TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-10-2332 Otsuse kuupäev 16.06.2011 Kohtunik Mai Saunanen Kohtuasi Vjatšeslav Julini kaebus Tartu Vangla 04.08.2010 käskkirja nr 1-4/1421 tühistamiseks Asja läbivaatamise kuupäev 19.05.2011 Istungil osalenud isikud Kaebuse esitaja Vjatšeslav Julin Vastustaja Tartu Vangla esindaja Marju Altsaar Resolutsioon Jätta kaebus tervikuna rahuldamata. Edasikaebamise kord Pooltel on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Asjaolud ja menetluse käik Tartu Vangla 04.08.2010 käskkirjaga nr 1-4/1421 karistati Vjatšeslav Julinit distsiplinaarkorras kartserisse paigutamisega 10 ööpäevaks selle eest, et 04.07.2010 ei allunud ta valvurite seaduslikule korraldusele panna end nõuetekohaselt riidesse ning kasutas vanglateenistuse ametnike suhtes ebatsensuurseid ja ähvardavaid väljendeid. Käskkirja kohaselt rikkus V. Julin sellega süüliselt Tartu Vangla kodukorra p. 6.5 p. 7.1.
- ja p. 7.2.
- Tartu Vangla 30.08.2010 vaideotsusega nr E5 347 jäeti V. Julini vaie rahuldamata. 06.09.2010 esitas Vjatšeslav Julin selle käskkirja peale Tartu Halduskohtusse kaebuse. Kohus võttis Vjatšeslav Julini kaebuse menetlusse. Asi oli määratud arutamisele menetluskonverentsil 10.02.2011, kuid määratud kohtuistungi aeg tuli tühistada, kuna V. Julin esitas kohtule riigi õigusabi taotluse. 18.022011 määrusega jättis kohus taotluse riigi õigusabi määramiseks rahuldamata. Kuna edasikaebust ei esitatud, kohtumäärus jõustus. Kaebuse taotlus ja põhjendused Kaebuses taotleb selle esitaja:
- Tühistada Tartu Vangla 04.08.2010 käskkiri nr 1-4/1421 ning teha vanglale ettekirjutus distsiplinaarkaristuse Tartu Vangla karistusregistrist eemaldamiseks.
- Tunnistada õigusvastaseks kontaktisik Sirli Naha toimingud distsiplinaarmenetluses.
- Tunnistada õigusvastaseks V. Julini paigutamine 10 päevaks kartsa 07.08.10 käskkirja nr 1-4/1421 alusel. Kaebuses märgib kaebuse esitaja, et vangla peab distsiplinaarmenetluse läbi viima EV põhiseaduse §-s 14, vangistusseaduses, vangla sisekorraeeskirja ning Euroopa vanglareeglistikus Rec
(2006)2 sätestatud nõuete kohaselt. Kaebuse esitaja selgitab, et 04.07.10 umbes kell 15.00 oli ta Tartu Vanglas
- boksis jalutuskäigul. Oli väga palav ja umbne, ta võttis T-särgi seljast ära, vanglaametnikud nägid seda ja tegid talle märkuse ja ta pani särgi kohe selga tagasi. Sel päeval olid paljud kinnipeetavad särkideta ja vanglaametnikud tegid märkusi mitte ainult kaebuse esitajale. Paljud ei olnud sellega rahul ja karjusid, sh ka ebatsensuurselt. Kaebuse esitaja ei öelnud 04.07.2010 midagi ebatsensuurset, pani vaid särgi selga ja sellega kõik lõppeski. Keegi midagi kaebuse esitajale ei öelnud, pretensioone ei esitanud, seletuskirja kirjutada ei palunud. Kaebaja väitel sai ta sellest, et A. Bronzov ja T. Korde ettekande koostasid, teada alles 19.07.2010, samuti sellest, et ta olevat kasutanud ebatsensuurseid sõnu ja solvanud vanglaametnikke.. Kaebuse esitaja kirjutas 19.07.2010 seletuskirja, seletuskirjas taotles kaebuse esitaja, et distsiplinaarmenetluse käigus kuulataks üle kaaskinnipeetavad Lilitškin, Metrauskas ja Kaljurand, kes olid jalutuskäigu ajal kõrvalboksides ja kuulsid, et vanglaametnikud tegid talle märkuse ja et ta neid ei solvanud ega kasutanud ebatsensuurseid sõnu. Lilitškin teatas kaebuse esitajale, et ebatsensuurseid sõnu kasutas kinnipeetav Saša. 30.07.2010 esitas kaebuse esitaja taotluse nr V1 8763 tunnistajate ülekuulamise kohta, 16.08.2010 sai ta eitava vastuse 19.07.2010 palus kaebuse esitaja Sirli Nahal (end. Leitma) tutvustada talle dokumente, kuid kontaktisik keeldus sellest. 02.08.2010 esitas kaebuse esitaja taotluse, et teda tutvustataks dokumentidega enne kui karistuse kohta käskkiri esitatakse, so kas tõlgitaks dokumendid või et menetleja leiaks aega temaga individuaalseks vestluseks, et aidata tal dokumente vene keelde tõlkida. Hiljem soovis ta distsiplinaarmenetluse protokolli juurde esitada oma kirjalikud märkused (HMS § 40 lg 1, VSE § 98 p 3), mille peale sai ta 17.08.2010 kirjaliku vastuse. 03.08.2010 tulid kaebuse esitaja kambri juurde Sirli Naha ja Paul Jermolaev, Sirli Naha käes oli ainult distsiplinaarmenetluse protokoll- kaebuse esitaja teatas talle, et tahab tutvuda kõigi asja materjalidega ja saada tõlget ja et see on kontaktisiku ametialane kohustus. Sirli Naha läks närviliseks, tõstis kaebuse esitaja peale häält.. Protokolli kaebuse esitaja ei saanudki, Sirli Naha hoidis seda luugi peal, kaebuse esitaja ütles, et tahab selle läbi vaadata, Sirli Naha ütles, et ta teeb sellest koopia ja toob talle veel samal päeval. Paul Jermolaev ütles sedasama. Siis kaebuse esitaja kirjutas sellele protokollile luugi kaudu alla lisades, et tahab protokolli juurde esitada oma kirjalikke märkusi. Sirli Naha hakkas karjuma, et kaebaja peab kirjutama alla reale, kus oli kirjas, et ei soovi märkusi esitada. Sirli Näha provokatiivse käitumise pärast läks kaebuse esitaja endast välja ja tõstis häält, isegi Sirli Naha antud pastakas läks tal peos surve tõttu katki, kaebuse esitaja pani selle luugi peale, see veeres maha koridori põrandale ja edasi ta enam Sirli Nahaga ei rääkinud, kuna sai aru, et sellest ei tule midagi head. 03.08.2010 Sirli Naha talle protokolli koopiat ei toonudki. Kaebuse esitaja kirjutas oma kirjalikud märkused protokolli kohta ilma sellega tutvumata. 04.08.2010 kell 08.00 keeldus Sirli Naha vastu võtmast kirjalikke märkusi protokolli kohta, mis on VSE § 98 lg 3 rikkumine. 04.08.2010 kell 11.00 tõi Sirli Naha käskkirja nr 1-4/1421 kaebaja karistamise kohta 10 ööpäevase kartsaga Tartu vangla kodukorra p 6.5; 7.1.1; 7.2.3 rikkumise eest, samuti distsiplinaarmenetluse muud materjalid ja protokolli koopiad. Kaebuse esitaja teatas Sirli Nahale, et esitas kaebuse tema tegevuse peale. S. Naha hakkas selle peale karjuma. Sirli Naha kirjutas ettekande ja kaebuse esitaja sai karistuse. 04.08.2010 käskkirjaga nr 1-4/1436 pandi talle ka käerauad. 05.08.2010 kaebusele sai kaebuse esitaja eitava vastuse 17.08.
- 2 Sirli Naha võttis T. Kordelt 30.07.2010 lisaettekande. T. Kordet peetakse asjas tunnistajaks, kuid kaebaja arvates ta ei saa ta olla tunnistaja, kuna on menetlusosaline. Sirli Naha ei saanud lugeda kaebaja süüd tõendatuks, kuna ta ei kuulanud üle tunnistajaid. Tunnistajate üle kuulamata jätmine on VangS § 64 lg 4, VSE § 97 lg 2 p 6,7,8 ja § 98 p 1, HMS § 38 lg 2 rikkumine. 04.08.2010 käskkirja nr 1-4/1421 kinnitas Kristjan Vadi kontrollimata, kas distsiplinaarmenetlus vastab seaduse nõuetele.. Ametnikud ei juhindunud seadusest, vaid eelarvamusest kaebuse esitaja suhtes. Ignoreerides kaebuse esitaja taotlusi pandi teda istuma tema sünnipäeval 07.08.
- Viidates haldusasjale nr 3-10-1446 märgib kaebaja, et Sirli Naha rikub kaebuse esitaja õigusi distsiplinaarmenetluses juba mitmendat korda. Vene keelt kõnelevale isikule peab kontaktisik osutama abi tõlkimisel, see tuleneb justiitsministri 01.07.2009 kirjast nr 10.1-6/6777 ning õiguskantsleri 04.06.2009 soovitusest nr 7-4/080940/0903300 õiguspärasuse ja hea halduse tava järgimiseks. Kontaktisik peab asja dokumentidega tutvustama igal ajal tal ei ole vastavalt EV põhiseaduse §-le 14 ja § 19 lg-le 2 õigust ignoreerida seaduse norme ja isiku õigusi, see keeld tuleneb ka Tartu Halduskohtu 01.02.2010 otsusest nr 3-09-
- Kaebuse esitaja põhjendatud huviks on preventiivne huvi, et edaspidi taolised rikkumised Tartu vanglas ei korduks, samuti tahab ta pärast kohtuotsust esitada kahju hüvitamise taotluse. Kohtuistungil selgitas kaebuse esitaja täiendavalt, et tema ei teinud seda, mis ettekannetes märgitud, vanglaametnik ajas teda segamini teise kinnipeetavaga. Solvamised, mis on ettekandes kirjas, karjus Smirnov, ametnikud panid selle tema süüks. Sellega, et ametnik, kes oli määratud distsiplinaarmenetlust läbi viima, ei pidanud vajalikuks üle kuulata tunnistajaid, kes olid intsidendi ajal jalutuskäigul, välistas vangla tõendid, mis tõestaksid kaebuse esitaja süütust Samuti ignoreeriti seaduslikku nõuet kaebuse esitaja kirjalikud märkmed protokolli juurde võtta. Kaebaja juhib tähelepanu, et haldusaktis on oluline viga. Resolutsioonis karistuse määramise kohal on öeldud, et kaebuse esitaja rikkus kodukorra p 6.5, millest distsiplinaarmenetluses juttugi ei ole. See ei tulene ka vanglaametnike ettekannetest. Vastustaja vastuväited Tartu Vangla on seisukohal, et V. Julini kaebus on põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata. Tartu Vangla 04.08.2010 käskkirjaga nr 1-4/1421 määrati V.Julinile distsiplinaarkarituseks 10 ööpäeva kartserisse paigutamist Tartu Vangla Kodukorra p 6.5, 7.1.1 ja 7.2.3 sätestatud nõuete süülise rikumise eest.V. Julin esitas nimetatud käskkirja peale 06.08.2010 vaide, milles taotles käskkirja tühistamist. Tartu Vangla direktori 30.08.2010 vaideotsusega nr E5 347 jäeti V.Julin vaie rahuldamata. Vaideotsuses toodud põhjenduste kohaselt on kaebaja distsiplinaarsüütegu tõendatud, ükski kaebaja poolt toodud põhjendustest ei ole käskkirja tühistamise aluseks, menetluse käigus norme rikutud ei ole ning seega oli kaebaja distsiplinaarkorras karistamine õiguspärane. Tartu Vangla jääb vaideotsuses toodud selgituste ja põhjenduste juurde ega pea vajalikuks neid korrata. Halduskohtusse esitatud kaebuse kohta märgib vastustaja järgmist. Tõele ei vasta kaebaja väide, et tema sai teada enda distsipliinirikkumisest alles 19.07.
- Distsiplinaarmenetluse materjalide hulgas on 04.07.2010 vanglaametnike A.Bronzov ja T.Korde poolt koostatud akt selle kohta, et kaebaja keeldus seletuskirja andmisest. Samuti nähtub vanglaametnike ettekannetest, et kaebajat on ettekannete koostamisest teavitatud. 3 Samuti ei vasta tõele kaebaja väide, et temal ei võimaldatud tutvuda distsiplinaarmenetluse protokolliga. Protokollil on kaebaja omakäeline märkus, et soovib teha protokolli kohta märkusi. Ilmselgelt ei saanud kaebaja sellist soovi avaldada ilma, et ta ei oleks olnud protokolliga eelnevalt tutvunud. Samuti leiab V.Julin, et tema poolt 04.08.2010 protokolli kohta tehtud märkusi ei ole arvesse võetud. Samas ei nähtu kaebusest, millised tema poolt protokolli kohta tehtud märkused oleksid mõjutanud tema suhtes teistsuguse karistusotsuse tegemist. Kaebaja viibib juba pikemat aega vangistuses ning tegeleb igapäevaselt vangla toimingute ja haldusaktide vaidlustamisega, seega on temale väga hästi teada, et vanglal ei ole kohustust väljastada distsiplinaarmenetluse käigus kogutud või koostatud dokumente, seega ei ole menetluse läbiviija rikkunud kaebaja õigusi sellega, kui ei teinud kaebajale distsiplinaarmenetluse protokolli koopiat. Kaebaja poolt toimepandud distsiplinaarsüütegu oli piisavalt selge. Kahe, vahetult intsidendis osalenud vanglaametniku poolt koostatud ettekandendes kajastub nii see, et kaebaja ei olnud korrektselt riietatud, mida kaebaja ka tunnistab, kaebaja korduvatele korraldustele ei allunud ning kasutas vanglaametnikega suhtlemisel ebatsensuurseid väljendeid. Tulenevalt varasemast praktikast ning kogemustest, et kinnipeetavad annavad väga hea meelega tunnistusi üksteise kaitseks, teades, et valetunnistuse andmise eest neile otsest karistust ei järgne, siis ei ole ka menetleja rikkunud menetlusnorme, kui ei ole võtnud seletusi kaebaja poolt nimetatud tunnistajatelt, sest need ei oleks menetluse sisulise poole peale midagi muutnud. Kaebaja märgib ka ise oma kaebuses, et korraga oli jalutamas palju kinnipeetavaid, kellest mitmed karjusid s.h ka ebatsensuurseid sõnu. Kuna kaebaja nimetatud tunnistajad ei olnud temaga ühes jalutusboksis, siis kuidas nad saavad anda tunnistusi selle kohta, et nemad suutsid kõik ülejäänud karjujad ja ebatsensuursete väljendite kasutajad tuvastada ja välistada, et kaebajat nende hulgas kindlasti ei olnud. Kohtu põhjendused ja otsus V. Julin on esitanud lisaks vangla käskkirja tühistamisnõudele ka taotluse teha vanglale ettekirjutus distsiplinaarkaristus Tartu Vangla karistusregistrist eemaldamiseks, tunnistada kontaktisik Sirli Naha tegevused distsiplinaarmenetluses seadusevastaseks, tunnistada paigutamine 07.08.10 käskkirja nr 1-4/1421 alusel 10 päevaks kartsa seadusevastaseks. Tuvastusnõuete põhjendatud huviks on kaebaja märkinud preventiivse eesmärgi ja hilisema kahju hüvitamise nõude esitamise võimaluse. Kohus võtab esmalt seisukoha Tartu Vangla 04.08.2010 käskkirja nr 1-4/1421 tühistamise taotluse kohta ning seejärel käsitleb teisi kaebuse taotlusi. Tartu Vangla 04.08.2010 käskkirjaga nr 1-4/1421 määrati V.Julinile distsiplinaarkarituseks 10 ööpäeva kartserisse paigutamist selle eest, et 04.07.2010 ei allunud ta valvurite seaduslikule korraldusele panna end nõuetekohaselt riidesse ning kasutas vanglateenistuse ametnike suhtes ebatsensuurseid ja ähvardavaid väljendeid. Kaebuse esitaja väitel ei ole ta temale süükspandavat distsiplinaarüleastumist toime pannud, vangla on distsiplinaarmenetluse läbi viidud ühekülgselt ja menetluse nõudeid rikkudes ning kaebaja süü on tõendamata. Kohus ei nõustu kaebuse esitaja seisukohaga, et tema süü distsiplinaarsüüteo toimepanemises on tõendamata. Asjaolu, et Tartu Vangla ei kuulanud distsiplinaarmenetluses ära kaebuse esitaja 4 poolt taotletud tunnistajaid, ei tähenda, et kaebaja poolt distsiplinaarüleastumise toimepanemine on tõendamata. Kaebuse esitajale distsiplinaarkaristuse määramisel tugineb vangla kahe valvuri poolt koostatud ettekannetele. Vanemvalvur Tauri Korde ja valvur Aleksei Bronzovi 04.07.2010 koostatud ettekannetest nähtub, et V. Julin ei allunud vanglaametnike seaduslikule korraldusele panna end riidesse ja kasutas valvurite aadressil ebatsensuurseid väljendeid ja ähvardas valvureid oma äranägemise järgi karistada siis, kui vabaneb (tl 30). Sama kinnitab T. Korde 30.07.2010 Tartu Vangla direktorile esitatud täiendavas ettekandes (tl 37). Kohtul ei ole alust kahelda ettekannete tõelevastavuses. Ekslik on kaebuse esitaja seisukoht, et T. Korde ei saa olla asjas tunnistajaks, kuna ta on menetlusosaline. Ettekande koostanud valvurid ei ole distsiplinaarmenetluses menetlusosalisteks, nad ei tee ettepanekut distsiplinaarmenetluse algatamiseks ega karistuse määramiseks ega osale distsiplinaarmenetluse läbiviimisel. Vanglateenistuse ametniku seaduslikule korraldusele mitteallumine ning ebatsensuursete või ähvardavate väljendite kasutamine on kvalifitseeritav Tartu Vangla kodukorra punktide 7.1.1 ja 7.2.3 sätestatud nõuete süülise rikkumisena. Kohus on seisukohal, et distsiplinaarsüüteo toimepanemine, mis seisnes Tartu Vangla kodukorra punktide 7.1.1 ja 7.2.3 sätestatud nõuete süülises rikkumises kaebaja poolt, on tõendatud. Asjaolu, et vaidlustatud käskkirjas on ekslikult märgitud ka kodukorra p 6.5 rikkumine ei muuda käskkirja õigusvastaseks ega anna alust selle tühistamiseks. Tegemist on ilmse ebatäpsusega, mis kohtu arvates ei ole mõjutanud asja otsustamist, sealhulgas karistuse valikut. V. Julinit on karistatud üksnes Tartu Vangla kodukorra punktides 7.1.1 ja 7.2.3 sätestatud nõuete süülise rikkumise eest. Distsiplinaarmenetlus on läbi viidud nõuetekohaselt. Tõele ei vasta kaebaja väide, et ta sai enda distsipliinirikkumisest teada alles 19.07.
- Distsiplinaarmenetluse materjalide hulgas on vanglaametnike A. Bronzovi ja T. Korde 04.07.2010 ettekanded, millest nähtub, et kaebajat on ettekannete koostamisest teavitatud ning on koostatud ka akt selle kohta, et kaebaja keeldus seletuskirja andmisest ( tl 30-31). 19.07.2010 on kaebajat teavitatud distsiplinaarmenetluse algatamisest ning antud võimalus anda toimunu kohta omapoolne seletus ( tl 31 pöördel). V. Julin on seda võimalust kasutanud ning andnud seletuse 19.07.2010 ( tl 32). Kaebajale on tutvustatud distsiplinaarmenetluse protokolli. Seda on 03.08.200 teinud inspektorkontaktisik Sirli Naha inspektor-kontaktisik Paul Jermolajevi juuresolekul. Protokollil on märge, et kaebaja keeldus protokolli tutvustamise kohta allkirja andmast ning V. Julini omakäeline märge, et soovib lisada protokollile oma märkused. Protokollil on ka protokolli tutvustanud isiku märkus, et V. Julin hakkas protokolli tutvustamisel karjuma ja sõimama ( tl 29). Asjaolu, et distsiplinaarmenetluse protokolli koopia tõi inspektor-kontaktisik alles koos distsiplinaarkorras karistamise käskkirjaga, ei ole distsiplinaarmenetluse nõuete rikkumine. Õige on vastustaja väide, et vanglal ei ole kohustust väljastada distsiplinaarmenetluse käigus kogutud või koostatud dokumente, seega ei ole menetluse läbiviija rikkunud kaebaja õigusi sellega, et ta ei andnud kaebajale koheselt distsiplinaarmenetluse protokollist koopiat. Distsiplinaarkorras karistatava isiku märkused lisatakse protokollile, kui need on esitatud ning võimalik protokollile lisada. V. Julini enese väitel esitas ta need 04.08.2010, so päeval, mil on allkirjastatud distsiplinaarkorras karistamise käskkiri. V. Julinil oli võimalus esitada oma vastuväited menetluse läbiviimisele, sh distsiplinaarmenetluse protokollile, vaidemenetluses. 5 Arvestades distsiplinaarsüüteo asjaolusid ning seda, et kaebuse esitaja on varem korduvalt distsiplinaarkorras karistatud, on määratud karistus proportsionaalne distsiplinaarsüüteo raskusega. Eeltoodust lähtudes leiab kohus, et Tartu Vangla 04.08.2010 käskkiri nr 1-4/1421 on õiguspärane ning puudub alus selle tühistamiseks. Kuna kaebaja distsiplinaarkorras karistamine Tartu Vangla 04.08.2010 käskkirjaga nr 1-4/1421 on toimunud õiguspäraselt, ei ole kohtul alust kohustada vanglat eemaldama distsiplinaarkaristus Tartu Vangla karistusregistrist, samuti pole alust tunnistada seadusevastaseks kaebaja .paigutamine 10 päevaks kartserisse. Kohus on seisukohal, et kaebaja taotlus tunnistada kontaktisik Sirli Naha tegevused distsiplinaarmenetluses õigusvastaseks on põhjendamatu ning tuleb samuti jätta rahuldamata. Asja materjalidest nähtuvalt peab kaebaja silmas inspektor-kontaktisiku toiminguid käesoleva asja raames käsitletavas distsiplinaarmenetluses ning viitega haldusasjale nr 3-10-1446 ka seda, et Sirli Naha rikub kaebuse esitaja õigusi distsiplinaarmenetluses juba mitmendat korda Väide, et Sirli Naha rikub kaebuse esitaja õigusi distsiplinaarmenetluses juba mitmendat korda, on paljasõnaline ning viide haldusasjale nr 3-10-1446 asjakohatu. Kohtu infosüsteemi andmetel on V. Julini kaebus haldusasjas nr 3-10-1446, milles ta taotles Tartu Vangla 14.05.2010 käskkirjade nr 1-4/686 ja 1-4/687 õigusvastasuse tuvastamist ja Tartu vanglale kohustava ettekirjutuse tegemist seoses sellega, et kaduma läks Euroopa Inimõiguste Kohtusse saadetud kiri, halduskohtu poolt 30.06.2010 määrusega tagastatud. Kohus ei ole selles haldusasjas kaebaja õiguste rikkumist distsiplinaarmenetluses hinnanud. Seoses väidetavate õiguste rikkumistega käesolevas asjas vaadeldavas distsiplinaarmenetluses märgib kohus, et haldusakti andmisega seonduvate haldustoimingute eraldi vaidlustamine ei ole üldjuhul võimalik.. Erandlikult on võimalik eraldiseisvalt vaidlustada menetlustoiminguid, kui tegemist on sedavõrd olulise ja ilmse menetlusveaga, mis vältimatult tingib menetluse lõpus antava haldusakti sisulise õigusvastasuse või kui menetluslik rikkumine muudaks haldusakti sisulise õiguspärasuse hindamise tagantjärele võimatuks (Riigikohtu 14.09.2009 otsus haldusasjas nr 3-3-1-62-08 p 9). Käesoleval juhul ei ole alust asuda seisukohale, et esineksid sellised erandlikud asjaolud, mille tõttu oleks menetlustoimingute, antud juhul siis inspektor-kontakisik Sirli Naha tegevuse, eraldiseisev vaidlustamine põhjendatud. Kohus käsitles distsiplinaarmenetluse läbiviimist vaidlustatud käskkirja tühistamise taotluse lahendamisel ning jõudis järeldusele, et distsiplinaarmenetlus viidi läbi nõuetekohaselt. Lähtudes eeltoodud põhjendustest ning juhindudes HKMS § 26 lg 1 p-st 6 jätab kohus kaebuse tervikuna rahuldamata. Mai Saunanen kohtunik 6