lg 1 p 8 kohaselt on eestkostetava nimel väärtpaberite võõrandamiseks vajalik kohtu nõusolek. Esitatud tõendite alusel tuvastas kohus, et Kxxxx Sxxxxx ema, Sxxxx Sxxxx on surnud xxxxxxxxxx.a. Jõgeva notar kaja Tenisson on 16.02.2012. a tõestanud Kxxxx Sxxxxx avalduse Sxxxx Sxxxxx pärimismenetluse algatamiseks (tl 16-17). Avalduse põhjal on Kxxxx SxxxxxSxxxx Sxxxxxxainuke teadaolev pärija, kes on pärandi vastu võtnud. Avaldusest nähtub, et pärandajast SxxxxxSxxxxxxx jäi järele pärandvarana muu hulgas xxxxxx Põllumajanduse osaühingu osa. Esitatud tõenditest nähtub, et xxxxxx POÜ juhatuse liikme poolt on 23.02.2002.a väljastatud tõend (t lk 4) selle kohta, et nimetatud osaühingu osa suurusega 3120 eurot kuulub Sxxxx Sxxxxxxx. Samas nähtub avaldaja poolt kohtule esitatud tõenditest- osaühingu asutamisleping koos osatähe märkimise nimekirjaga (t lk 23), et algselt kuulusxxxxxxx POÜ osa suurusega 18900 krooni HxxxxxOxxxxx. Rahvastikuregistri andmetel on Hxxxx Oxx surnud xxxxxxxxxx.a ja tema vara pärijateks on 20.05.1994.a pärimismenetluse algatamise avalduse ja 19.07.1994.a seadusjärgse pärimisõiguse tunnistuse (t lk 24, 25) kohaselt tema lapsed Sxxxx Sxxxx, Mxxxx Vxxxxxxxxja Hxxxxx Oxx. Pärimine toimus võrdsetes mõttelistes osades- seega iga pärija 1/3 suuruses mõttelises osas kogu varast. Avaldaja ei esitanud tõendeid selle kohta, kuidas sai kogu xxxxxx POÜ osa vaid ühe pärija, Sxxxx Sxxxxx, nimele. Avaldaja selgituse kohaselt ei ole nimetatud osa pärimise kohta eraldi dokumenti vormistatud. Kuna Hxxxx Oxxx surma ajal kehtinud TSK § 536 lg 1 p 1 ja 551 lg 2 teise lause ja lg 5 kohaselt pärisid Hxxxx Oxxx lapsed kogu tema vara, sh ka xxxxxx POÜ osa võrdsetes mõttelistes osades, ei olnud kogu osa kirjutamine vaid ühe pärija, Sxxxx Sxxxxx, nimele õiguspärane. Nimetatud osa kuulub pärimise tulemusel võrdsetes mõttelistes osades Hxxxxx Oxxxxx, Mxxxx Vxxxxxxxxxx ja Sxxxx Sxxxxxxx. Kuna Sxxxx Sxxxx on surnud, on tema osa pärinud omakorda Kxxxx Sxxxx. Kohus leiab siiski, et osaühingu osa on võimalik müüa ja müügi järel jagada saadud raha lähtudes Hxxxx Oxxxxpärijate pärandiosa suurusest. Kohtu hinnangul on põhjendatud anda avaldajale nõusolek eestkostetava nimel tema poolt ema SxxxxxSxxxxx järelt päritud osaühingu osa võõrandamiseks. Eestkostja määramise menetluses on kohus kindlaks teinud, et Kxxxx xxxxxx on vaimuhaiguse tõttu piiratud teovõime, ta ei võimeline tegema iseseisvalt otsuseid tehingute tegemiseks. Seega ilmselt ei suuda Kxxxx Sxxxx pärandina vastu võetud osaühingu osa mõistlikult kasutada ega majandada.
lg 1 sätestab, et kui eestkostetava raha ei ole vaja tema ülalpidamiseks, vara valitsemiseks või muude jooksvate kulude katmiseks, peab eestkostja selle paigutama Eesti või mõne teise lepinguriigi krediidiasutuses oma varast eraldi.
lg 3 järgi võib kohus anda nõusoleku eestkostetava raha teistsuguseks paigutamiseks. Kohus peab lähtudes
Sxxxxxxx kuuluva osa (1/3 müügihinnast) kandmise tema arveldusarvele. Avaldaja selgituse kohaselt kasutab ta nimetatud rahalisi vahendid Kxxxx Sxxxxx ülalpidamiskulude katteks (nt kütte ostmiseks). Menetluskulude jaotus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 172 lg 1 sätestab, et hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kohus tegi lahendi Kxxxx Sxxxxx huvides, seega jätab ka menetluskulud tema kanda. Avaldaja eest on tasutud avalduse esitamisel riigilõivu 12,78 eurot. Avaldaja võib nõuda Kxxxx Sxxxxxxx nimetatud kulutuse hüvitamist
Muid menetluskulusid ei ole teada. Maimu Laumets Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.