3-11-302/33

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kadriann Ikkonen Otsuse tegemise aeg ja koht

1. juuli 2011, Tallinn Haldusasja number 3-11-302 Haldusasi Aura Viis OÜ kaebus Maksu- ja Tolliameti Põhja maksuja tollikeskuse 15.10.2010 maksuotsuse nr 12.2-3/5913-7 tühistamiseks Asja läbivaatamise viis Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebuse esitaja: Aura Viis OÜ; Vastustaja: Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskus RESOLUTSIOON
2. Jätta kaebus rahuldamata;
3. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
4. Saata kohtuotsuse ärakiri kaebuse esitajale ja vastustajale. Edasikaebamise kord Otsuse peale on õigus 30 päeva jooksul kohtuotsuse kohtu kantselei kaudu teatavakstegemisest esitada apellatsioonkaebus vahetult Tallinna Ringkonnakohtule (HKMS § 28; § 31 lg 4). ASJAOLUD
5. OÜ Ranna Arendus ja OÜ Aura Viis vahel sõlmiti 21.06.2010 notariaalne kinnistute müügileping, hüpoteekidega tagastatavate nõuete muutmise leping ja asjaõigusleping. Kinnistute müügilepingu kohaselt ostis OÜ Aura Viis 21.06.2010 kinnistud Kiuru, Rohumaa ja Rannaääre asukohaga Puliste küla, Pühalepa vald, Hiiu maakond ning kinnistud Nuudirand ja Ristiranna asukohaga Hagaste küla, Pühalepa vald, Hiiu maakond koos nende oluliste osadega ja päraldistega. Kinnistud soetati OÜ-lt Ranna Arendus hinnaga 9 600 000 krooni, seal hulgas käibemaks summas 1 600 000 krooni. 1
6. Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskus viis OÜ Aura Viis suhtes läbi maksumenetluse käibemaksu arvestamise ja deklareerimise õigsuse kontrollimiseks. Kontrolli tulemusel asus maksuhaldur seisukohale, et toimunud on ettevõtte üleminek, mille puhul võlaõigusseaduse tähenduses käivet ei teki. 15.10.2010 maksuotsusega nr 12.2-3/5913-7 vähendas maksuhaldur OÜ Aura Viis 2010 juunikuu käibedeklaratsioonil deklareeritud sisendkäibemaksu 1 600 000 krooni võrra, jättis rahuldamata tagastusnõude summas 1 444 213 krooni ja määras tasumisele kuuluvat käibemaksu summas 155 767 krooni. OÜ Aura Viis esitas maksuotsusele vaide, mille Maksu- ja Tolliamet jättis 10.01.2011 vaideotsusega nr 6-1/649-4 rahuldamata. KAEBUSE PÕHJENDUSED JA TAOTLUSED
7. Kaebuse esitaja on veendumusel, et käesolevas asjas ei ole OÜ Ranna Arendus andnud üle OÜle Aura Viis ettevõtet või selle osa, samuti ei ole toimunud ettevõtte või selle osa varjatud üleminekut. Kaebaja selgitab, et ettevõtte võõrandamisega on tegemist üksnes juhul, kui müügilepingu esemeks oleva majandusüksuse osas on tegemist ühtse ning majanduslikult funktsioneeriva tervikuga, mis koosneb väga erinevatest asjadest, lepingutest, õigustest ja kohustustest. Antud juhul puudus 21.06.2010 kinnistute müügilepingu sõlmimise hetkel OÜ-l Ranna Arendus selline toimiv, terviklik ning majanduslikult ühtselt funktsioneeriv majandusüksus. Lisaks märgib kaebuse esitaja, et tulenevalt võlaõigusseadusest (VÕS) tuleb ettevõttesse kuuluvad asjad omandajale üle anda vastavate asjade üleandmise sätete järgi ja õigused vastavate õiguste üleandmise sätete järgi, lepingud aga lepingute ülevõtmise sätete järgi. Antud asjas on 21.06.2010 sõlmitud üksnes käsutustehingud OÜ Aura Viis ja OÜ Ranna Arendus vahel kinnistute omandi üleandmise kohta. OÜ Ranna Arendus ei ole üle andnud OÜ-le Aura Viis mingisuguseid teisi õigusi või kohustusi, rääkimata töölepingute, vallasvara, klientide või intellektuaalse omandi üleandmisest, mida võiks käsitleda ettevõtte osana. Järelikult ei ole soovinud pooled omandada ega üle anda ettevõtet või selle osa ning puuduvad sellekohased otsesed või kaudsed tahteavaldused. Poolte selgelt väljendatud ning notari poolt kontrollitud ning tuvastatud tahe on olnud suunatud üksnes ja ainult kinnistute üleandmisele. Lisaks märgib kaebuse esitaja, et maksuhalduri järeldused ettevõtte ülemineku kohta ei põhine mitte ühelgi tõendil, vaid tegemist on paljasõnaliste oletustega.
8. Kaebuse esitaja märgib, et ei ole saanud lubamatut maksueelist 21.06.2010 kinnistute müügilepingu alusel. OÜ Aura Viis ja OÜ Ranna Arendus on käsitlenud kinnistute müügitehingut kauba võõrandamisena ning lisanud tehingule käibemaksu, seega on pooled omavahelise majandustehingu maksustanud. Kinnistute võõrandamise on käibena deklareerinud nii ostja kui ka müüja. OÜ Aura Viis on majandustehingult käibemaksu täies ulatuses müüjale tasunud. Kaebaja ei suuda siin näha endapoolset maksuseaduse rikkumist, mis annaks maksuhaldurile aluse teda süüdistada lubamatu maksueelise saamisele suunatud tegevuses. Kuivõrd kinnistute eest tasus kaebaja hinna koos käibemaksuga ning kinnistud on kasutusel OÜ Aura Viis edasises ettevõtluses, siis on käibemaksuseaduse (KMS) § 31 lg 1 alusel kaebajal õigus ka sisendkäibemaksu mahaarvamisele. Tegemist ei saa seega olla lubamatu maksueelisega, vaid maksuseadusega ettenähtud, s.o. lubatud soodustusega. Väär on kaebaja arvates maksuhalduri seisukoht, et maksukorralduse seaduse (MKS) § 84 kohaldamiseks ei ole tarvis lubamatu maksueelise taotlemine, vaid piisav on ka ettevõtte üleandja soov vabaneda kohustustest. Esiteks rõhutab kaebaja, et OÜ Aura Viis ei ole mingisugustest kohustustustest vabanenud pankrotistumise kaudu. Pankrotistunud on OÜ Ranna Arendus ning juhul kui maksuhalduril on nimetatud äriühingule pretensioone, tuleks need ka OÜ Ranna Arendus vastu suunata. Teiseks puudub maksuhalduril tehingu ümberhindamise õigus juhul, kui ei ole tuvastatud just nimelt lubamatu maksueelise saamisele suunatud maksukohustuslase tegevus. 2
9. Lisaks märgib kaebuse esitaja, et tal puudus ka tahtlus lubamatu maksueelise saamiseks ning maksuhaldur ei ole sellise tahtluse olemasolu tuvastanud ega tõendanud. Kaebaja leiab, et maksuhaldur on vääralt mõistnud kinnistute müügitehingu tingimust, mille kohaselt tasub OÜ Aura Viis nii enda kui ka Danske Bank A/S Eesti filiaalilt kaasatud vahendite arvel kinnistute müügihinna selliselt, et müügihind tasutakse otse Danske Bank A/S Eesti filiaalile OÜ Ranna Arendus võlgnevuste kustutamiseks. Maksuhaldur näib käsitlevat sellist kokkulepet kui tõendit OÜ Aura Viis poolt OÜ Ranna Arendus kohustuste ülevõtmise kohta. Kaebuse esitaja sellise seisukohaga ei nõustu ning selgitab, et kinnistute müük OÜ Ranna Arendus poolt oli sisuliselt sundmüük selleks, et tasuda kohustused hüpoteegipidaja Danske Bank A/S Eesti filiaal ees. Kuna OÜ Aura Viis oli kinnistute ostmiseks leppinud kokku just Danske Bank A/S Eesti filiaal vahendite kaasamises, siis on loomulik, et OÜ Ranna Arendus, kes soovis täita oma kohustused Danske Bank A/S Eesti filiaali ees, andis korralduse kanda müügihind otse Danske Bank A/S Eesti filiaalile. Rõhutamist väärib kaebaja arvates ka see, et müügihinna tasumise kohustuse täitmises tasaarvestusega ei ole midagi ebatavalist ega lubamatut. Samuti võivad pooled kokku leppida ka selliste nõuete tasaarvestamises, mis ei ole sissenõutavaks muutunud, kui see näib pooltele otstarbekas ning tehing vastab lepingupoolte tegelikule tahtele. Vaidlust ei ole selles, et OÜ-l Aura Viis eksisteerisid nõuded OÜ Ranna Arendus vastu ning 21.06.2010 kinnistute müügitehingus pooled vastastikused kohustused tasaarvestasid. Seega ei ole maksuhalduril põhjust kahelda sellise tehingu õiguspärasuses ning anda sellele kahtlustäratavat varjundit. Lisaks leiab kaebaja, et maksuhaldur on püüdnud tegelikke asjaolusid moonutades ning OÜ Aura Viis juhatuse liikme Kestutis Rinkeviciuse ning OÜ Ranna Arendus juhatuse liikme Peeter Metsari ütlusi fragmentaarselt tsiteerides luua näivust „varjatud“ suhetest nimetatud isikute vahel. Maksumenetluses ei ole OÜ Aura Viis juhatuse liige kunagi varjanud seda, et ta on Peeter Metsariga tuttav. Samas ei oma kaebaja arvates isikute tutvus tehingu majandusliku sisu tõlgendamisel mingisugust tähendust.
10. Kaebuse esitaja on veendumusel, et maksuhaldur on maksumenetluse läbi viinud objektiivsus- ja uurimispõhimõtet rikkudes, mistõttu palub kaebuse esitaja tühistada Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse 15.10.2010 maksuotsus nr 12.2-3/5913-7 täies ulatuses. VASTUSTAJA SEISUKOHT
11. Vastustaja ei nõustu kaebuse esitajaga ja leiab, et maksuhaldur on maksuotsuses asunud põhjendatult seisukohale, et OÜ Ranna Arendus ja OÜ Aura Viis vahel on toimunud ettevõtte võõrandamine. Vastustaja leiab, et maksuhalduri seisukoht ettevõtte ülemineku osas ei põhine üksnes kinnistute omandiõiguse üleandmise faktil. Ettevõte on olemuselt individuaaltunnustega varakogum ning seetõttu ei ole võimalik anda ettevõtte ülemineku tunnuste universaalset kataloogi. Oluline on hinnata konkreetse ettevõtte spetsiifikale vastavate oluliste asjade ja õiguste üleminekut. OÜ Ranna Arendus põhitegevuseks oli märgitud “kinnisvaraarendus Tallinnas ja Hiiumaal”. Kinnisvaraarendusega tegelemiseks ei pea ettevõttesse kuuluma lepingulisi töötajaid, sest majandustegevuseks vajalikku teenust soetatakse välistelt teenusepakkujatelt. Määravaks on eelkõige kinnisvara ja sellega seonduvate õiguste, kohustuste ja tegevuse terviklik üleandmine. Kuna vaidlusaluse tehingu ajaks olid Tallinna kinnistud juba müüdud, oli sel hetkel OÜ Ranna Arendus põhitegevuseks Hiiumaa kinnistute arendamine. Sellele tuginedes leidis maksuhaldur, et OÜ Aura Viis võttis OÜ-lt Ranna Arendus üle ettevõtluse osa, mis sai iseseisvalt edasi tegutseda OÜ Aura Viis omandis. Maksuhaldur on põhjendatult asunud seisukohale, et OÜ Aura Viis võttis üle tegutseva majandusüksuse, koos sinna kuuluvate asjade, õiguste ja kohustustega, mis võimaldas jätkata ettevõtte senist tegevust – Hiiumaa kinnistute arendamist. Vastustaja märgib, et kui poolte tegevus on suunatud sellele, et ettevõtte üleminekut varjata ja sellega kaasnevat kohustuste üleminekut vältida, siis ei saa ettevõtte ülemineku hindamisel lähtuda sellest, kas kõigi ettevõttega seotud kohustuste üleminek on nõuetekohaselt vormistatud või mitte. Ettevõtte varjatud üleminekul on tehingupoolte eesmärgiks vältida ettevõtte ülemineku regulatsiooni kohaldumist. 3 Seetõttu on tõenäoline, et tehingupooled üleminekut ei kinnita ega vormista ka vastavaid kirjalikke dokumente. Lisaks märgib vastustaja, et ettevõtte ülemineku mittetoimumist põhjendades ei saa piirduda väitega, et tegemist oli kinnisvara müügiga. Tuleb hinnata äriühingu tegevust iseloomustavaid muid faktoreid. Kontrolli käigus selgus, et OÜ Ranna Arendus võõrandas OÜ-le Aura Viis kogu oma likviidse vara ja jättis äriühingusse üksnes võlad. Eeltoodu põhjal on maksuhaldur asunud põhjendatult seisukohale, et on toimunud ettevõtte toimimist tagavate asjade ja õiguste nn “kriitilise massi” üleminek. Vastustaja ei nõustu kaebuse esitaja seisukohaga. et konkreetsel juhul puudus OÜ-l Ranna Arendus selline toimiv, terviklik ning majanduslikult ühtselt funktsioneeriv majandusüksus, mida üle anda. Samuti ei nõustu vastustaja kaebuse esitaja väitega, et OÜ Aura Viis planeeris mitte jätkata OÜ Ranna Arendus arendusprojekte. Kuigi põhimõtteliselt on õige kaebuse esitaja väide, et OÜ Aura Viis ei ole üle võtnud OÜ Ranna Arendus töötajaid ega vallasvara, on selline väide puhtalt demagoogiline. Kuna OÜ-l Ranna Arendus nii vara kui töötajad puudusid, ei saanud OÜ Aura Viis neid ka üle võtta. Lisaks märgib vastustaja, et OÜ Aura Viis pangalaenu tagatiseks on OÜ Ranna Arendus endiste juhatuse liikmete Peeter Metsari ja Jaanus Paasi käenduslepingud. Asjaolu, et müüja käendab ostja laenu, et müüjal oleks võimalik vara võõrandada just sellele kindlale ostjale, ei ole kindlasti äris tavaline. Tähelepanu vääriv on ka asjaolu, et pooled märkisid lepingusse lepingust taganemise õiguse juhul, kui ostueesõigust omav isik kasutab ostueesõigust ning esitab ostueesõiguse teostamise avalduse. Eeltoodust nähtuvalt tegid pooled kõik selleks, et tehing toimuks just OÜ Ranna Arendus ja OÜ Aura Viis vahel. Vastustaja hinnangul viitab poolte teadlik tegutsemine eesmärgil, et just konkreetne äriühing saaks ostjaks olla, ettevõtte üleminekule. Seda eriti juhul, kui kinnistute võõrandaja ja omandaja juhatuse liikmete vahel on tihedad ärialased sidemed.
12. Vastustaja märgib, et kaebuse esitaja seisukoht, nagu oleks maksuhaldur kohaldanud käesolevas haldusasjas vaidluse all olevas maksuotsuses MKS § 84, on ekslik. Vastates OÜ Aura Viis eriarvamusele selgitas maksuhaldur, et antud juhul on tegemist olukorraga, kus üks ettevõte võõrandas teisele ettevõttele kogu oma likviidse vara, millest tulenevalt on maksuhaldur asunud seisukohale, et tegemist on ettevõtte üleminekuga, mistõttu MKS §-le 84 viitamine ei ole vajalik. Maksuseaduse õige, rakendamisele kuuluva normi leidmine ei tähenda veel tehingu ümberhindamist MKS §-de 83 ja 84 mõttes. Vara võõrandamine võib olla maksustatud käibemaksuseaduse erinevate sätete alusel, kuigi võõrandamise kui tehingu olemus tsiviilõiguslikus mõttes jääb samaks. Maksuhaldur ei vaidlusta asjaolu, et toimunud on vara müük, kuid on seisukohal, et vara müük toimus ettevõtte ülemineku käigus ning sellest tulenevalt ei ole tegemist käibega. Vastustaja on seisukohal, et tulenevalt tihedast ärialasest seotusest oli OÜ Aura Viis teadlik OÜ Ranna Arendus majanduslikust olukorrast ning on koos OÜ-ga Ranna Arendus tegutsenud sihiteadlikult, eesmärgiga säilitada kontroll Hiiumaa kinnistute üle.
13. Eeltoodule tuginedes on Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskus seisukohal, et OÜ Aura Viis kaebus ei ole põhjendatud. Vaidlusalune maksuotsus on õiguspärane ja põhjendatud ning puudub alus selle tühistamiseks. Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata. KOHTU PÕHJENDUSED
14. Kohus, hinnanud poolte väiteid ja nende kinnituseks esitatud tõendeid kogumis ja vastastikkuses seoses, leiab, et kaebus ei ole põhjendatud ning tuleb rahuldamata jätta.
15. Asjas ei ole vaidlust selles, et käibemaksuseaduse (edaspidi KMS) § 2 p 1 kohaselt ei loeta ettevõtte või selle osa üleandmist käibeks KMS tähenduses. Seega ei saa müüja lisada sellele tehingule käibemaksu ning ostja ei saa seda sisendkäibemaksuna maha arvata. Maksuhaldur ei vaidlusta asjaolu, et toimunud on vara müük, kuid on seisukohal, et vara müük toimus ettevõtte ülemineku käigus ning sellest tulenevalt ei ole tegemist käibega. Maksuotsusega määratud käibemaksu summa üle pooltel vaidlust ei ole, kuid kaebaja leiab, et maksuhaldur on kontrollitud 4 tehingute majandusliku sisu ümber kvalifitseerinud ilma õigusliku aluseta ega pole maksu määramist piisavalt põhjendanud. Samuti väidab kaebaja, et maksuhaldur pole nõuetekohaselt tuvastanud kõiki asjaolusid, mis tõendaksid ettevõtte üleminekut.
16. Kohus leiab, et OÜ Ranna Arendus ja Aura Viis OÜ vahel 21.06.2010 sõlmitud kinnistute müügitehingu tegelik sisu on käsitletav ettevõtte üleandmisena võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) tähenduses. Seega puudus Aura Viis OÜ-l alus sisendkäibemaksu summas 1 600 000 krooni (OÜ Ranna Arendus poolt 21.06.2010 väljastatud arve) maha arvata.
17. Vaidlusalune maksuotsus on vajalikul määral põhjendatud ja kohtu poolt kontrollitav. Vaidlusaluses maksuotsuses pole MKS §-dele 83 või 84 küll viidatud, kuid tegemist on vormiveaga, mis maksuotsuse sisulist õiguspärasust ei mõjuta ning seetõttu ka selle tühistamist kaasa ei too (HMS § 58). Käesolevas asjas omab määravat tähtsust MKS § 83 lg
18. MKS § 84 sätestab üldpõhimõtte, mille kohaselt tehingu maksustamisel on määrav tehingu majanduslik sisu, seda sõltumata sellest, kas tehingu juriidiline vorm on tegelik või teeseldud. MKS § 83 lg 4 aga sätestab, kuidas toimida tehinguga, milles näidatud õigusi ja kohustusi pole tehingus näidatud viisil tegelikult soovitud tekitada ja mille nii õiguslik vorm kui ka majanduslik sisu seega erinevad poolte vahel tegelikult kehtivatest õiguslikest ja majanduslikest suhetest. Selline tehing kui õiguslikku ja majanduslikku sisu mitteomav tuleb maksustamisel kõrvale jätta ja lähtuda varjatud ning tegelikult asetleidnud tehingust. Sisuliselt on maksuhaldur asunud seisukohale, et tegelikult toimus poolte vahel mitte üksikute varade võõrandamine ettevõtluse käigus, vaid ettevõtte üleandmine. Kohus nõustub maksuhalduriga.
19. Sisendkäibemaksu mahaarvamine on lubatud, kui tegemist on maksustatava käibe tarbeks soetatud kauba või teenusega. Kuna maksumenetluses tuvastatud asjaolud ja kogutud tõendid kinnitavad, et vara võõrandamise ja soorituste lõppeesmärgiks oli majandustegevuse suunamine OÜ-st Ranna Arendus Aura Viis OÜ-sse, so ettevõtte üleandmine, siis sellistelt tehingutelt käivet ei tekkinud ning käibemaksu lisamisel oli tegemist kaebaja maksukohustuse kokkuleppimisega tema enda poolt. Kohtu hinnangul oli eelpoolnimetatud tehingute puhul tegemist MKS § 83 lg 4 mõttes näilike tehingutega, varjamaks ettevõtte üleminekut ning eesmärgiga tehingutest tulenevate arvete esitamisel maha arvata sisendkäibemaksu, milleks õiguslik alus puudus.
20. Ettevõtte mõiste oli kuni 01.07.2009 antud äriseadustiku (edaspidi ÄS) § 5 lg-s 1 – ettevõte on majandusüksus, mille kaudu ettevõtja tegutseb; alates 01.07.2009 on sama mõiste antud tsiviilseadustiku üldosa seaduse (edaspidi TsÜS) §-s 661, mille kohaselt ettevõte on majandusüksus, mille kaudu isik tegutseb. Ettevõtte ülemineku all tuleb mõista tervikliku majandusüksuse või selle organisatsiooniliselt iseseisva osa üleminekut. Ettevõte on oma olemuselt vara ning VÕS § 180 lg-st 2 tuleneb, et ettevõtte koosseisu kuuluvad nii ettevõtte majandamist teenivad kui ka muul viisil ettevõttega majanduslikult seotud õigused ja kohustused. Ettevõtte koosseisu juures on oluline silmas pidada ka ettevõtte ülemineku eesmärki - üleantava vara ja suhete koosseis peab tagama ettevõtte tegevuse jätkamise. Maksuotsuses viidatud direktiivi 2001/23/EÜ art 1 lg 1 p b järgi on ettevõtte üleminek üldjuhul oma identiteedi säilitava majandusüksuse üleminek, vastav majandusüksus tähendab ressursside organiseeritud koondatust majandustegevuse elluviimise eesmärgil.
21. Maksuhaldur on rajanud oma järeldused ettevõtte ülemineku osas õigetele asjaoludele. Asjas kogutud tõendid näitavad üheselt OÜ Ranna Arendus maksejõuetust enne kinnistute müüki. Seega oli olemas äriühingu juhtide huvi jätkata tegevust teise äriühingu nime all. Kuivõrd mõlema äriühingu tegevusalaks oli projektipõhine kinnisvaraarendus, siis moodustasid 21.06.2010 müügilepingu objektiks olnud kinnistud enamiku äriühingute põhivarast, kuna sel hetkel OÜ-l Ranna Arendus muid varasid ei olnudki. Nimetatud kinnistud olidki eelduseks OÜ Ranna Arendus ja hiljem Aura Viis OÜ majandustegevuse toimumiseks, kuna tol hetkel teisi kinnisvaraprojekte 5 käsil ei olnud ja muudesse kinnisvaraarendustesse ei olnud investeeritud. Vahetult peale müügitehingut lasi OÜ Ranna Arendus algatada enda suhtes pankrotimenetluse. Seega jätkas majandustegevust kinnistud omandanud Aura Viis OÜ.
22. Kuivõrd Aura Viis OÜ võttis üle OÜ Ranna Arendus kohustused panga ees ning Jaanus Paasi ees ning Peeter Metsariga seotud äriühingute ees, toimus ka valdava osa kohustuste üleminek Aura Viis OÜ-le. Kohustuste, mille kandmisest Aura Viis OÜ ei olnud huvitatud (eelkõige maksukohustused), kaks äriühingut omavahel kokku ei leppinud.
23. OÜ Aura Viis pangalaenu tagatiseks on OÜ Ranna Arendus endiste juhatuse liikmete Peeter Metsari ja Jaanus Paasi käenduslepingud. Asjaolu, et müüja käendab ostja laenu, et müüjal oleks võimalik vara võõrandada just sellele kindlale ostjale, ei ole kindlasti äris tavaline. Käenduse korral on võlga võimalik nõuda sisse käendajalt niisamuti kui võlgnikult (VÕS § 145 lg 1), mistõttu käenduse andmine ärilistes tehingutes ja eriti veel füüsilise isiku poolt saab olla mõeldav vaid väga isiklike seoste olemasolu korral käendaja ja käendatava vahel. Kohtu hinnangul on nimetatud käendused antud vaidluses ilmekaimaks tõendiks selle kohta, et endised OÜ Ranna Arendus juhid olid edaspidi huvitatud Aura Viis OÜ majandustegevusest, mis viitab otseselt seostele nende kahe äriühingu vahel. Nii ei saanud olla kuidagi tegu pelgalt tavapärase kinnistu müügilepinguga omavahel mitteseotud osapoolte vahel, nagu seda soovib näidata kaebaja, kuna poolte huvi ei piirdunud vaid kinnistute võõrandamisega, vaid kogu .
24. Peale kinnistute müügitehingut jätkas Aura Viis OÜ soetatud Hiiumaa kinnistute arendamist. Seejuures ei ole olulised muudatused äriplaanis, kuna selliste muudatuste tegemine on majanduses tavapärane ega tähenda kuidagi ettevõtte järjepidevuse kadumist. Samamoodi saaks oma äriplaane muuta üks ja sama äriühing.
25. Kaebuse esitaja märgib, et ei ole saanud lubamatut maksueelist 21.06.2010 kinnistute müügilepingu alusel. Kohus sellega ei nõustu. Ettevõtte ülemineku puhul on eeldus, et tegevus lõpetav ja tegevust ülevõttev äriühing on omavahel seotud, mistõttu kulu, mida reaalselt ei kanna tegevust lõpetav äriühing, on automaatselt tegevust ülevõtva äriühingu tuluks. Käesoleval juhul seisnes kaebaja maksueelis selles, et käibemaksu tasumise kohustus summas 1 600 000 krooni suunati tegevust lõpetavasse äriühingusse, sisendkäibemaksu mahaarvamise võimaluse sai aga tegevust jätkav Aura Viis OÜ.
26. Seega on maksuhaldur maksuotsuses õigesti leidnud, et tegemist oli OÜ Ranna Arendus ettevõtte üleandmisega Aura Viis OÜ-le. Arusaadavalt oli seejuures tegemist ettevõtte varjatud üleminekuga: ettevõtte üleminekut oli vaja OÜ Ranna Arendus juhtidel varjata esiteks maksueelise saamiseks (Ausa Viis OÜ võimalus arvata maha sisendkäibemaksu kinnistute ostutehingult, olukorras, kus OÜ Ranna Arendus jätab selle riigile tegelikkuses tasumata) ja teiseks OÜ Ranna Arendus võlakohustuste Aura Viis OÜ-le ülemineku vältimiseks. Maksuotsuses on õigesti leitud, et Aura Viis OÜ juhtide eesmärgiks oli viia OÜ Ranna Arendus majandustegevust üle OÜ-sse Aura Viis selliselt, et varad ning kohustused, mille täitmine oli vajalik, läheksid uude äriühingusse üle ning kohustused, mille täitmisest ei olnud ettevõtet ülevõttev äriühing huvitatud, jääksid OÜ-sse Ranna Arendus. Kohus nõustub vastustajaga ka selles, et kui poolte tegevus on suunatud sellele, et ettevõtte üleminekut varjata ja sellega kaasnevat kohustuste üleminekut vältida, siis ei saa ettevõtte ülemineku hindamisel lähtuda sellest, kas kõigi ettevõttega seotud kohustuste üleminek on nõuetekohaselt vormistatud või mitte. Ettevõtte varjatud üleminekul on tehingupoolte eesmärgiks vältida ettevõtte ülemineku regulatsiooni kohaldumist.
27. Kaebaja on väitnud, et antud asjas on 21.06.2010 sõlmitud üksnes käsutustehingud OÜ Aura Viis ja OÜ Ranna Arendus vahel kinnistute omandi üleandmise kohta. OÜ Ranna Arendus ei ole üle andnud OÜ-le Aura Viis mingisuguseid teisi õigusi või kohustusi, rääkimata töölepingute, 6 vallasvara, klientide või intellektuaalse omandi üleandmisest, mida võiks käsitleda ettevõtte osana. VÕS tähenduses. Ettevõtte üleminekut reguleerivatest normidest järelduvalt on ettevõtte üleminekuks vajalik vara üleminek teatavas kogumis, kuid mitte tingimata ühe korraga ja ühe tehingu alusel. Vaidlust ei ole selles, et töötajad OÜ-l Ranna Arendus sootuks puudusid, samuti ei olnud kliendibaasi, kuna äriühing valmistus müüma välja arendatud kinnisvara, kuid seda ei olnud veel jõutud teha. Kaebuse esitaja ei ole toonud välja, milline vallasvara või intellektuaalne omand kuulus OÜ-le Ranna Arendus ning sellest ja muudest tõenditest järeldab kohus, et seda ei olnudki. Seega on kaebaja väited otsitud ja alusetud. Kuna 21.06.2010 lepingu esemeks olnud kinnistud moodustasidki tol hetkel OÜ Ranna Arendus tegevuse tuuma, läks nende kinnistute võõrandamisega teisele äriühingule samadel eesmärkidel arendamiseks üle ka kogu ettevõtlus. Sel põhjusel on asjakohatu ka kaebaja väide, et antud juhul puudus 21.06.2010 kinnistute müügilepingu sõlmimise hetkel OÜ-l Ranna Arendus selline toimiv, terviklik ning majanduslikult ühtselt funktsioneeriv majandusüksus, mida üle anda saaks. Kõik see, mis OÜ-l Ranna Arendus majandustegevuses 2010 suvel oli, saigi Aura Viis OÜ-le üle antud, ning alusetu oleks väita, et kuna üleantavat oli vähe, siis ettevõtte üleandmist ei toimunudki. Üleantav majandusüksus säilitas oma identiteedi, kuna üle ei saa anda rohkem, kui üleandjal endal oli.
28. Kaebuse esitaja ei ole toonud välja ühtegi asjaolu, millest saaks väita, et peale nimetatud müügitehingut jäi veel OÜ-sse Ranna arendus mingit majandustegevust. Vastupidi, vahetult peale kinnistute müüki lasti algatada pankrotimenetlus ja sisuline majandustegevus oli seega kinnistute müügiga lõppenud. Aura Viis OÜ-s aga enne kinnistute ostu majandustegevust ei olnud ja see sai alguse nimelt 21.06.2010 kinnistute ostuga.
29. Kohus leiab, et maksuhaldur ei ole maksumenetlust läbi viies rikkunud uurimispõhimõtet ning on asjas kogutud tõendeid ja tuvastatud asjaolusid hinnanud objektiivselt ja põhjalikult.
30. HKMS § 92 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebuse rahuldamata jätmisega on otsus tehtud kaebuse esitaja kahjuks. Kuivõrd vastustaja ei ole taotlenud enda kasuks menetluskulude väljamõistmist, jäävad kummagi poole menetluskulud poole enda kanda. Kadriann Ikkonen kohtunik 7