3-11-2830/6

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-11-2830 Otsuse kuupäev

1. aprill 2012 Kohtunik Eda Muts Kohtuasi Vjatšeslav Julin’i kaebus Tartu Vangla toimingu (25.11.2011 esitatud vaide nr E5 647 menetlusse võtmata jätmine) õigusvastaseks tunnistamiseks ning Tartu Vanglale kohustava ettekirjutuse tegemiseks. Asja läbivaatamise kuupäev Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebuse esitaja Vjatšeslav Julin Vastustaja Tartu Vangla Resolutsioon Jätta kaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Apellatsioonkaebuse esitamise viimane päev on 04.mai 2012.a. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Asjaolud ja menetluse käik
3. novembril 2011 esitas Vjatšeslav Julin Tartu Vangla direktorile venekeelse vaide. Tartu Vangla direktori
4. detsembri 2011 kirjaga nr E5 647-1 jäeti esitatud vaie menetlusse võtmata ja vaie tagastati. Vaide tagastamise kirjas selgitati Vjatšeslav Julinile võõrkeelse vaide tagastamise põhjusi ja tõlkimise kohustust. 05.12.2011 esitas V.Julin kaebuse Tartu Halduskohtusse. Kaebuse põhjendused
5. Kaebaja märgib, et esitas
6. novembril 2011 vaide nr E5 647, mis tagatati
7. detsembril 2011 põhjendusega, et ta valdab eesti keelt ja saab ise tõlkida vaide vene keelest eesti keelde. Kaebaja leiab, et vangla püüab kunstlikult luua olukorda ja näilisust, et ta valdab eesti keelt. 1 Sellega luuakse kohtueelses menetluses raskusi, et ta ei saaks kohtusse pöörduda. Vangla väited ja tõendid ei tõenda seda, et ta valdab eesti keelt ja et ta suudab kaitsta enda õigusi eesti keeles.
8. Kaebaja palub: 1) tunnistada õigusvastaseks vanglapoolne tõendite kunstlik loomine tema eesti keele teadmiste kohta, 2) tunnistada õigusvastaseks vanglaametnike poolt kohtueelse menetluse ja edaspidise kohtusse pöördumise takistamine, 3) kohustada vanglat vaatama uuesti läbi tema vaie nr E5 647-1 ja saatma see tõlkebüroosse tõlkimiseks vangla kulul. V.Julin märgib, et tal on preventiivne huvi, et taolised rikkumised tema suhtes Tartu Vanglas enam ei korduks. Vastustaja vastuväited
9. Tartu Vangla palub jätta kaebus rahuldamata. Kaebajal puudub põhjendatud huvi vangla toimingu õigusvastasuse tuvastamiseks kuna kaebaja kaebusest ei selgu, milleks on temale konkreetse tuvastamisnõude rahuldamine kasulik.
10. Vastustaja on seisukohal, et kaebus on põhjendamatu ning vastustaja ei ole vangistust reguleerivates õigusaktides sätestatu vastaselt toiminud. Kuna vaide menetlejale on antud õigus kaalutulusõiguse alusel otsustada, kas kinnipeetava eesti keele oskust saab pidada piisavaks, et enda õigusi eesti keeles kaitsta ning vastustaja on ka veenvate tõenditega, millele tuginedes on vastustajas selline veendumus kujunenud tõendanud, et kaebaja valdab piisaval määral eesti keelt, siis ei ole vastustaja õigusvastaselt käitunud ning pelgalt asjaolu, et kaebajale selline vastutaja otsus ei meeldi, ei muuda otsustust veel õigusvastaseks. Tõendid, mis kinnitavad, et kaebaja valdab eesti keelt piisavalt selleks, et oma õigusi eesti keeles kaitsta, on esitatud haldusasjades nr 3-11-1667, 3-11-1876 ja 3-11-
11. Vaide menetlus toimub haldusmenetluse seaduse alusel eesti keeles, vangla sisekorraeeskirjast tulenevalt ei ole kinnipeetaval õigust nõuda, et tema vene keeles esitatud vaide tõlkimise kulud kataks vangla, kui vangla on veendunud tema piisavas eesti keele oskuses, siis ei saa halduskohus kohustada vastustajat kaebaja vene keelse vaide tõlkimiseks kuluvate summade maksmist ning vaide menetlusse võtmist ja nõue tuleb jätta rahuldamata. Kohtu põhjendused ja otsus
12. Kohus, tutvunud asja materjalidega, on seisukohal, et vaidlustatud toiming ei riku kaebaja subjektiivseid õigusi ja ei ole õigusvastane. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 20 lg 1 kohaselt on haldusmenetluse keel eesti keel. Kinnipeetavate vaiete ja kahju hüvitamise taotluste tõlkimise erikord on sätestatud VsKE §-s
13. Selle kohaselt toimub kinnipeetavate poolt esitatud vaiete ja kahju hüvitamise nõuete menetlus eesti keeles, aidates selliselt kaasa kinnipeetavate taasühiskonnastamisele. VsKE § 491 lg 1 kohaselt saadetakse võõrkeelsed vaided koos lisadega ja võõrkeelsed kahju hüvitamise nõuded enne menetlusse võtmist tõlkijale tõlkimiseks. Sama paragrahvi lg 5 kohaselt jätab vangla vaide tõlkijale edastamata, kui kinnipeetav keeldub tõlketasu maksmisest ja vangla on veendunud, et kinnipeetav valdab eesti keelt tasemel, mis võimaldab tal oma õigusi kaitsta. 2
14. Kohus on seisukohal, et vastustaja on põhjendatult leidnud vaide tagastamise kirjas, et kaebaja valdab eesti keelt määral, mis tagab tema õiguste kaitse nii haldus- kui kohtumenetluses. Vastustaja toiming on kooskõlas VsKE § 491 nõuetega, mille tõttu ei riku vastustaja poolt 01.12.2011 kaebaja vaide menetlusse võtmata jätmine ja temale vaide tõlkimise kohustuse selgitamine kaebaja subjektiivseid õigusi ega piira tema vabadusi. Et kaebaja valdab eesti keelt tasemel, mis võimaldab tal esitada vaideid eesti keeles ja oma õigusi haldusmenetluses keelenõuetest tulenevalt kaitsta, tõendavad järgmised dokumendid: 1) Rummu Erikutsekooli 8.klassi tunnistus, mille kohaselt on kaebaja eesti keelt õppinud, (tlk 21), 2) 05.02.2008 kaebaja poolt Justiitsministeeriumile saadetud omakäeliselt kirjutatud eestikeelne vaie nr E5 23 (tlk 22), 3) 08.02.2008 Justiitsministeeriumile saadetud kirjutatud vaie, milles ta viitab Riigikohtu lahenditele (tlk 29), Riigikohtu lahendid on aga ainult eesti keeles; 4) 08.02.2008 Justiitsministeeriumile saadetud kaebaja poolt omakäeliselt kirjutatud eestikeelne kaebus (tlk 30-32); 5) 31.12.2008 on kaebaja Justiitsministeeriumile saatnud omakäeliselt kirjutatud eestikeelse avalduse, milles ta võtab tagasi esitatud vaided (tlk 33); 6) 16.12.2009 kaebaja omakäeliselt kirjutatud eestikeelne taotlus Justiitsministeeriumile, milles soovis muuta kartseri tingimusi ( tlk 34); 7) 08.04.2010 Justiitsministeeriumile omakäeliselt kirjutatud eestikeelne taotlus pikaajalise kokkusaamise võimaldamiseks (tlk 35); 8) 17.06.2010 kaebaja omakäeliselt kirjutatud eestikeelne taotlus Justiitsministeeriumile ( tlk 36); 9) 20.02.2011 vanglale omakäeliselt kirjutatud eestikeelne kahju hüvitamise taotlus (tlk 37); 10) 06.09.2011 kaebaja omakäeliselt kirjutatud eestikeelsed andmed tingimisi enne tähtaega vabanemisel esitatava iseloomustuse jaoks (tlk 38);
15. Eelnevast nähtub, et kaebaja kirjalikud pöördumised on esitatud kaebaja enda poolt omakäeliselt kirjutatult ning seetõttu ei saa tõeseks lugeda kaebaja väidet, et tema ei suuda eesti keeles kirjutada või et tegemist on vanglapoolse tõendite kunstliku loomisega. Kaebaja pöördumiste sisu on seejuures arusaadav ja loetav. Vaidemenetluses oma õiguste kaitsmiseks ei pea riigikeelt valdama kõrgtasemel, piisab ka rahuldavast keeletasandist, milline esitatud tõendite järgi on kaebajal olemas. See, et V.Julin ei soovi mingist ajast alates enam eesti keeles vanglaga suhelda, ei tähenda, et ta ei valda eesti keelt vajalikul tasemel.
16. Kohus, hinnanud eelnimetatud dokumente, jõudis järeldusele, et V.Julin valdab eesti keelt tasemel, mis võimaldab tal oma õigusi kaitsta. Kuna vastustaja on õiguspäraselt kaebajale vaide tagastanud, ei ole põhjendatud kaebaja taotlus teha vastustajale ettekirjutus tema vaide tõlkimisele saatmiseks. Arvestades eeltoodut jätab kohus V.Julini kaebuse rahuldamata. Eda Muts kohtunik 3