Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034796011 AS SEB Pank, nr 221023778606 Swedbank AS, nr 33341610002 Danske Bank AS Eesti Filiaal või nr 17001577198 Nordea Pank, viitenumber 3100057277. Hageja võib tagaseljaotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Menetluse käik.
lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sellisel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus rahuldab hagi hageja taotlusel tagaseljaotsusega hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kuna kostja vaatamata hoiatusele jättis kohtu määratud tähtajaks kohtule vastamata. Kostja ei ole teatanud kohtule vastamist takistavate mõjuvate põhjuste esinemisest. Hagimaterjalid on kätte toimetatud kostjale isiklikult.
Kohtu tuvastatud asjaolud ja põhjendused Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupoolele täitmiseks kohustuslik. 20.09.2006.a. sõlmiti hageja kui liisinguandja ja Igor Ruusamäe kui liisinguvõtja vahel liisinguleping nr L06110723, mille esemeks oli sõiduauto Mazda 6 Elegance, 2003 (liisinguese). Liisinguleping sõlmiti tähtajaga 15.09.2011.a., mille jooksul kohustus kostja tasuma hagejale liisingueseme väljaostumakseid vastavalt liisingulepingule ja arvetele. 20.09.2006.a. sõlmiti hageja kui ostja ja M.L`i kui müüja vahel eelpoolnimetatud sõiduauto müügileping nr L06110723, millega hageja omandas liisingueseme ja tasus liisingueseme eest müüjale 12 782.33 eurot (200 000.00 Eesti krooni). Kostja ei täitnud liisingulepingut nõuetekohaselt ning hageja ütles 01.06.2009.a. kirjaga liisingulepingu ennetähtaegselt üles. 06.07.2009.a. sai hageja liisingueseme enda valdusesse ja 12.08.2009.a. müüs selle 6071.61 euro eest. Liisingulepingu järgne võlgnevus 13.01.2012.a. seisuga on kokku 1034.48 eurot, mis koosneb liisingumaksete võlgnevusest 896.75 eurot, tasumata vabatahtlikust kindlustusest 117.02 eurot ja viivisest seisuga 12.01.2012.a. summas 20.71 eurot. Vastavalt VÕS §-le 100 on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1, 4 ja 6 kohaselt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, lepingu üles öelda ning täitmisega viivitamisel nõuda viivist. Kuna kostja rikkus lepingulist raha maksmise kohustust, oli hageja õigustatud nõudma kohustuse täitmist kohtu kaudu. VÕS § 367 lg 1 sätestab, et liisingulepingu ülesütlemise korral peab liisinguvõtja hüvitama liisinguandjale kõik kulud, mida liisinguandja kandis seoses liisinguesemega, eelkõige liisingueseme ostuhinna ja ostuhinna finantseerimise kulud selles ulatuses, milles need ei ole kaetud juba liisingumaksetega. Eeltoodust lähtudes kuulub kostjalt väljamõistmisele 1034.48 eurot. Menetluskulud
kostja.
lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja menetluskulu koosneb hagiavalduse esitamisel hagihinnalt tasutud riigilõivust 255.64. Hageja on taotlenud kostjalt välja mõista ka maksekäsu kiirmenetluse kuluna riigilõivu 47.93 eurot, mis
Hageja vajaliku ja põhjendatud menetluskulu peab kandma kostja täies ulatuses.
Ingrid Niinemägi Kohtunik 2
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.