) § 63 järgi abielu lõppeb muu hulgas lahutusega.
lg 2 järgi abielu lahutatakse kohtus, kui abikaasad vaidlevad abielu lahutamise või lahutusega seotud asjaolude üle või kui perekonnaseisuasutus ei ole pädev abielu lahutama. Abielu lahutamisega kokkuleppel perekonnaseisuasutuses kostja ei nõustunud. Seega tuleb abielu lahutada kohtus.
lg 1 sätestab, et kohus võib abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta.
lg 2 järgi eeldatakse abielusuhete lõppemist, kui abikaasad on elanud vähemalt kaks aastat eraldi. N.A. ja V.A.i abielu sõlmiti xx xx xxxx Pärnus. Abielu on registreeritud Pärnu linna perekonnaseisuosakonnas, kanne nr xxx. Abielust sündinud laps on täisealine. Pooled kohtus kinnitasid, et nende abielulised suhted on pöördumatult lõppenud, kuid pooltel ei ole ühist seisukohta abielusuhete lõppemise aja osas. Kostja väidetel lõppes abieluline kooselu 5 aastat tagasi, hageja leiab, et abielu lõppes xxxx.xxxx, kui kostja asus mujale elama. Kostja kinnitas, et tal on praegusel ajal suhted teise naisega. Abielusuhete taastamist kumbki pool võimalikuks ei pea ega soovi. Eeltoodu alusel kohus rahuldab hagi ja lahutab poolte abielu. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt kohus määrab otsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 164 lg 1 järgi kannab hagilises abieluasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Seetõttu kohus jätab menetluskulud kulu kandnud poolte endi kanda, seega hagi esitamisel tasutud riigilõiv jääb hageja kanda. Hageja on hagiavaldusele lisanud ka abielu perekonnaseisuasutuses lahutamise eest tasutud riigilõivu kviitungi. Kohus selgitab hagejale, et kohtuvälise toimingu tegemise eest tasutud riigilõiv ei ole tsiviilkohtumenetluses menetluskuluks, mille väljamõistmist kostjalt hageja saaks 2 nõuda. Kohus selgitab, et riigilõivuseaduse § 328 järgi tuleb riigilõivu 25,56 eurot tasuda abielulahutuse kande tegemise eest perekonnaseisuasutuses. Kuna poolte abielu perekonnaseisuasutuses ei lahutatud ning seega ei tehtud ka lahutuse kannet, võib hagejal olla õigus nõuda riigilõivu tagastamist. Riigilõivu tagastamise taotlusega tuleb pöörduda selle asutuse poole, kelle toimingu eest riigilõivu tasuti (praegusel juhul Pärnu Maavalitsus). Heli Käpp Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.