KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Heli Käpp Määruse tegemise aeg ja koht 04.mai 2012, Pärnu kohtumaja Tsiviilasja number Tsiviilasi 2-12-8810 Menetlustoiming Pankrotimäärus Menetlusosalised ja

) § 102 lg 2 kaitsmisele, kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist. Pankrotivõlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib pärast pankroti väljakuulutamist vastu võtta üksnes pankrotihaldur.

1. Pankrotimäärus kuulub viivitamatult täitmisele.
2. Määrata OÜ Mõiskelder ajutise pankrotihalduri Andrus Õnnik’u töötasuks x eurot (sh seaduses ettenähtud maksud, va sotsiaalmaks).
3. Mõista välja OÜ-lt Mõisakelder Andrus Õnnik’u kasuks ajutise halduri töötasu x eurot, millele lisandub sotsiaalmaks. Summa kanda Andrus Õnniku arveldusarvele nr xxxxxxxxxxxxxx AS-is SEB Pank. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumaja kaudu. ASJAOLUD OÜ Mõiskelder esitas 01.03.2012 kohtule võlgniku pankrotiavalduse. Avalduse kohaselt Mõisakelder OÜ on seenekasvatusega tegelenud põllumajandustootja. Ettevõte kaasas tegevusse omanike-, panga- ning teiste võlausaldajate vahendeid. Kuna planeeritud tootlikkuse taset ei saavutatud, tootmiseks kaasatud vahendid olid ära kasutatud ning lisainvesteeringuid kaasata ei õnnestunud, tekkisid võlgnevused võlausaldajate ees. Võlgnevuse tõttu on LHV Pank esitanud kohtule taotluse ettevõtte omandis oleva Piha tootmiskinnistule seatud hüpoteegi realiseerimiseks, kinnistule on seatud keelumärge. Samuti on teinud võlgade sissenõudmiseks hoiatusi teised võlausaldajad. Ettevõttel puuduvad vahendid tegevuse taaskäivitamiseks ning võlgade kustutamiseks, ettevõte on püsivalt maksejõuetu. 26.03.2012 kohtumäärusega kohus võttis pankrotiavalduse menetlusse ja nimetas ajutiseks pankrotihalduriks A. Õnniku. AJUTISE PANKROTIHALDURI ARUANNE Andrus Õnnik esitas 16.04.2012 kohtule ajutise pankrotihalduri aruande. Aruande kohaselt ajutine haldur, tuginedes tema käsutuses olevatele dokumentidele ja kogutud andmetele, jõudis seisukohale, et võlgnik on käesoleval ajal maksejõuetu pankrotiseaduse § 1 mõistes ja maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga. Võlgasid on varadest rohkem, majandustegevus on lõppenud ja selle taaskäivitamine ei ole võimalik. Võlgnik tunnistab avalikult oma püsivat maksejõuetust. Viimasena on võlgnik äriregistrile esitanud 2010.a majandusaasta aruande. Ajutise halduri hinnangul on võlgniku raamatupidamise olukord rahuldav. Ajutisele haldurile teadaolevalt on võlgnikul võlgu ja kohustusi kokku vähemalt 166 619,82 eurot, millele lisanduvad jooksvad viivised ning töölepingute lõpetamisega seotud kulud. Vara on võlgnikul kuni 32 535 eurot väärtuses. Võlgniku kõige väärtuslikumaks varaks on kinnistu Varbla vallas Pärnumaal, mille turuväärtuseks on kohtutäituri tellimusel Pindi Kinnisvara AS tehtud hinnangus märgitud 30 000 eurot; objekti bilansiline maksumus on 100 000 eurot. Maanteeameti andmetel võlgniku omandis ega kasutuses sõidukeid ei ole. 10.10.2011 on äriühing võõrandanud kaubiku Ford Transit ja 02.11.2011 kaubiku Hyundai. Ajutise halduri hinnangul nende tehingutega võlausaldajate huve ei kahjustatud, kuid pankrotimenetluse käigus tuleb täpsustada nende tehingute asjaolusid. Täitemenetluse käigus võlgniku vara võõrandatud ei ole. Aruande koostamise ajaks ei olnud ajutine pankrotihaldur tuvastanud, et võlgnik oleks teostanud

§ 110

– 114 märgitud tehinguid ja seetõttu ei näe

§ 2(4) 109 lg 1 alusel vara tagasivõitmise võimalusi.

Ajutisele haldurile teadaolevalt ei kuulu võlgnikule kolmandate isikute valduses asuvat (e.

§108lg 2 mõistes tagasinõutavat) vara.

Ajutise halduri hinnangul on OÜ Mõisakelder maksejõuetuse põhjuseks juhtkonna suutmatus käivitada planeeritud mahus seenetootmine. Äriplaani ebaõnnestumise põhjusteks olid tootmise keerukuse alahindamine ning ebaõige tehnoloogia valimine. Maksejõuetuse tekkimise aega ei ole võimalik kuupäevalise täpsusega määrata, kuna äriühingu juhtkond otsis ka pärast tootmise katkemist vahendeid ja võimalusi tegevuse jätkamiseks. Olemasolevate materjalide põhjal võib arvata, et maksejõuetuse tekkimise ajaks on 2012 jaanuar-veebruar. Eeltoodu alusel ajutine haldur leiab, et OÜ Mõisakelder maksejõuetuse on põhjustanud äriühingu juhatuse liikmete valed ärilised otsused, kuid juhatuse liikme käitumises haldur siiani rasket juhtimisviga ei ole tuvastanud. Ajutise halduri tööperioodil võlgniku tegevuses pankrotikuriteo või muu majanduskuriteo tunnuseid ei ilmnenud. Ajutise halduri hinnangul ei ole OÜ Mõisakelder tervendamine võimalik, kuna tegevuse käivitamiseks oleks vaja tasuda olemasolevad jooksvad võlad vähemalt summas 37 500 eurot ning kaasata käibevahendeid vähemalt 20 000 euro ulatuses. Võlgniku juhtkonnal sellised vahendid puuduvad. Võlgniku juhatuse liikme sõnul on töölepingud lõpetamata kahe töötajaga, kuid töölepingutest tulenevaid nõudeid on neljal töötajal. Pankrotimenetluse käigus esitab haldur Eesti Töötukassasse avaldused töölepingust tulenevate hüvitiste väljamaksmiseks. Ajutine haldur leiab, et OÜ Mõisakelder pankrot tuleb välja kuulutada. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED Pankrotiseaduse (

) § 1 lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.

§ 31lg 1 kohaselt kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu.

Tulenevalt sama paragrahvi lg-st 5 kohus kuulutab pankroti välja määrusega. Pankrotimääruses tuleb märkida pankroti väljakuulutamise kellaaeg. Pankroti väljakuulutamisel otsustab kohus võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aja ja koha, pankrotihalduri nimetamise (

§ 31lg 6).

Pankrotimäärus kuulub viivitamatule täitmisele (

§ 31lg 7).

Kohtuistungil jäi võlgnik pankrotiavalduse juurde. Ajutine haldur jäi oma aruandes kajastatud arvamuse juurde, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu ja pankrot tuleb välja kuulutada. Ajutine haldur palus määrata ajutise halduri tasuks x eurot ja mõista see välja võlgnikult. Võlgnik ajutise halduri aruandele ega tasunõudele vastuväiteid ei esitanud. Kohus leiab, et kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgniku maksejõuetus on püsiva iseloomuga. Ajutise pankrotihalduri aruandest nähtuvalt ületavad võlgniku võlad varade väärtust viie kordselt. Seega ei ole võlgnikul piisavalt vara, et täita kõiki kohustusi oma võlausaldajate ees. Kohus nõustub ajutise halduri seisukohaga, et OÜ Mõisakelder on püsivalt maksejõuetu, tegevuse taastamine ei ole võimalik ning pankrotiavaldus tuleb rahuldada ja pankrot tuleb välja kuulutada. Kohus nõustub samuti ajutise pankrotihalduri hinnanguga maksejõuetuse tekkimise aja ja põhjuste kohta. Kohus rahuldab pankrotiavalduse ja kuulutab OÜ Mõisakelder pankroti välja. Pankrotihalduriks 3

§ 85

lg 1 järgi võlgnik peab kohtule, haldurile ja pankrotitoimkonnale andma teavet, mida nad vajavad seoses pankrotimenetlusega, eelkõige oma vara, sealhulgas kohustuste ning majandus- või kutsetegevuse kohta. Võlgnik on kohustatud esitama haldurile pankroti väljakuulutamise päeva seisuga bilansi koos vara, sealhulgas kohustuste nimekirjaga.

§ 150

kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri tasu ning ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks.

§ 23

lg 1 ja 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Ajutine haldur on esitatud aruande kohaselt kulutanud

§-st 22 tulenevate ülesannete täitmiseks 13 tundi ning palub määrata ajutise halduri töötasuks x eurot, millele lisandub sotsiaalmaks. Töötasu arvutamisel on ajutine haldur lähtunud tunnitasu määrast x eurot. Kohus leiab, et ajutise halduri nõutud tasu on mõistlik, põhjendatud ning kooskõlas tehtud töö mahuga ja ajutise halduri kutseoskustega. Võlgnik ei ole ajutise halduri tasu suurusele vastuväiteid esitanud.

§ 150

lg 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse ajutise halduri tasu ja tehtud vajalikud kulutused pankrotivarast. Eeltoodu alusel kohus mõistab Andrus Õnniku kasuks ajutise halduri tasu x eurot, millele lisandub sotsiaalmaks, välja võlgnikult, OÜ-lt Mõisakelder. Heli Käpp Kohtunik 4