← Eesti

2-11-31137/10

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Lukiina Vismann Määruse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number 25.oktoober 2011, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasi Osaühing A.B. pankrotiavaldus Avalda

§ 22lg 5 mõttes muu asjaolu.

Ajutise halduri hinnangul on pankrotimenetluse läbiviimiseks vajalik rahasumma vähemalt 4 000 eurot. Kui kohtu deposiiti asjast huvitatud isikutelt sellist summat ei laeku, tuleb OÜ A.B. pankrotimenetlus lõpetada raugemise tõttu PankS § 29 lg 1 alustel. 9. Ajutise halduri tasu Pankrotiseaduse § 23 lg 1 kohaselt ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Käesolevas asjas on haldur teinud töötunde 1800 euro ulatuses (lisandub sotsiaalmaks). Aruande kokkuvõtteks palub haldur juhul, kui huvitatud isikud ei tasu kohtu deposiiti kohtu poolt määratud summat, lõpetada A.B. OÜ pankrotimenetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, kuna võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus; kohustada pankrotihaldur Rein Vaiksaar´t likvideerima juriidilisest isikust võlgniku ja kustutama äriregistrist; määrata likvideeritud ettevõtte dokumentide hoidjaks EK, isikukood 36902150365, elukoht Tallinn, Harjumaa ning määrata ajutise halduri töötasuks 1800 eurot (lisandub sotsiaalmaks), väljamaksmisega haldurit teenindava Causa Õigusbüroo OÜ arveldusarvele nr XXXXXXXXXX SEB AS-is. Kohtuistung 27.09.2011 toimunud kohtuistungil tutvustas ajutine pankrotihaldur lühidalt aruannet. Halduri sõnul esitati võlgniku pankrotiavaldus hilinemisega, kuid kuriteo tunnustega teo ja raske juhtimisvea tunnused puuduvad. Kui keegi tasub deposiidi 4000 eurot, kuulutada välja pankrot. Mittemaksmisel lõpetada menetlus raugemisega. Ajutise halduri tasu ja kulud 1800 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks, välja mõista võlgnikult. Võlgniku esindaja nõustus halduri järeldustega ja tasu taotlusega, kinnitas, et võlgnik on nõus hüvitama ajutise halduri tasu ja kulutused. Kohtumääruse põhjendused Vastavalt Pankrotiseaduse (

) § 29 lõigetele 1-3 kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Kohus võib lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata 4 võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa. Ajutise halduri aruandes avaldatud hinnangul on võlgnikul vara 1709,88 eurot, teadaolevaid võlgu kokku vähemalt 49 672,34 eurot. Võlad ületavad vara mitmekümnekordselt. Ajutise halduri hinnangul on võlgnikul väljakujunenud püsiv maksejõuetus, tal ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks, samuti haldur ei ole tuvastanud vara tagasivõitmise või tagasinõudmise võimaluste esinemist. Ajutine haldur on seisukohal, et võlgniku omakapitali tegelik suurus oli juba 2010.aasta lõpus alla seaduses ettenähtud miinimummäära. Maksejõuetuse tekkimise põhjuseks peab haldur ebasoodsat olukorda ehitussektoris, mis tingis nõudluse järsu vähenemise ettevõtte teenuste järele, tugevat konkurentsi ehitussektoris, samuti juhatuse vähest kogemust ettevõtte juhtimisel ja käibevahendite nappust. Juhtimisvigu ega kuriteo tunnustega tegu ajutine haldur võlgniku juhatuse liikmete tegevuses tuvastanud ei ole, mistõttu tuleks lugeda võlgniku maksejõuetuse põhjuseks

§ 22lg 5 mõttes muu asjaolu.

27.09.2011 määrusega määras kohus deposiiti tasutava summa suuruseks 4000 eurot ja tasumise tähtaja ning tegi võlgniku pankrotimenetlusest huvitatud isikutele ettepaneku tasuda nimetatud summa kohtu deposiitarvele pankrotimenetluse kulude katteks. Teade kohtumääruse kohta on avaldatud väljaandes Ametlikud Teadaanded 27.09.2011. Kohtu poolt määratud tähtajaks kohtu deposiiti raha pankrotimenetluse kulude katteks laekunud ei ole. Eeltoodust tulenevalt on kohtu hinnangul täidetud

§ 29

lg 1-3 eeldused pankrotimenetluse lõpetamiseks pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Kohus leiab, et võlgniku pankrotimenetlus tuleb lõpetada pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu.

§ 29

lg 8 alusel likvideerib ajutine haldur võlgniku 2 kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused. Vastavalt

§ 23

lg 1 ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Sama paragrahvi 3. lõike järgi ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot.

§ 23

lg 4 järgi, kui võlgniku avalduse alusel alustatud pankrotimenetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Ajutine pankrotihaldur on esitanud kohtule aruande ajutise halduri kohustuste täitmise kohta, halduri toimingutele kulutatud tööaja arvestuse ja taotluse töötasu määramiseks 22,5 töötunni eest, tunnitasuga 80 eurot/ tund, summas 1800 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks 594 eurot. 5 Ajutine haldur palub tasu ja kulutused välja mõista võlgnikult. Võlgniku esindaja 27.09.2011 kohtuistungil on andnud nõusoleku ajutise halduri tasu ja kulutuste 1800 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks, tasumiseks. Kohus leiab, et ajutise halduri taotlus tasu määramiseks on põhjendatud ning ajutise halduri töö mahtu, keerukust ja kutseoskusi arvestades mõistlik. Halduri arvestatud tunnitasu 80 eurot mahub tunnitasu piirmääradesse. Ajutisele haldurile tuleb määrata tasu summas 1800 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks 594 eurot (kokku 2394 eurot) ja välja mõista võlgnikult. Tuginedes halduri taotlusele ja kooskõlas

§ 23

lg 6 mõistab kohus kulutused välja büroole, mille kaudu haldur tegutseb, Causa Õigusbüroo OÜ-le (arveldusarve nr XXXXXXXXXXXX, AS SEB Pank).

§ 29

lg 8 alusel likvideerib ajutine haldur võlgniku 2 kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused. Kohus asub seisukohale, et ajutisel pankrotihalduril tuleb likvideerida Osaühing A.B. ja kustutada äriregistrist kahe kuu jooksul käesoleva määruse jõustumisest. Pärast äriühingu kustutamist äriregistrist tuleb pankrotihaldur Rein Vaiksaar vabastada Osaühing A.B. ajutise pankrotihalduri kohustustest. TsÜS § 46 lg 1 kohaselt tuleb juriidilise isiku dokumentatsioon anda vastutavale hoiule võlgniku seaduslikule esindajale. Kohus leiab, et võlgniku dokumendid tuleb anda Osaühing A.B. juhatuse liikme EK´i (isikukood XXX, eluk. XXX) vastutavale hoiule. Lukiina Vismann Kohtunik 6

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.