Hageja ei ole tõendanud, et kostjaid on nõuete 3 tekkimisest üldse teavitatud, viivisemäär 0,3% päevas on ebamõistlik, hageja ei ole kahju saanud – väidetava kahju katab tasutud intress. Oma väidete kinnitamiseks on kostja esitanud tõenditena: hageja 15.04.2009 teatis (lk 78), OÜ TG
kohaselt liisingulepinguga kohustub liisinguandja omandama liisinguvõtja poolt määratud müüjalt teatud eseme (liisinguese) ja andma selle liisinguvõtja kasutusse, liisinguvõtja kohustub aga maksma liisingueseme kasutamise eest tasu.
Kostja kohustust ei täitnud ja hageja ütles lepingu üles. Poolte vahel puudub vaidlus lepingu lõppemises 16.03.2009, liisingumaksete ja intressi tasumatajätmises 15.01.2009, 15.02.2009 ja 15.03.2009 arvete alusel. Vaidlus puudub vara müügis 31.08.2009, liisingumaksetest tulenevas viivises, müügiteenuse summas (vaidluse all põhjendatus) ja LKW Truck arve tasumises. Kostja ei vaidle vastu ka käibemaksu arvestusele. Seega on vaidluse all liisingueseme väärtus tagastamise hetkel ja müügiteenuse summa põhjendatus. Hageja on istungil loobunud kindlustusmaksete nõudes 1681, 69 krooni e 107,48 euro suuruses summas.
lg1 kohaselt liisingulepingu ülesütlemise korral peab liisinguvõtja hüvitama liisinguandjale kõik kulud, mida liisinguandja kandis seoses liisinguesemega, eelkõige liisingueseme ostuhinna ja ostuhinna finantseerimise kulud selles ulatuses, milles need ei ole kaetud juba tasutud liisingumaksetega. Kohus on seisukohal, et tõendatud on sõiduki väärtus tagastamise hetkel oli 970 000 krooni. Nimetatud summa nähtub vara müükisuunamise aktist ja ka 15.04.2009 teatisest kostjale. Kostja pole tõendanud liisingueseme kõrgemat väärtust selle tagastamise hetkel. Kohus on seisukohal, et kostja esitatud väljaprindid internetist liisingueseme suuremat väärtust tagastamishetkel ei tõenda. Väljatrükk on tehtud seisuga 2.10.2011 ning käsitleb liisinguesemega analoogset sõiduk, milline on väljalaskeaastaga 2008 ja väiksema läbisõiduga pakkumishinda Poola sõidukite järelturul. Eeltoodust tulenevalt koosneb hageja nõue järgmistest positsioonidest: debitoorne võlgnevus summas 86 042 ,86 krooni e. 5499,14 euro (koos intressiga), viivis summas 4 152,97 krooni e. 265, 42 eurot, müügiteenus 22 500 krooni e. 1438,01 eurot, vara jääkmaksumus 965,476,02 krooni e. 61 705, 16 eurot; kindlustusnõue 5 078,57 e 324,58 eurot. Seega on hageja nõue kokku 1 083 250,4 krooni e. 69 232,32 eurot.
3.lõike kohaselt kui liisinguese jääb pärast liisingulepingu ülesütlemist liisinguandja omandisse, tuleb käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kulutuste hüvitamise nõude suuruse määramisel arvestada liisingueseme väärtust selle liisinguandjale tagastamise hetkel. Riigikohtu praktika kohaselt on poolte kokkuleppel lubatav lähtuda ka tegelikust müügihinnas, kui see ei erine oluliselt eseme turuhinnast. Lubatav hinnaerinevus on siinjuures kuni 10%. Seega kui liisinguese pandi müüki hinnaga 970 000 krooni oleks lubatav 10% hinnaerinevus 97000 krooni ning müügihind mitte alla 873 000 krooni. Kostja on liisingueseme müünud aga 735 000 krooni eest. Eeltoodust tulenevalt on liisinguandaja sõidukite kapitalirendilepingu üldtingimuste punkt 10.6 tühine osas, millega see ei arvesta tagastatava vara väärtusega tagastamise hetkel. Siinjuures peab kohus vajalikuks märkida, et sõiduki ostja ja hindaja on üks isik - LKW OÜ. Sama paragrahvi 4.lõike kohaselt, liisinguvõtja peab hüvitama liisinguandjale ülesütlemisest tekkinud lisakulud, välja arvatud juhul, kui ülesütlemise põhjustasid liisinguandjast tulenevad asjaolud. Kohus on seisukohal et müügiteenuse summa on põhjendatud. Hageja ei ole 4 sõidukite müügiga tegelev äriühing. Summa 22 500 krooni moodustab müügihinnast 735 000 krooni 3% ning seda ei saa pidada põhjendamatult suureks. Seega kuulub kostjatelt hageja kasuks väljamõistmisele võlgnevus 113 250,4 krooni e 7238,02 eurot (1 083 250,4-970 000)
Pooled on lepingus kokku leppinud viivisemääras 0,3 % päevas. Hageja on viivist nõudnud perioodi 2.09.2010 kuni 5.03.2011 eest. Kuivõrd kohus on seisukohal, et põhinõue on summas 93 807,16 krooni e. 5995,37 eurot (7238,02265,42-977,23), tuleb viivise väljamõistmisel lähtuda sellest summast. Seega on viivis 51 781,48 krooni e. 3 309, 44 eurot (5 995,37x0,3%x184). Kokku kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele 165031,88 krooni e. 10 547,46 eurot. TsMS §367 kohaselt on hagejal õigus nõuda viivist alates kohtuotsuse tegemist kuni põhinõude 93 807,16 krooni e. 5 995,37 euro täitmiseni viivisemääraga 0,3% päevas. Kuivõrd hageja on loobunud kindlustushüvitise nõudest 1681, 69 krooni e 107,48 euro suuruses summas, kuulub menetlus selles osas lõpetamisele TsMS §428 lg1 p3 järgi. Kostja AAK vastutus tuleneb
lg1 mille kohaselt käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest.
lg1 kohaselt kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Hageja nõue on kokku esitatud 33 758, 7 euro suuruses summas. Kohus rahuldab hagi 10547,46 euro suuruses summas. Kuivõrd kohus hagi rahuldab osaliselt, jäävad TsMS §163 kohaselt menetluskulud 31% ulatuses kostjate ja 69 % ulatuses hageja kanda. TsMS §174 lg1 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Jaanus Saaremõts Kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.