← Eesti

2-11-37149/15

Obsah (11)§ 142§ 187§ 407§ 444§ 367§ 468§ 162§ 174§ 176§ 1741§ 139

2-11-37149 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL tagaseljaotsus Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Heiki Kolk Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht 02.veebruaril 2012 Võru kohtumaja, kirjalik eelmenet

§ 142

lg 2), välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele, sõltumata sellest, kas kohtuistungile ilmumata jätmiseks või menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele AS-s SEB Pank (konto 10220034796011) või AS –s Swedbank ( konto 221023778606) või Danske Bank AS Eesti filiaal ( konto 333416110002), viitenumbriga 3100057455. Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaja (

§ 187lg 6).

KOHTU TUVASTATUD ASJAOLUD, ESITATUD ÕIGUSLIKUD PÕHJENDUSED, TEHTUD JÄRELDUSED 1. Kohus on kohustanud kostjat kohtule kirjalikult vastama 14 päeva jooksul alates hagi kättetoimetamisest, hoiatades samas, et kui kostja kohtule määratud tähtajaks kirjalikult ei vasta, on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Hagiavaldus koos selle lisadega ja määrusega kirjaliku vastuse andmise kohustusest on kostjale T. isiklikult kättetoimetatud 08.detsembril 2011 (tl 41). Seega on kostja teadlik ka vastuse andmise kohustusest. Kostja, kellele kohus on määranud kirjaliku vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule kirjalikult vastanud.

§ 407

lg 1, 3 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks ning tagaseljaotsuse võib sel juhul teha kohtuistungit pidamata. Kohus leiab, et ei esine ka teisi

§ 407lg 5 märgitud tagaseljaotsuse tegemist välistavaid asjaolusid.

Neil asjaoludel kohus leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning kohus lahendab

§-s 407 lg 1, lg 3, lg 5, lg 51 sätestatut arvestades asja tagaseljaotsusega.

§ 444

lg 4 sätteid arvestades esitab kohus otsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse. 2. Hagiavalduse kohaselt sõlmiti poolte vahel 27.09.2010 laenuleping, mille kohaselt hageja andis kostjale laenu summas 1 953, 72 eurot. Vastavalt lepingu p 5.2 kohustus kostja tagastama laenu ja tasuma intresse osade kaupa annuiteetmaksena alates 15.10.2010 kuni 15.09.2014 iga kalendrikuu 15.kuupäeval. Lepingu p 4.1 järgi oli intress 18% aastas. Alates 15.10.2010 ei 2

(4)täitnud kostja lepingus kokkulepitud laenu tagastamise ja intresside tasumise graafikut, jäädes laenumaksetega võlgnevusse. Sellest tulenevalt saatis hageja 06.07.2011 kostjale teate laenulepingu erakorralise ülesütlemise kohta, nõudes kogu võla tasumist hiljemalt 25.07.
  1. Teatises nimetatud tähtajaks võlgnevust ei tasutud, mistõttu ütles hageja lepingu üles 26.07.
  2. Lepingu punkti 15.5 järgi kohustub kostja lepingu alusel tehtavate tagasimaksete mittetähtaegsel tegemisel tasuma viivist. Lepingu p 4.1 järgi oli intress 18% aastas. Seisuga 06.12.2011 on kostja lepingust tulenev võlgnevus hageja ees järgmine: põhiosa 1 569, 74 eurot; intressid 213, 87 eurot, põhiosa viivised 122, 70 eurot, kokku seega summas 1 906, 31 eurot. Neil asjaoludel nõuab AS SEB Pank hagis T. vastu välja mõista 1 906, 31 eurot ning viivis määras 18% põhinõudelt (1 569, 74 eurolt) aastas alates 06.12.2011 kuni põhinõude täitmiseni. Hageja on oma nõude põhjendamiseks kohtule esitanud ärakirja laenulepingust, laenu maksete aruande, laenulepingu erakorralise ülesütlemise teate, menetlusdokumendi väljastusteatega ja viivise arvestuse ( tl 23-33). Vastavalt VÕS §-dele 8 lg 2; 76 lg 1; 100 on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. Kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. Kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1, 3, 4, 6 kohaselt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, kahju hüvitamist, taganeda lepingust või öelda leping üles, rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Vastavalt VÕS § 113 lg 1 võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Tulenevalt

§ 367

võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagi selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. 3. Seega on hagi hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning hageja poolt esitatud faktilised väited tuleb lugeda kostja poolt omaksvõetuks. Hageja taotleb

§ 407lg 1 alusel tagaseljaotsuse tegemist.

Neil asjaoludel kuulub hagi

§ 407

lg 1 kohaselt tagaseljaotsusega rahuldamisele ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 1 906,31 eurot ning viivis 18 % aastas põhinõudelt, so 1 569, 74 eurolt alates 06.12.2011 kuni põhinõude täitmiseni, kusjuures kohus peab mõistlikuks piirata, et sissenõutavaks muutunud viivis, so 122,70 eurot koos tulevikus lisanduva viivisega kokku ei tohi ületada põhinõude summat. Tulenevalt

§ 468lg 1 p 2 kuulub tagaseljaotsus viivitamatule täitmisele.

MENETLUSKULUD 4.

§ 162lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kohus, rahuldades hagi, jätab

§ 162lg 1 alusel menetluskulud kostja kanda.

Vastavalt

§ 174

1 lg 3 määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja, kusjuures

§ 176

lg 4 kohaselt ei kohaldata

§ 176

lg 1- 3 sätestatut, kui menetluskulud määratakse kindlaks

§ 1741sätestatud korras. 3

(4)Hageja on taotlenud kostjalt välja mõista hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 319,55 eurot (tl 43).

§-de 138 lg 1, 2 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud, kusjuures riigilõiv on kohtukulu. Vastavalt

§ 139

lg 2 p 1, lg 3 tuleb riigilõivu tasuda hagilt ning riigilõivu suurus sõltub tsiviilasja hinnast, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Neil asjaoludel kohus leiab, et kuna kohtuotsusega jäeti hageja menetluskulu kostja kanda ning arvestades

§ 174

1 lg 3 sätestatut võib kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks määrata ka kostja hüvitatavad menetluskulud, tuleb kostjalt välja mõista hageja kasuks menetluskuluna riigilõiv hagiavalduse esitamisel vastavalt hagihinnale 319,55 eurot. Heiki Kolk Kohtunik 4

(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.