§-st 403 lg 1. Viimases on sätestatud, et poolte nõusolekul võib asja lahendada seda kohtuistungil arutamata. Hageja on juba hagiavalduses väljendanud oma nõusolekut asja lahendamiseks kirjalikus menetluses. Kostja on 07.03.2012 esitatud vastuses hagile kinnitanud oma nõusolekut asja lahendamiseks kirjalikus menetluses. Kohus on 21.03.2012 pooli teavitanud asja lahendamisest kirjalikus menetluses. Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kohus ei nõustu kostja seisukohaga, et hageja nõue oleks ebaselge. Hageja on kohtu hinnangul hagiavalduses esitanud asja lahendamiseks vajalikud faktilised asjaolud ( hagi alus) kui ka väljendanud selgelt oma nõude (hagi ese). Tsiviilkohtumenetluse seadustikust ei tulene nõuet, et hageja peaks ära näitama ka õigusliku põhjenduse.
§-st 442 lg 8 tulenevalt peab kohus otsuses ära näitama seadused, mida kohaldas. Ka ei nõustu kohus kostja seisukohaga, et hageja esitatud tõendid ei tõenda hageja nõuet. Võrus Lembitu 34a asuva elamu korteriomanike 04.03.2007 üldkoosoleku protokoll ( tl 6-7) tõendab, et antud elamu valitsejaks ( koosoleku päevakorrapunkti 2 all) valiti alates 01.01.2008 viieaastaseks perioodiks O. V. K. . Korteriomanikud otsustasid viimasele anda volitused kõigi valitseja kohustustest ja õigustest tulenevate toimingute tegemiseks sh korteriomanike esindamiseks kõigis elamu haldamisega seotud küsimustes, aga samuti volitused kohtus ja kohtuväliselt esitada oma nimel nõudeid ( kaasa arvatud elamu Olevi 34a kõigi kaasomanike vastu) elamu valitsemisest tulenevate kõigi rahaliste nõuete, sh halduskulude, teenustasude ja muude valitsemise korraldamisest tulenevate summade, remondiks vajalike summade, vahendatavate teenuste eest tasutavate summade, viiviste, lepingutrahvide ja kõikvõimalike kahjusummade ning ümberarvestusest tulenevate summade sissenõudmiseks. Samal koosolekul ( päevakorrapunkti 3 all) on otsustatud ka elamu majandamise kulude arvestamise ja jaotamise kord. KOS §-s 21 lg 2 p 1 ja 5 kohaselt valitsejal on õigus kõigi korteriomanike nimel korteriomanike ühiste asjade puhul nõuda sisse ja rahuldada nõudeid ning teha volituse piires tehinguid, samuti esitada kohtus ja kohtuväliselt nõudeid korteriomanike otsusega volitatud ulatuses. Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 28.11.2005 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-132-05 on asutud seisukohale, et valitsejal on õigus korteriomanike vastu hagi esitada. Hagi esitamise õiguslikuks aluseks saab KOS § 21 lg 2 p 5 tähenduses lugeda korteriomanike üldkoosoleku otsuseid valitseja nimetamise ja majanduskava kinnitamise kohta; majanduskavast nähtub, millises ulatuses on korteriomanikud pannud üksteisele vastastikku kohustuse kaasomandi eseme valitsemisega seotud summade tasumiseks, ning majanduskavast nähtub seega ka ulatus, milles valitsejal on kohustus kinnitatud 3
sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja nõudel tuleb alates hagi esitamisele järgnevast päevast so alates 10.02.2012 ( hagi on kohtule esitatud 09.02.2012) kostjalt viivis välja mõista hageja nõutud määras so 0,06 % päevas. See ei ületa Võrus Lembitu 34a asuva elamu korteriomanike 04.03.2007 üldkoosoleku otsusega ette nähtud viivisemäära. Seoses kostja sooviga asi lahendada kompromissiga, märgib kohus järgemist. Kuigi ka hageja menetluse käigus ei ole välistanud asja lahendamist kompromissiga, pole pooled käesoleva ajani allakirjastatud kompromissilepingut kohtule esitanud. Seetõttu puudub kohtul igasugune alus asja lahendada kompromissi alusel. Kohus nõustub hageja seisukohaga, et kostja väide, et seoses vara puudumisega ja erinevate võlausaldajate nõuete täitmisega saaks ta maksta ainult 50 eurot kuus, puudutab sisuliselt otsuse täitmise korra määramist. Samas ei saa nõustuda hageja seisukohaga, et otsuse täitmise korda saaks kindlaks määrata üksnes peale otsuse tegemist.
lg 1 näeb ette, et kohus võib otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra. Kostja ei ole kohtule esitanud taotlust määrata käesolevas otsuses kindlaks otsuse täitmise viis ja kord.
§-st 445 lg 1 tulenevalt saab kohus seda teha üksnes poole taotlusel. Kohus peab siiski vajalikuks märkida, et isegi juhul, kui kostja oleks taolise taotluse esitanud (näiteks määrata võla tasumine ositi), ei oleks käesolevas asjas kohtu hinnangul kostja poolt esitatud põhjendused ( vara puudub, peab täitma muude erinevate võlausaldajate nõudeid) iseenesest aluseks määrata otsuse täitmist ositi või pikendada selle tähtaega. Kostja poolt nimetatud võlakohustused ( kohtutäiturile, erinevatele krediidiasutustele) annavad alust arvata, et kostja ise on võtnud endale mitmeid ülejõukäivaid rahalisi kohustusi. Kostja ei ole hagejale mitme aasta jooksul mitte midagi tasunud. Kostja sellist käitumist arvestades puudub igasugune alus arvata, et käesoleva otsuse täitmine üldises korras ja tähtaja jooksul oleks kostja suhtes ebaõiglane.
lg 1 ja 4 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel.
Kuna kohus hagi täielikult rahuldab, tuleb kõik menetluskulud jätta kostja kanda.
lg 1 kohaselt võib hageja nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates käesoleva lahendi jõustumisest. Kohtunik Rita Kulberg 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.