KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi Menetlusosalised ja nende esindajad Kohtuistungi toimumise Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Maie Seppo 19.03.2012.a., Kentmanni tn 13, Tallinn 2-11-49457 MM hagi MM vastu elatise suurendamise nõudes Hageja: MM(isikukood XXX, elukoht XXX) Hageja seaduslik esindaja AM(isikukood XXX, elukoht XXX) Hageja lepinguline esindaja Külli Aas Kostja: MM (isikukood XXX elukoht XXX) 15.02.2012 aeg Kohtuistungil osalejad Hageja seaduslik esindaja AM Hageja lepinguline esindaja Külli Aas Kostja MM Resolutsioon Suurendada Tallinna Linnakohtu 10.novembri 2003.a. otsusega tsiviilasjas nr.2/3/24-7030/02 MM väljamõistetud elatist MM(isikukood XXX) ülalpidamiseks alates 14.10.2011 kuni 01.01.2012 139,01 euroni kuus ja alates 01.01.2012 145 euroni kuus kuni MM täisealiseks saamiseni., jätkates täisealiseks saanuna põhi-või keskhariduse omandamist põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kuni kooli lõpetamiseni, kuid mitte kauem kui 21 –aastaseks saamiseni. Elatis tasuda AMi arveldusarvele nr XXXXXXX Swedbankis. Menetluskulud jätta poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue Hageja seaduslikul esindajal ja kostjal on abielulisest suhtest ühine laps MM. Hageja seadusliku esindaja ja kostja abielu lõppes lahutusega Tallinna Linnakohtu otsusega
- novembrist 2003.a. Kohtuotsusega mõisteti kostjalt välja elatis 1400 krooni kuus (89,48 EUR), mille kostja vaidlustas, kuid Tallinna Ringkonnakohus oma 2-2/281/04 otsusega jättis Tallinna Linnakohtu otsuse muutmata. Hageja seadusliku esindaja 11.03.2004.a. avalduse alusel alustati kostja suhtes täitemenetlust elatise väljamõistmiseks kohtutäitur Terje Tšapise vahendusel. Võrreldes aastaga 2003 on elukallidus oluliselt suurenenud, sellest tulenevalt on suurenenud oluliselt ka kulutused alaealise lapse ülalpidamiseks. Hageja seaduslikule esindajale on ilmselgelt koormav üksi kanda hageja ülalpidamiskohustust. Hageja seadusliku esindaja neljaliikmelises peres on hetkel lisaks hagejale veel üks alaealine ülalpidamisel olev laps. Hageja seaduslik esindaja maksab lisaks ainuisikuliselt pangalaenu, tema netosissetulek kuus on 958,67 eurot. Lähtudes hageja senisest ja tavalisest elulaadist, on igakuised kulutused vähemalt 490 eurot kuus. Kuna hageja seaduslikule esindajale on teada, et kostjal on ülalpidamisel lisaks hagejale veel kaks alaealist last ning lapsed väärivad võrdset kohtlemist, siis võiks elatist suurendada. kuni 191,73 euroni kuus, mis on 53,35 eurot väiksem hagejale kuluvatest vajadustest ühe kuu kohta. Elatise suurendamisel tuleb ka arvesse võtta, et hageja on 17 aastane noor inimene, kes käesoleval ajal õpib ning kelle igapäevased vajadused võrreldes väiksemate lastega on oluliselt suuremad, eelkõige toidule ja riietele tehtavad kulutused, samuti vabaaja sisustamisele ja hobidele kuluvate summade võrra. Suurendatavat elatist palub hageja välja mõista tagasiulatuvalt alates jaanuarist 2011 kuni oktoobrini 2011.a. , kokku 1023,55 eurot.. Alates novembrist 2011.a. mõista kostjalt lisaks 89,48 eurole elatisena 102,25 eurot, mis teeks igakuise elatise kohustuseks ja suuruseks kostjale 191,73 eurot (89,48 + 102,25). Elatise maksmist jätkata kohtutäitur Terje Tšapise kaudu. Hageja palub menetluskulud jätta kostja kanda. 07.11.2011 esitatud hagiavalduse täpsustuses palub hageja kostjalt välja mõista täiendav elatis 49,52 eurot alates novembrist 2011 igakuuliste maksetena ja tagasiulatuvalt alates 01.01.2011.a.kuni 01.
- 2011 kokku summas 1022,50 eurot. Kostja vastuväited Kostja ei tunnista hagi. Kuigi hagejal on põhimõtteliselt õigus elatise suurendamisele, esineb käesolevas hagiasjas PKS § 102 lg 2 sätestatud erandlik alus elatise vähendamiseks alla PKS § 101 lg 1 sätestatud määra. Elatise vähendamise all peab kostja silmas, et esineb alus elatise mittesuurendamiseks. Kostja ülalpidamisel on lisaks hagejale veel kaks alaealist last- KMM ja KM. Kostja on käesoleval ajal töötu ega oma peale Eesti Töötukassast saadava sissetuleku muid püsivaid sissetulekuid. Lisaks on kostjal eluasemelaenu lepingust nr XXX tulenev laenukohustus SEB Panga ees. Töötukassast saadava hüvitise maksab kostja eluasemelaenu katteks.. Oma kahele teisele lapsele on kostja poolt arvestatav elatis praegusel ajal 0 eurot. Hageja elatise suurendamine tähendaks selgelt PKS § 102 lg 2 kirjeldatud olukorra realiseerumist, kus kostja teised lapsed osutuksid varaliselt vähemkindlustatuks kui hageja. Kostja palub jätta hagiavaldus rahuldamata ja kostjalt välja mõistetav elatis suurendamata. Kohtuotsuse õiguslik põhjendus Tallinna Linnakohtu kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2/3/24-7030/02 on kostjalt välja mõistetud alates 05.09.2002.a. elatis summas 1400 krooni kuus 01.09.1994.a. sündinud MM ülalpidamiseks tema ema , AM , kasuks, kuni lapse täiesealiseks saamiseni või elatise suuruse muutmiseni. Kohtuotsus jõustus 17.03.2004.a. Tallinna Ringkonnakohtu otsusega. Kehtivas perekonnaseaduses puudub sõnaselge regulatsioon väljamõistetud elatise suuruse muutmise kohta. TsMS § 459 lg 1 järgi pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, on poolel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist , kui oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväidet esitada. Otsust võib TsMS § 459 lg 2 järgi muuta alates uue hagi esitamise ajast, välja arvatud juhul, kui seaduse kohaselt võib nõuda otsuse muutmist ka tagasiulatuvalt. 2 Kohus asub seisukohale, et võrreldes elatise otsuse tegemise ajaga on käesolevaks ajaks asjaolud oluliselt muutunud. Võrreldes 2003.aastaga on MM 9 aastat vanem ja tema vajadused on oluliselt suuremad kui 9 aastat tagasi. Samuti on suurenenud oluliselt minimaalne töötasu, millega on seadusandja sidunud makstava elatise minimaalse määra. Nimelt oli 2003.a. Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäär 2160 krooni, hagiavalduse esitamisi ajal 278,02 eurot (4350 krooni) ja alates 01.01.2012 290 eurot. 2003.a. on kostjalt välja mõistetud elatismiinimumist suurem elatis, käesolevas elatise suurendamise hagis soovib hageja elatist minimaalses määras. Kostja vastuväidete kohaselt ei ole lapse suurenenud vajadused tõendatud, samuti ei võimalda kostja varaline seisund (töötu) maksta suuremat elatist, tema perre on lisandunud uued lapsed, keda kostja peab ülal pidama. Kohus selgitab, et elatise nõudes minimaalses määras ei pea alaealise lapse vajadusi dokumentaalselt tõendama Kostja ei ole ka sellel ajal, kui tal oli olemas töökoht, hagejale elatist maksnud ja hageja seaduslik esindaja on pidanud elatise saamiseks pöörduma kohtutäituri poole. Kohus on seisukohal, et vanema töötus ei vabasta teda oma alaealiste laste ülalpidamiskohustusest. Kostja ei ole kohtule tõendanud oma töövõimetust. Kostja on töövõimelises eas ja tal on kohustus otsida ja leida töö, mis võimaldaks kõiki oma alaealisi lapsi ülal pidada. Vanem on kohustatud tegema alaealiste laste ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks kõik endast oleneva. Kuna kostjal on kolm alaealist ülalpeetavat, siis tuleb leida töö, mis tagaks kõigile lastele elatise vähemalt minimaalmääras. Kohus leiab, et hageja igapäevased vajadused võrreldes väiksemate lastega, on oluliselt suuremad, eelkõige toidule ja riietele, aga ka hobidele ja vabaaja sisustamisele. Kohus on seisukohal, et elatist tuleb suurendada elatise minimaalmäärani, s.o. kostjalt tuleb välja mõista alates hagiavalduse esitamisest 14.10.2011 kuni 01.01.2012 139,01 eurot ja alates 01.01.2012 kuni hageja täisealiseks saamiseni 145 eurot kuus. Kui hageja jätkab täisealiseks saanuna põhi- või keskhariduse omandamist põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, tuleb elatist maksta kuni kooli lõpetamiseni, kuid mitte kauem kui 21 aastaseks saamiseni. Perekonnaseadus ei näe ette elatise nõude suurendamist tagasiulatuvalt ühe aasta ulatuses enne elatise suurendamise hagi esitamist. Elatis tuleb kanda alaealise lapse hooldusõigusliku vanema, AM arveldusarvele nr XXXXXXXXXX Swedbankis. TsMS § 164 sätete kohaselt hagilises perekonnaasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Maie Seppo kohtunik 3