3-11-2217/17

TARTU HALDUSKOHUS Jõhvi kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-11-2217 Otsuse kuupäev 16.04.2012.a Kohtunik Ülle Polluks Kohtuasi V. Ui kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 30.08.2011 otsuse nr 15.3-04/288 „Pikaajalise elaniku elamisloa kehtetuks tunnistamine“ tühistamiseks ja ettekirjutuse tegemiseks. Menetlusvorm Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebaja V. U Vastustaja Politsei- ja Piirivalveamet Resolutsioon Jätta kaebus rahuldamata. Jätta poolte menetluskulud nende endi kanda. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtuotsuse peale on õigus selle avalikult teatavakstegemisest 16.04.2012.a arvates esitada apellatsioonkaebus vahetult Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul (HKMS § 180 lg 1, § 181 lg 1 ja § 182 lg 1). Kui apellant ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). ASJAOLUD

1. Politsei- ja Piirivalveameti 30.08.2011 otsusega nr 15.3-04/288 tunnistati kehtetuks V. Ui pikaajalise elaniku elamisluba nr EL26G012190 alates 30.08.2011 välismaalaste seaduse (VMS) § 241 lg 1 punkti 2 alusel.
2. 13.09.
3. a esitas V. U Tartu Halduskohtule kaebuse Politsei- ja Piirivalveameti 30.08.2011 otsuse tühistamiseks ja ettekirjutuse tegemiseks koos esialgse õiguskaitse taotlusega. Tartu Halduskohus jättis 15.09.
4. a kohtumäärusega V. Ui esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata.
5. V. U ei nõustunud kohtu seisukohaga ning esitas Tartu Halduskohtu 15.09.2011 kohtumäärusele määruskaebuse. Tartu Ringkonnkohtu 04.11.
6. a kohtumäärusega jäeti V. Ui määruskaebus rahuldamata.
7. Tartu Halduskohtu 23.01.
8. a kohtumäärusega võttis kohus menetlusse V. Ui kaebuse Politsei- ja Piirivalveameti 30.08.2011 otsuse nr 15.3-04/288 tühistamiseks ja ettekirjutuse tegemiseks. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD JA TAOTLUSED
9. Kaebaja leiab, et vaidlusalune haldusakt on kaalutlemata, ebaproporstionaalne ja materiaalselt õigusvastane, mistõttu kuulub otsus nr 15.3-04/288 tühistamisele, kuna sellega rikutakse kaebuse esitaja õigusi ja vabadusi. V. U leiab, et pikaajalise elaniku elamisloa kehtetuks tunnistamine riivab äärmiselt intensiivselt tema inimväärikust, õigust era- ja perekonnaelu puutumatusele. Vaidlusalune haldusakt puudutab veel nelja inimest, kellest kolm on Eesti Vabariigi kodanikud. Olukorras, kus haldusakt puudutab mitmete isikute põhiõigusi ja vabadusi, peab kaalutlusõiguse alusel antav haldusakt olema eriti põhjalikult kaalutud. V. U lisab, et ta on määratlemata kodakondsusega isik, sündinud Eestis, siin elanud, õppinud ja töötanud. Eestis on kaebaja perekond (ema, isa, õde, poeg) ja lähisugulased. Kaebuse kohaselt ei ole V. Uil muud elukohta, kui Eestis olev korter.
10. Vastustaja leiab, et vaidlustatud haldusorgani otsus on õiguspärane ning selle tühistamiseks puudub alus. PPA on lähtunud otsuse tegemisel kehtivast seadusest ning hinnates kõiki asjaolusid kogumis on kaalumise tulemusena leidnud, et V. Ui suhtes kuulub kohaldamisele VMS § 241 lg 1 p 2, kuna isik kujutab ohtu avalikule korrale ja riigi julgeolekule. Eeltoodut arvestades leiab PPA, et haldusorgan on pikaajalise elaniku elamisloa kehtetuks tunnistamisel arvestanud põhiseaduslikke piire, seadusandja poolt määratletud eesmärke, otstarbekust ja proportsionaalsust. PPA on hinnanud asjaolusid ning tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses ning leidnud, et PPA otsus on õiguspärane. Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata ja PPA 30.08.2011 otsus nr 15.3-04/288 tühistamata. KOHTU PÕHJENDUSED
11. Pikaajalise elaniku elamisloa kehtetuks tunnistamine on kaalutslusõiguse alusel langetatav otsustus, mille kohtuliku kontrollimise võimalused on piiratud. Halduskohus saab kontrollida vaid seda, kas haldusakti õiguspärasuse eeldused on täidetud ning diskretsiooni piire, eesmärki ja õiguse üldtunnustatud põhimõtteid järgitud, kuid otsustatu sisulise otstarbekuse hindamise õigus tal puudub. Haldusakti õiguspärasuse eeldused on kehtestatud haldusmenetluse seaduse (HMS) §-s 54 ja nõuavad, et see oleks antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel, sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ja vastaks vorminõuetele. Halduskohus on seisukohal, et vaidlusalune Politsei- ja Piirivalveameti 30.08.2011 otsus nr 15.3-04/288 „Pikaajalise elaniku elamisloa kehtetuks tunnistamine“ on antud pädeva haldusorgani poolt, kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, sest VMS § 241 lg 1 p 2 ja § 243 kehtestatu annab Politsei- ja Piirivalveametile õiguse tunnistada pikaajalise elaniku elamisluba kehtetuks põhjendusel, et välismaalane kujutab endast ohtu avalikule korrale ja riigi julgeolekule (tl 19-25). HMS § 55 lg 1, § 56 lg 2 ja 3 kohaselt peab haldusakt olema selge ja üheselt mõistetav ning selle põhjendustes tuleb märkida haldusakti andmise faktiline ja õiguslik alus ning kaalutlused, millest on haldusakti andmisel lähtutud. Kohus leiab,et vaidlusalune otsus vastab kõigile nendele nõuetele, sest selles on nii faktiliste asjaolude kirjeldus kui viited õigusaktide asjakohastele sätetele ning otsusest on võimalik üheselt aru saada. VMS § 241 lg 1 p 2 kohaselt pikaajalise elaniku elamisloa võib kehtetuks tunnistada, kui välismaalane kujutab endast ohtu avalikule korrale ja riigi julgeolekule. Välismaalaste seaduse § 241 lg 3 sätestab, et pikaajalise elaniku elamisloa kehtetuks tunnistamisel põhjusel, et välismaalane on pikaajalise elaniku elamisloa saamiseks esitanud valeandmeid või kasutanud pettust või välismaalane kujutab endast ohtu avalikule korrale ja riigi 2 julgeolekule või välismaalast on karistatud Eestis riigivastase tahtliku kuriteo eest ja tema karistatus ei ole kustunud, kaalutakse välismaalase poolt toimepandud õigusrikkumise raskust või laadi või asjaomase isikuga seotud ohte, võttes arvesse välismaalase Eestis elamise kestust, välismaalase vanust, pikaajalise elaniku elamisloa kehtetuks tunnistamise tagajärgi välismaalase ja tema perekonnaliikmete jaoks ning sidemeid Eesti ja päritoluriigiga. Politsei- ja Piirivalveamet on kohtule esitanud dokumendid, mis kinnitavad, et enne otsuse tegemist on kogutud asjaolude selgitamiseks tõendeid (tl 78-80 ja 82-98), kaebajale on teatatud pikaajalise elaniku elamisloa kehtetuks tunnistamise menetluse algatamisest, loetletud kaalumisele tulevad asjaolud ning antud võimalus oma seisukoha ja vastuväidete esitamiseks. V. U on saanud oma vastuväiteid esitada (tl 81). Kaebaja on selles märkinud, et ta on sündinud Eestis ja saanud siin hariduse ja siin töötanud. Eestis elavad tema lähedased inimesed, tema kodu on Eestis. Samuti märgib V. Utikov, et kohtumenetluse käigus on tema advokaadid taotlenud talle õigeksmõistvat otsust. Politsei- ja Piirivalveameti otsuses nr 15.3-04/288 on V. Ui väiteid, toime pandud kuritegude asjaolusid ning neist ja kinnipeetava isikust tulenevaid ohte põhjalikult käsitletud. Seejuures ei ole kahtluse alla seatud V. Ui staatust kauaaegse elanikuna, kuid on leitud, et avalik huvi teiste Eestis elavate isikute õiguste kaitsmiseks kaalub üles V. Ui pikaajalised sidemed Eestiga. Seega on PPA rakendanud vaidlusaluse otsuse tegemisel HMS § 6 tulenevat uurimispõhimõtet, lähtunud kaebaja selgitustest ja kaalunud talle teatavaks tehtud olulise tähendusega asjaolusid ning oma järeldused koostatud haldusaktis piisava arusaadavusega kirja pannud.
12. Pikaajalise elaniku elamisloa kehtetuks tunnistamine mõjub vaieldamatult V. Ui õigustele ning eeldab seetõttu vahetut ja olulist põhjust. V. Ui on Harju Maakohtu 13.04.2005 otsusega kriminaalasjas nr 1-479/04/05 süüdi tunnistatud KarS § 118 lg 1 järgi ja talle määrati karistuseks 4 aastat ja 5 kuud vangistust. Harju Maakohtu Tartu mnt kohtumaja 22.12.2006 otsusega kriminaalasjas nr 1-06-7112 on kaebaja süüdi tunnistatud KarS § 214 lg 2 p 3, 4, 5 alusel ning talle mõisteti KarS § 65 lg 1 alusel karistuseks 8 aastat vangistust. Nimetatud seadusesätted käsitlevad vastutust tervisekahjustuse tekitamise eest, kui sellega on põhjustatud oht elule ning vastutust varalise kasu üleandmise nõudmise eest, kui on ähvardatud piirata isiku vabadust, avaldada häbistavaid andmeid või hävitada või rikkuda vara, samuti kui on kasutatud vägivalda. 23.02.2011 vastu võetud Korrakaitseseaduse § 4 lg 1 ja § 5 p 2, 3, 4 ( avaldatud RT I, 22.03.2011, 4, jõustumise aeg ja rakenduskord kehtestatakse eraldi seadusega) mõistavad avaliku korrana ühiskonna seisundit, milles on tagatud õigusnormide järgimine ja isikute subjektiivsete õiguste ja õigushüvede kaitstus ning ohuna sellele tõenäolist võimalust, et tulevikus võib aset leida korrarikkumine. Seega on mõiste „oht avalikule korrale“ väga ulatusliku sisuga. Tervisekahjustuse tekitamine, kui sellega on põhjustatud oht elule ning ähvardustega ja vägivallaga varalise kasu üleandmise nõudmine on teod, mille eest V. U on karistatud. Neid tegusid toime pannud isiku puhul on ilmselgelt tegemist nii avalikule korrale kui riigi julgeolekule ohtliku isikuga, kelle suhtes on põhjust kaaluda pikaajalise elamisloa kehtetuks tunnistamist. Põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium on pidanud võimalikuks piirata õigust perekonnaelule riigi julgeoleku kaalutlustel (
13. juuni
14. a otsus asjas nr 3-4-1-9-04, p 19;
15. märtsi
16. a otsus asjas nr 3-4-1-2-01, p 15). Ka EIK on kallaletungi hinnanud raskemaks kuriteoks. Viru Vangla on riskihindamises märkinud, et isik on avalikkusele kõrgohtlik (ohtlikkuse tunnused võivad ilmneda igal ajahetkel ning teo toimepanemise tagajärg on suur kahju) ja vanglaametnikele vanglas ohtlik (ohtlikkuse tunnused ilmnevad juhul, kui muutub isiku eluviis või muutuvad isikut ümbritsevad olud). Ohtlikkus seisneb füüsilise vägivalla kasutamises või ähvardamises, millega võib kaasneda 3 kannatanule kehavigastuste tekitamine või ka surm. V. Ui suhtlusringkonda kuulub erineva taustaga inimesi ning isik ei ole huvitatud kuritegeliku maailmaga sidemete katkestamisest.
17. Euroopa Liidu õiguse üldiste põhimõtete kohaselt on igal liikmesriigil endal õigus otsustada välismaalaste riiki lubamise, nende seal viibimise ajal ja tingimuste ning väljasaatmise üle. Euroopa Nõukogu direktiivi 2003/109/EÜ artikkel 9 kolmandas punktis on kirjas, et liikmeriigid võivad ette näha, et pikaajalisel elanikul ei ole enam õigust vastavale staatusele juhul, kui ta kujutab endast ohtu avalikule korrale või julgeolekule. Seega ei ole õigus pikaajalise elaniku elamisloale absoluutne ja riik saab seda enda ja riigis elavate isikute huvide kaitsmise eesmärgist lähtuvalt piirata. Sama artikli seitsmendas ja kaheteistkümnendas lõikes on kehtestatud võimalused riiki jäämiseks ka peale pikaajalise elaniku staatuse tühistamist ja kaitse väljasaatmise eest. Pikaajalise elaniku elamisluba on dokument, mis tõendab vastava staatuse omamist ning sellest ilma jäämine ei tähenda automaatselt kõigist teistest õigustest ja võimalustest ilma jäämist ega riigist välja saatmist. Praegusel juhul ei ole veel kaebajale tehtud lahkumisettekirjutust ega asutud seda sundkorras täitma ja tal on olemas välismaalaste seaduse § 43 lg 3 tulenev alus riigis viibimiseks. Sama seaduse § 125 ja 214 lg 1 ja 2 kohaselt on võimalus kinnipidamisasutuses viibiva kinnipeetava tähtajalise elamisloa vormikohase taotluse, samuti sooviavalduse tähtajalise elamisloa taotluse erandina Politsei- ja Piirivalveametile esitamiseks selleks volitatud kinnipidamisasutuse töötaja poolt või posti teel kinnipidamisasutuse kaudu kinnipidamisasutuse kaaskirjaga, kui tema isikusamasust on kontrollinud kinnipidamisasutuse teenistuja.
18. Halduskohus tuvastas, et V. Ui näol on tegemist teistele isikutele, avalikule korrale ja riigi julgeolekule ohtliku välismaalasega, kelle Eestis pikaajalise viibimise õiguse piiramine on võimalik, vajalik, mõõdukas ja proportsionaalne vahend. Et seejuures oleks rikutud võrdse kohtlemise või mistahes muud õiguse üldtunnustatud põhimõtet, ei võimalda arvata ükski kohtule esitatud väide või tõend. Halduskohus märgib, et põhiseaduse §-st 26 tulenevad õigused perekonna- ja eraelu puutumatusele pole absoluutsed. Nende kasutamisel peab järgima seadust, austama ja arvestama teiste inimeste õigusi ja vabadusi ning neid saab seaduse alusel ka piirata. Ka Inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artikkel 8 sätestab, et riigi julgeoleku, ühiskonna turvalisuse või riigi majandusliku heaolu huvides, korratuse või kuriteo ärahoidmiseks, tervise või kõlbluse või kaasinimeste õiguste ja vabaduste kaitseks on võimalik sekkuda perekonnaelu puudutavate õiguste kasutamisse.
19. Halduskohus leiab, et vaidlustatud Politsei- ja Piirivalveameti 30.08.2011 otsuse nr 15.304/288 „Pikaajalise elaniku elamisloa kehtetuks tunnistamine“ tühistamiseks alust ei ole ja kaebus tuleb jätta rahuldamata. Menetluskulud jäävad poolte endi kanda. (digitaalselt allkirjastatud) Ülle Polluks kohtunik 4