Obsah (4)

§ 151§ 121§ 44§ 59

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-11-1564 Otsuse kuupäev 5. aprill 2012 Kohtunik Roby Koik Kohtuasi Madis Pretke kaebus Tartu Vangla 22. märtsi 2011

§ 151

lg 1 p 1 kohaselt kohus jätab määrusega kaebuse läbi vaatamata, kui pärast kaebuse menetlusse võtmist ilmnevad käesoleva seadustiku § 121 lõikes 1 sätestatud asjaolud.

§ 121

lg 1 p 4 kohaselt kohus tagastab kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast. Halduskohus on seisukohal, et kuna vastustaja ei ole pidanud otstarbekaks ja vajalikuks kaebaja kahjunõuet käiguta jättes täpsustada lasta, siis puudub alus kahjunõude täielikult tagastamiseks. Osundatud õiguslikel ja faktilistel asjaoludel on halduskohus seisukohal, et kaebajal on läbitud kohustuslik kohtueelne menetlus seonduvalt temale väidetavalt valesti mõistetud karistuse ehk fabritseeritud, s.o pahatahtlikult välja mõeldud rikkumise eest mõistetud karistusega tekitatud kahju osas. Selles osas tuleb vaidlus lahendada sisuliselt. Kohustuslik kohtueelne menetlus on aga läbimata karistuse õigusvastase täitmise ehk karistuse rakendamisega tekitatud kahju osas. Selles osas tuleb kaebus jätta läbi vaatamata. 10. Järgnevalt lahendab halduskohus ülejäänud osas poolte vahelise vaidluse sisuliselt. Kaebuse kohaselt on kaebaja õigusi rikutud temale väidetavalt valesti mõistetud karistuse ehk fabritseeritud, s.o pahatahtlikult välja mõeldud rikkumise eest mõistetud karistusega, millega on talle tekitatud kahju. Halduskohtumenetluses on kaebeõiguse aluseks isiku õiguste kaitse (

§ 44lg 1).

Õigus nõuda hüvitist avalik-õiguslikus suhtes tekitatud kahju eest on rahaliselt hinnatav õigus. Kahjuna saab käsitleda seadusega kaitstavate õigushüvede väärtuse vähenemist, millel on kannatanu suhtes negatiivne iseloom ning mida on võimalik hinnata ja hüvitada. Kaebaja nõue põhineb väidetaval fabritseeritud süüdimõistmisel distsipliinirikkumises. Vastuseks kaebusele märgib halduskohus, et kaebaja poolt taotletava hüvitisega tuleks luua olukord, milles kannatanu oleks siis, kui tema õigusi ei oleks rikutud. Kahju hüvitamise eesmärk on kaebaja asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevaid asjaolusid ei oleks esinenud, seega olukorda, kui tema õigusi ei oleks rikutud.

1. Poolte vahelise vaidluse lahendamiseks tuleb tuvastada, kas kaebajal on kahju tekkinud, kas vastustaja poolt avalik-õiguslikus suhtes antud haldusakt, millega kaebajale väidetavalt kahju tekitati, on õigusvastane, ning kas esineb põhjuslik seos tekitatud kahju ja õigusvastase haldusakti vahel. Kui üks nimetatud tingimustest puudub, tuleb kaebus jätta rahuldamata. Nagu juba osundatud ei ole kaebaja vastavas haldus- või halduskohtumenetluses saavutanud Tartu Vangla peaspetsialist-üksuse juhi 22.03.
2. a käskkirja nr 1-4/820, millega kaebajat karistati kartserisse paigutamisega, kehtetuks tunnistamist. Samuti ei ole tühistatud Tartu Vangla 07.06.2011 vaideotsust nr E5 222-5, millega jäeti rahuldamata kaebaja vaie eelnimetatud käskkirjale. Seega ei ole tõendatud vastustaja tegevuse õigusvastasus karistuse määramisel ja kaebaja poolt kahju hüvitamise esmaste õiguskaitsevahendite tulemuslik kasutamine. Esmaste õiguskaitsevahendite tulemusliku kasutamise kohustuse eesmärgiks on kahju vältimine ja vähendamine. Kitsamalt tõlgendades, tagada haldusõiguslike õiguskaitsevahendite primaarsus, et isikud püüaks õiguserikkumise kõrvaldamist saavutada tavapäraste haldusõiguslike kaitsevahenditega (vrdl RKÜKo, 3-3-1-85-09, p 114). 4 Halduskohus, hinnates asjas kogutud tõendeid vastastikuses seoses ja kogumis, on seisukohal, et tõendamist ei ole leidnud kaebajale distsiplinaarkaristuse määramise õigusvastasus. Kaebaja väited distsipliinirikkumise või karistuse fabritseerimisest ei ole kohaselt tõendatud.

§ 59

lg 1 kohaselt peab menetlusosaline tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema väited. Kuna kaebaja on temal lasuva tõendamiskoormuse jätnud tema poolt esitatud väite osas täitmata, ei ole tõendatud vastustaja haldusakti ja haldusakti andmise menetluse õigusvastasus. Kaebaja poolt tõendamiskoormuse kohustuse täitmata jätmist ei saa halduskohtu hinnangul kõrvaldada käesolevas menetluses võimalike tõendite loetlemisega (vrdl RKÜKo, 3-3-1-85-09, p 116). Kuna üks kahjunõude rahuldamise eeldusi ei ole täidetud, tuleb kaebus selle nõude osas jätta rahuldamata (

§-d 156-158).

1. Kahjunõude põhjendamiseks on kaebaja esitanud ka Tartu Vangla 29.09.
2. a 317 euro suuruse kahju hüvitamise taotluse käiguta jätmise ja puuduste kõrvaldamiseks tähtaja määramise kirja (tlk 27) ning kaebaja puuduste kõrvaldamise avalduse direktorile koos lisadega (tlk 28-32). Kuna need dokumendid kajastavad aga erinevate vaideotsuste ja vangla vastustega kaebajale väidetavalt kahju tekitamist, siis ei tõenda need dokumendid kahjunõude põhjendatust seonduvalt käesolevas asjas kaebaja poolt (distsiplinaarkaristuse õigusvastase mõistmise ja –rakendamisega) esitatud kahjunõudega, vaatamata sellele, et kahjunõue on summaarselt sama suur ja, et üks kaebaja poolt viidatud vaideotsus puudutab osaliselt käesolevat asja.
3. Poolte menetluskulud jäävad nende endi kanda. Roby Koik kohtunik 5