← Eesti

2-10-45219/24

Obsah (6)§361§76§ 367§113§143§ 145

HARJU MAAKOHUS Toimik nr 2-10-45219 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise kuupäev ja koht: 25.01.2012.a, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Harju Maakohtu kohtukoosseis:

§361

kohaselt liisingulepinguga kohustub liisinguandja omandama liisinguvõtja poolt määratud müüjalt teatud eseme (liisinguese) ja andma selle liisinguvõtja kasutusse, liisinguvõtja kohustub aga maksma liisingueseme kasutamise eest tasu.

§76lg1 kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele.

Liisinguvõtja OÜ SI kohustust ei täitnud ja hageja ütles lepingu üles. Poolte vahel puudub vaidlus lepingu ülesütlemises.

§ 367

lg1 kohaselt liisingulepingu ülesütlemise korral peab liisinguvõtja hüvitama liisinguandjale kõik kulud, mida liisinguandja kandis seoses liisinguesemega, eelkõige liisingueseme ostuhinna ja ostuhinna finantseerimise kulud selles ulatuses, milles need ei ole kaetud juba tasutud liisingumaksetega.

§367

3.lõike kohaselt kui liisinguese jääb pärast liisingulepingu ülesütlemist liisinguandja omandisse, tuleb käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kulutuste hüvitamise nõude suuruse määramisel arvestada liisingueseme väärtust selle liisinguandjale tagastamise hetkel. Kohus on seisukohal, et tõendatud on sõiduki väärtus tagastamise hetkel 579 000 krooni e 482 500 krooni käibemaksuta (30837, 37 eurot). Nimetatud summa nähtub vara müükisuunamise aktist. Pooled on lepingus kokku leppinud (üldtingimuste punkt 10.7 https://www.dnb.ee/static/files/25.Kasutusrendi%20üldtingimused%2012%2010%2007.pdf), et kui liisingueseme võõrandamisest saadav summa ei kata kõiki liisinguvõtja poolt hagejale tasumisele kuuluvaid summasid on liisinguvõtja kohustatud viivitamatult tasuma liisinguandjale puuduva osa. Kohus on seisukohal, et nimetatud säte pole käesoleval juhul kohaldatav. Liisingueset pole mitte võõrandatud vaid on taas antud liisingusse, s.t. liisinguese on jäänud hageja omandisse. Seega kuulub rakendamisele

§367lg3.

Kostjad pole tõendanud liisingueseme kõrgemat väärtust selle tagastamise hetkel. Kostja esitatud EAOÜ hinnang on üldine, ei käsitle konkreetset sõidukit ning ei lükka ümber AAOÜ hinnangut, milline on antud konkreetse sõiduki – liisingueseme - kohta.

§367

4.lõike kohaselt, liisinguvõtja peab hüvitama liisinguandjale ülesütlemisest tekkinud lisakulud, välja arvatud juhul, kui ülesütlemise põhjustasid liisinguandjast tulenevad asjaolud. Hageja nõue koosneb järgmistest positsioonidest: debitoorne võlgnevus summas 182,71 eurot, tasumata liikluskindlustusmaksetest 39,18 eurot, tagastusteenus ning müügiteenus 1 277,95 eurot, jääkmaksumus 33 795,39 eurot. Kohus on seisukohal, et nõue on põhjendatud järgmistes positsioonides: debitoorne võlgnevus, liikluskindlustusmaksed ja jääkväärtus. Müügiteenus on põhjendatud 15 584,75 krooni e 996,05 euro suuruses summas. Hageja tegevus on krediidi andmine, mitte sõidukite müük. Põhjendatud pole tagastusteenus, kuivõrd leping on ülesöeldud alles 1.03.2011. Seega on hageja nõue kokku 34 977,33 eurot. Kohus on seisukohal, et sõiduki väärtus tagastamise hetkel oli 30837, 37 eurot. Seega jääb hageja lõplikuks nõudeks 4139, 96 eurot

§113kohaselt on hagejal õigus nõuda viivist.

Pooled on lepingus kokku leppinud viivisemääras 0,25 % päevas. Hageja on viivist alates 01.07.

  1. Kohus on seisukohal, viivist tuleb arvestada debitoorselt võlgnevuselt ja liikluskindlustusmaksetelt perioodi 01.07.2010 kuni 1.03.
  2. Seega on viivis134,8 eurot (221,89x0,25x 243). Ülejäänud osas muutus nõue sisse nõutavaks alates 2.03.
  3. Eeltoodust tulenevalt kuulub kostjatelt solidaarselt hagejate kasuks väljamõistmisele 4274,76 eurot. TsMS §367 kohaselt on hagejal õigus nõuda viivist alates 2.03.2011 kuni põhinõude 4139, 96 eurot täitmiseni viivisemääraga 0,25% päevas. Kostja A Š vastutus tuleneb

§143

lg1 mille kohaselt käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest.

§ 145

lg1 kohaselt kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Kohus on seisukohal, et hageja ja kostja 2 vahel sõlmitud käendusleping ei ole tühine vastuolu tõttu heade kommetega või avaliku korraga (TsÜS §86). Kohus nõustub hagejaga, et luksussõiduki soetamist ei saa pidada erakorraliseks vajaduseks. Kohus ei nõustu kostja 2 ka selles, et erakorraliseks vajaduseks oli kostja 1 äritegevus. Hageja ja kostja 2 vahel puudus ka mistahes sõltuvussuhe. Asja materjalidest nähtuvalt on kostjale 2 laekunud ka piisavaid vahendeid käenduslepingu sõlmimise eelsel perioodil. 4 3.4. Menetluskulude arvestus Kuivõrd kohus rahuldab hagi osaliselt, jäävad menetluskulud TsMS §163 kohaselt poolte enda kanda. TsMS §174 lg1 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Jaanus Saaremõts Kohtunik 5

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.