Asjaolud ja taotluse esitaja seisukoht 23.05.2012 saabus Tallinna Halduskohtule PMTK taotlus anda maksukorralduse seaduse (
) § 1361 lg 1 alusel luba taotleda kohtuliku hüpoteegi seadmist summas 36 494,29 eurot Eesti Vabariigi kasuks (PMTK kaudu) A.M.ele kuuluvale registrisse kantud korteriomandile registriosa numbriga xxxxxxxx, elamumaa aadressil xxxxxxx. OÜ Sinilill-Tartu (registrikood 10389252) registreeriti äriregistris 08.04.1998 Tartu Maakohtu registriosakonnas. Alates 26.01.2000 on OÜ Sinilill-Tartu juhatuse liikmeks A.M.. 21.05.2012 seisuga on OÜ Sinilill-Tartu maksuvõlg kokku 106 758,39 eurot, millest põhivõlg on 65 483,9 eurot ning intressivõlg 41 274,49 eurot. OÜ Sinilill-Tartu kohustused maksuhalduri ees koosnevad äriühingu enda poolt deklareeritud, kuid tasumata maksusummadest. Maksuhaldur on analüüsinud OÜ Sinilill-Tartu maksuvõla tekkimise asjaolusid ning tuvastas, et äriühingu maksuvõlg on tekkinud juba alates 2008.a augustist. OÜ Sinilill-Tartu on alates 2008. augustist esitanud järjepidevalt maksudeklaratsioone, deklareerinud erinevaid maksukohustusi ning jätnud need seejärel täitmata. Käivet ning väljamakseid töötajatele on äriühing stabiilselt deklareerinud kuni 2012.a veebruarini. Analüüsides OÜ Sinilill-Tartu majandusaasta aruandeid, nähtub, et 2008.a teenis äriühing kasumit 75 497 krooni, 2009.a aga juba kahjumit 630 854 krooni ning 1 2010.a samuti kahjumit summas 210 134 krooni. Eeltoodule vaatamata ei ole äriühingu juhtkond esitanud kohtusse pankrotiavaldust OÜ Sinilill-Tartu pankroti väljakuulutamiseks. Taotleja on algatanud käesoleva taotluse koostamisega OÜ Sinilill-Tartu juhatuse liikme A.M.e suhtes sissenõudmise menetluse, mille eesmärgiks on vastutusotsuse koostamine. Vastutusotsusega esitab maksuhaldur A.M.ele nõude tasuda OÜ Sinilill-Tartu maksuvõlg summas 33 176,63 eurot (deklareeritud põhivõlg alates 01.07.2012 summas 27 598,6 eurot ning põhivõlalt arvestatud intress seisuga 21.05.2012 summas 5 578,03 eurot). Taotleja on seisukohal, et OÜ Sinilill-Tartu majandustegevuse jätkamine olukorras, kus äriühingu maksevõime on mitmel järjestikusel aastal nõrk ning äriühing ei suuda tasuda maksukohustusi, mille tõttu need ajas pidevalt suurenevad, on käsitletav OÜ Sinilill-Tartu juhatuse liikme A.M.e teadliku ning pahatahtliku käitumisena. Võttes arvesse OÜ Sinilill-Tartu 2008, 2009 ja 2010 majandusaasta aruannetes nähtuvaid majandusnäitajaid, oleks OÜ Sinilill-Tartu juhatus pidanud hiljemalt 01.07.2010 (2009.a majandusaasta aruande digitaalse esitamise kuupäev) esitama kohtusse pankrotiavalduse OÜ Sinilill-Tartu pankroti väljakuulutamiseks. Hiljemalt 01.07.2010, mil OÜ Sinilill-Tartu juhatuse liige esitas äriregistrile OÜ Sinilill-Tartu majandusaasta aruande, oleks pidanud olema selge, et äriühing on suurtes makseraskustes ega suuda tasuda maksuvõlgasid. Kuna OÜ Sinilill-Tartu juhatus pankrotiavaldust õigeaegselt ei esitanud, on täiendavate deklareerimiste tulemusel OÜ Sinilill-Tartu maksuvõlg ajas järjest kasvanud. Maksukohustused on tänaseni täitmata. Maksuhaldur on seisukohal, et OÜ Sinilill-Tartu maksukohustused on suures osas tekkinud A.M.e tegevusetuse tulemusel. A.M., OÜ Sinilill-Tartu ainukese juhatuse liikmena, olles allkirjastanud kõik äriühingu majandusaasta aruanded, pidi olema kursis äriühingu ajas üha süveneva maksejõuetusega. Ajal, mil A.M.el oli seadusest tulenev kohustus esitada OÜ SinilillTartu pankrotiavaldus, on A.M. jätnud selle raskest hooletusest esitamata. Maksuhaldur leiab, et A.M. on rikkunud vastavasisulise käitumisega juhatuse liikme hoolsuskohustust. A.M.e tegevusetus OÜ Sinilill-Tartu pankrotiavalduse õigeaegse esitamata jätmise tingimustes on käsitletav raske hooletusena, kuna pankrotiavalduse õigeaegne esitamine on äriühingu juhatuse liikmete üks seadusest tulenevaid põhikohustusi. Maksuhalduri poolt läbi viidud erinevate täitetoimingute tulemusel OÜ-lt Sinilill-Tartu maksuvõlga sisse nõuda ei ole õnnestunud. Maksuhaldur, analüüsinud OÜ Sinilill-Tartu varalist seisu, tuvastas, et pankadelt saadud tagasiside kohaselt puuduvad OÜ Sinilill-Tartu arvelduskontodel piisavad rahalised vahendid maksukohustuste täitmiseks. Samuti puudub OÜ-l Sinilill-Tartu igasugune registervara, millele oleks võimalik täitemenetluse raames sissenõuet pöörata. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes HKMS § 29 lg-st 1,
¹ lg-st 1 ning § 130 lg 1 p-st 5¹ palub taotleja luba Eesti Vabariigi kasuks (PMTK kaudu) kohtuliku hüpoteegi seadmiseks A.M.ele kuuluvale korteriomandile xxxxxxxxxx (registriosa nr xxxxxxxx) summas 36 494,29 eurot. Tulenevalt
on esitanud tagatise
lg 1 p 3 ja § 121 kohaselt suuruses 36 494,29 eurot (33 176,63 eurot + 10% võimalike täitekulude jaoks) ja valides tagatise liigi vastavalt
§-s 122 loetelule.
¹ lg 3 kohaselt juhul, kui täitetoimingu sooritamise tinginud asjaolu on ära langenud või kui maksukohustuslane on esitanud tagatise võimaliku rahalise nõude või kohustuse tasumise tagamiseks, lõpetab maksuhaldur täitetoimingu hiljemalt kahe tööpäeva jooksul. Kohtu põhjendused Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 264 lg 1 kohaselt annab kohus seadusega sätestatud juhtudel haldustoimingu tegemiseks loa ja pikendab seda. Vastavalt lg-le 2 esitab taotluse loa saamiseks selleks volitatud haldusorgan kirjalikult koos põhjendusega ning seaduses 2 ettenähtud ja asja otsustamiseks vajalike tõendite ja seletustega. Kohus võib nõuda täiendavate tõendite või seletuste esitamist. Lg 3 sätestab, et menetlusosalisteks on loa andmise otsustamisel taotleja ja seaduses sätestatud juhtudel isik, kelle suhtes loa andmist taotletakse. Et
sätted ei näe menetlusosalisena isikut, kelle suhtes loa andmist taotletakse, tuleb lugeda, et menetlusosaliseks käesolevas loamenetluses on PMTK. Vastavalt HKMS § 265 lg-le 4, kui seadus ei sätesta teisiti, vaatab kohus taotluse läbi ja otsustab loa andmise viivitamata kirjaliku määrusega ainuisikuliselt lihtmenetluses.
ei näe ette maksuhalduri täitetoimingute sooritamiseks loa andmise menetluses maksukohustuslase poolt seletuse esitamist. Kuna seadusest ei tulene ka kohustust otsustada asi kohtuistungil, otsustab kohtunik loa andmise ainuisikuliselt, ilma viivituseta ja kohtuistungit pidamata.
lg 1 sätestab, et kui maksude tasumise õigsuse kontrollimisel tekib põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks, võib Maksu- ja Tolliameti piirkondliku struktuuriüksuse juhataja teha halduskohtule taotluse loa saamiseks, et sooritada
lg-s 1 sätestatud täitetoimingud või taotleda kohtult luba pöörduda kohtutäituri poole täitetoimingute sooritamiseks, kui
lg-s 1 sätestatud täitetoimingute sooritamine ei ole asjas võimalik või ei oleks see suure tõenäosusega tulemuslik. Vastava taotluse rahuldamine eeldab seda, et maksuhaldur on läbi viimas menetlust, mille eeldatavaks tulemuseks on isiku maksukohustuse kindlaksmääramine ning põhjendatud kahtlust, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks. Kontrollinud esitatud taotluse ja selle täienduse lubatavust ja seaduse nõuetele vastavust, leiab kohus, et taotlus vastab seaduses kehtestatud nõuetele ja on piisaval määral põhjendatud. Kohtule on esitatud taotluse lahendamiseks vajalikud tõendid ja selgitused. Nähtuvalt taotlusest on maksuhaldur algatanud A.M. suhtes maksumenetluse, mille eesmärgiks on vastutusotsuse koostamine. Maksuhaldur on tuvastanud, et OÜ Sinilill-Tartu maksukohustused on tekkinud suures osas A.M.e tegevuse tulemusena. Taotluses välja toodud asjaolude pinnalt ei saa väita, et vastutusotsuse tegemine oleks välistatud või ilmselgelt võimatu. Ka ei saa ilmselgelt põhjendamatuks pidada maksuhalduri kartust, et pärast vastutusotsuse tegemist võib selle täitmine osutuda võimatuks.
lg-s 1 nimetatud loa andmine ei eelda tõsikindlat veendumust, et maks määratakse või selle tasumises kõrvalehoidmine aset leiab, vaid piisab kahtlusest, et maks jääb tasumata. Võttes arvesse maksuhalduri selgitusi, leiab kohus, et taotlus on piisavalt põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
lg 4 kohaselt võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise määruse peale nii maksuhaldur kui ka maksukohustuslane esitada määruskaebuse. Kohus selgitab, et tulenevalt HKMS § 265 lg 3 ls-st 3 jõustub loa andmise määrus selle kättetoimetamisel taotlejale. Seega tehakse vastav jõustumismärge kohtu infosüsteemis viivitamatult pärast määruse kättetoimetamist PMTK-le, kuid viidatu ei mõjuta kuidagi A.M.e edasikaebeõigust seaduses ettenähtud tähtaegade jooksul. Maret Altnurme Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.