähendust OÜ L juhatuse 02.04.2008 istungi protokoll. Äriühingu juhatusel ei ole seaduslikku alust tunnistada eraisikule tasutud summad äriühingu omandiks. Ka puuduvad raamatupidamislikud tõendid, mis kajastaksid protokollis nimetatud summade laekumist äriühingule. Kohtu järeldused Kohus, võtnud arvesse asjas esitatud dokumentaalsed tõendid, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele.
lg 1 kohaselt asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. 2
Vaidlus poolte vahel on müügihinnaosa 1 537 202 krooni tasumise üle. Hageja leiab, et kostja on 23.08.2007 sõlmitud müügilepingust tulenevat kohustust rikkunud, on jätnud tasumata ostuhinna summas 1 537 202 krooni.
lg 1 p 1 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. Kostja on esitanud kohtule võlakirjad, mille kohaselt on V M saanud sularahaks tegemise arvel ajavahemikul 07.09.2007 kuni 03.03.2008 kokku 1 113 738 krooni (t. II lk 61-70). Kohus leiab, et võlakirjad ei tõenda esiteks seda, et V M on raha saanud OÜ IBS, teiseks on V M sularaha vastu võtnud, kui füüsiline isik ja kolmandaks ei viita ükski võlakiri sellele, et tegemist on 23.08.2007 müügilepingust tuleneva kohustuse ostuhinna tasumisega. Müügilepingu poolteks olid juriidilised isikud ning tehingud juriidiliste isikute vahel peavad olema teostatud vastavalt heale raamatupidamistavale. Antud juhul oleks võimalik tõendada ostuhinna tasumist sularahas äriühingu raamatupidamise dokumentidega (kassa väljamineku orderiga v.m). Selliseid raamatupidamise dokumente, mis tõendaksid äriühingu arvelt sularaha maksmist OÜ L, esitatud ei ole. Kohus ei loe ka OÜ L juhatuse 02.04.2008 otsuse alusel tõendatuks võla tasumist kostjale (t. II lk 79). Nimetatud otsusega tunnistati V M poolt saadud 1 113 738 krooni müügilepingust tuleneva kohustuse täitmiseks. Nimetatud otsuse võtsid vastu OÜ L juhatuse liikmed Juri Smirnov ja V V , kes olid samal ajal ka OÜ IBS juhatuse liikmed ja osanikud. Seega ei ole esitatud tõend usaldusväärne. Ka ei ole võimalik äriühingu liikmel tunnistada füüsilisele isikule tasutud raha äriühingu rahaks. Tõendeid selle kohta, et V M poolt vastuvõetud raha oleks kantud OÜ L arvele, puuduvad. Kostja poolt esitatud äriühingu arvelduskonto väljavõttest (t. II lk 71) nähtub, et OÜ IBS on tasunud OÜ L ajavahemikul 10.12.2007 kuni 03.07.2008 kokku 444 000 krooni laenulepingu järgi. Asja materjalidest nähtub, et OÜ L ja kostja vahel oli sõlmitud kaks krediidilepingut. Seega võib järeldada, et maksed teostati pigem laenulepingute täitmiseks, mitte aga müügilepingust tuleneva kohustuse täitmiseks. 28.07.2008 on OÜ L juhatuse liikmed V M ja ES kinnitanud, et OÜ L ei ole materiaalseid pretensioone ja nõudeid OÜ IBS vastu, kogu võlg on tasutud (t. II lk 98-99). Samas on ES OÜ L nimel 18.08.2010 kinnitanud, et OÜ L on loovutanud I K nõudeid OÜ IBS vastu summas 2 187 202 krooni ulatuses, mis tulenevad kahest krediidilepingust ja müügilepingust nr 2418. Nimetatud kinnituskirjad on vastuolulised. Hinnates kõiki kohtule esitatud tõendeid kogumis, saab lugeda 28.07.2008 kinnituskirjas esitatud kinnitus müügilepingust tulenevate kostja kohustuste täitmise osas ümberlükatuks. Nõude loovutamise üle vaidlus puudub. Kuigi OÜ L loovutas nõude OÜ IBS vastu I K 27.08.2007, teatas uus võlausaldaja sellest kostjale alles 01.11.2009 (t. I lk 26). SS loovutati nõue asja menetluse käigus 19.11.2010 (t. I lk 103). Seega loeb kohus hageja nõude summas 1 537 202 krooni, ehk 98 245,11 eurot tõendatuks ja põhjendatuks.
lg 6 järgi võib võlausaldaja nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist.
lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda 3 võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Müügilepingu punktis 2.5 on pooled ette näinud viivise tasumisega viivitamisel 0,03 % päevas iga viivitatud päeva eest. Hageja on arvestanud põhinõudelt viivist alates 29.08.2007 kuni 24.08.2010 summas 504 047,88 krooni. Tuginedes TsMS § 367 arvestab kohus viiviseid kuni kohtuotsuse tegemiseni ning sealt edasi protsendina kuni põhinõude täitmiseni. Alates 25.04.2010 kuni 03.04.2012 moodustavad viivised põhinõudelt 243 031,32 krooni. Kokku moodustab viivis kohtuotsuse tegemise aja seisuga 747 079,20 krooni ehk 47 747,06 eurot. Eelnevast lähtudes kuulub rahuldamisele hageja põhinõue summas 98 245,11 eurot ja viivised 47 747,06 eurot ning alates 04.04.2012 0,03 % tasumata põhinõudelt päevas. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Koidula Laurisaar kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.