KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Heli Käpp Määruse tegemise aeg ja koht 07.mai 2012, kell 14.00, Pärnu kohtumaja Tsiviilasja number Tsiviilasi 2-12-12441 Võlgniku OÜ M. K. Trans pankrotiavald

) § 102 lg 2 kaitsmisele, kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist. Pankrotivõlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib pärast pankroti väljakuulutamist vastu võtta üksnes pankrotihaldur.

1. Pankrotimäärus kuulub viivitamatult täitmisele.
2. Määrata Osaühing M. K. Trans ajutise pankrotihalduri Andrus Õnnik’u töötasuks x eurot, sh seaduses ettenähtud maksud, v.a sotsiaalmaks) ning vajalike ja põhjendatud kulude suuruseks eurot, millele lisandub käibemaks 20% summas 12 eurot).
3. Mõista välja Osaühingult M. K. Trans Andrus Õnnik’u kasuks ajutise halduri töötasu x eurot millele lisandub sotsiaalmaks. Summa kanda Andrus Õnniku arveldusarvele nr xxxxxxxxxxxxxx AS-is SEB Pank.
4. Mõista välja Osaühingult M. K. Trans OÜ Pärnu Pinker 10902001686003) kasuks ajutise halduri kulude katteks x eurot. Albert (a/a Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumaja kaudu. ASJAOLUD OÜ M. K. Trans juhatuse liige Aivar Kaldvee esitas 27.03.2012 kohtule võlgniku pankrotiavalduse, taotledes pankrot välja kuulutada ja peatada kohtutäitur Rannar Liitmaa poolt teostatav täitemenetlus. Avalduse, sellele lisatud maksejõuetuse põhjuste seletuse ning võlgade ja varade nimekirja kohaselt on võlgniku põhitegevuseks läbi ajaloo olnud rahvusvahelise autotransporditeenuse osutamine. Üldisest majanduslangusest tingituna tekkisid võlgnikul probleemid 2009, mis teravamalt lõid välja
5. Peamiseks languse põhjuseks oli klientide tellimuste vähenemine, klientide maksevõime oluline halvenemine, millele lisandusid lahkhelid juhatuse liikmete ning osanike vahel. Avaldaja seisukohalt esines osaühingu juhtimisel sisemisi finantsrežiimi rikkumisi. 2011.jaanuaris osaühingu majandustegevus peatus lõplikult. Majandustegevuse jätkamiseks reaalseid võimalusi ei ole ning osaühing on püsivalt maksejõuetu. Avalduse esitanud juhatuse liikmel puudub täpne ülevaade osaühingu raamatupidamisest, kuid võib väita, et varade väärtus on väiksem teada olevate võlgade suurusest. Püsiva maksejõuetuse tekkimise tõenäoliseks ajaks peab A. Kaldvee 2011.a suvekuid. 29.03.2012 kohtumäärusega kohus võttis avalduse menetlusse ja nimetas ajutiseks halduriks Andrus Õnniku. AJUTISE PANKROTIHALDURI ARUANNE Andrus Õnnik esitas 17.04.2012 kohtule ajutise pankrotihalduri aruande. Aruande kohaselt ajutine haldur, tuginedes tema käsutuses olevatele dokumentidele ja kogutud andmetele, jõudis seisukohale, et võlgnik on käesoleval ajal maksejõuetu pankrotiseaduse § 1 mõistes ja maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga. Võlgasid on varadest rohkem, majandustegevus on lõppenud ja selle taaskäivitamine ei ole võimalik. Võlgnik tunnistab avalikult oma püsivat maksejõuetust. Viimasena on võlgnik äriregistrile esitanud 2009.a majandusaasta aruande. Ajutisele haldurile on esitatud ka finantsandmed seisuga 31.12.
6. Viimase kajastatud bilansikuupäeva seisuga on varad ilmselgelt üle hinnatud. Näiteks tegelikkuses ei esinenud bilansis kajastatud võlgnevust ostjatelt tasumata arveid ca 1,6 miljonit krooni (osa oli tasutud, osa kahjunõuete tõttu tasaarveldatud). Põhivara tegelik turuväärtus oli väiksem, kui bilansiline väärtus jms. Kahjumiga töötati alates 2007.aastast, kuid omakapital läks alla seaduses sätestatud piiri 2010.aastal. Võlgnik 2

§ 110

– 114 märgitud tehinguid ja seetõttu ei näe

§ 109lg 1 alusel vara tagasivõitmise võimalusi.

Ajutisele haldurile teadaolevalt ei kuulu võlgnikule kolmandate isikute valduses asuvat (e.

§108lg 2 mõistes tagasinõutavat) vara.

Ajutise halduri hinnangul on OÜ M. K. Trans maksejõuetuse peamiseks põhjuseks üldine majanduslangus, millest tulenevalt muutus konkurents autovedude sektoris oluliselt tihedamaks, vedude hinnad alanesid, samas toimus pidev kütusehindade tõtus. Maksejõuetuse tekkimise ajaks on 2011.a jaanuari lõpp, kui lõpetati tegevus, anti tagasi liisingusõidukid ja selgus, et ettevõtte omakapital ei vasta nõuetele ning puuduvad varad ja vahendid, mille arvelt võlausaldajate nõudeid rahuldada. Ajutisele haldurile esitatud ja halduri poolt kogutud dokumentide alusel ei ole tuvastatav, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks oleks juhtuse liikme kuriteo tunnustega tegu või raske juhtimisviga. Kuigi juhatuse liikmed ei ole täitnud ÄS § 180 lg-s 51 sätestatu pankrotiavalduse esitamise kohustust, ei nähtu käesolevaks ajaks haldurile esitatud dokumentidest asjaolusid, mis lubaksid järeldada, et pankrotiavalduse esitamata jätmine oleks olnud võlgniku maksejõuetuse põhjuseks. Maksejõuetus oli välja kujunenud 2011.a alguseks, kuid pärast seda enam põhinõuded ei suurenenud. Seega on ajutise pankrotihalduri hinnangul maksejõuetuse põhjuseks muu asjaolu. OÜ M. K. Trans juhatuse liikmete sõnul on kõik töölepingud lõpetatud ning töölepingutest tulenevaid nõudeid võlgniku vastu ei ole. Ajutine haldur leiab, et OÜ M. K. Trans pankrot tuleb välja kuulutada. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED Pankrotiseaduse (

) § 1 lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.

§ 31lg 1 kohaselt kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu.

Tulenevalt sama paragrahvi lg-st 5 kohus kuulutab pankroti välja määrusega. Pankrotimääruses tuleb märkida pankroti väljakuulutamise kellaaeg. Pankroti väljakuulutamisel otsustab kohus võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aja ja koha, pankrotihalduri nimetamise (

§ 31lg 6).

Pankrotimäärus kuulub viivitamatule täitmisele (

§ 31lg 7).

Kohtuistungil jäi võlgnik pankrotiavalduse juurde. Ajutine haldur jäi oma aruandes kajastatud arvamuse juurde, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu ja pankrot tuleb välja kuulutada. Ajutine haldur palus määrata ajutise halduri tasuks x eurot ja mõista see välja võlgnikult ajutise halduri kasuks. Samuti palus ajutine haldur võlgnikult büroo kasuks, mille kaudu ajutine haldur tegutseb, välja mõista ajutise halduri põhjendatud ja vajalike kulude katteks x eurot, millele lisandub käibemaks. Võlgnik ajutise halduri aruandele ega tasu ja kulude hüvitamise nõudele vastuväiteid ei esitanud. Kohus leiab, et kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgniku maksejõuetus on püsiva iseloomuga. Ajutise pankrotihalduri aruandest nähtuvalt ületavad võlgniku võlad varade väärtust ligi viiekordselt. Seega ei ole võlgnikul piisavalt vara, et täita kõiki kohustusi oma võlausaldajate ees. Ettevõte on tegevuse lõpetanud ning rahavoog puudub. Kohus 3

§ 85

lg 1 järgi võlgnik peab kohtule, haldurile ja pankrotitoimkonnale andma teavet, mida nad vajavad seoses pankrotimenetlusega, eelkõige oma vara, sealhulgas kohustuste ning majandus- või kutsetegevuse kohta. Võlgnik on kohustatud esitama haldurile pankroti väljakuulutamise päeva seisuga bilansi koos vara, sealhulgas kohustuste nimekirjaga.

§ 150

kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri tasu ning ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks.

§ 23

lg 1 ja 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Ajutine haldur on esitatud aruande kohaselt kulutanud

§-st 22 tulenevate ülesannete täitmiseks 15 tundi ning palub määrata ajutise halduri töötasuks x eurot, millele lisandub sotsiaalmaks. Töötasu arvutamisel on ajutine haldur lähtunud tunnitasu määrast x eurot. Kohus leiab, et ajutise halduri nõutud tasu on mõistlik, põhjendatud ning kooskõlas tehtud töö mahuga ja ajutise halduri kutseoskustega. Võlgnik ei ole ajutise halduri tasu suurusele vastuväiteid esitanud. Samuti on ajutine haldur teinud vajalikke ja põhjendatud kulutusi summas x eurot bürookuludele (paber, koopiad, sideteenus jms). Kulud on kandnud OÜ Pärnu Pinker Albert, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Kulude summale lisandub käibemaks 20%.

§ 150

lg 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse ajutise halduri tasu ja tehtud vajalikud kulutused pankrotivarast. Eeltoodu alusel kohus mõistab võlgnikult OÜ-lt M. K. Trans Andrus Õnniku kasuks ajutise halduri tasu x eurot, millele lisandub sotsiaalmaks, välja, ning OÜ Pärnu Pinker Albert kasuks kulude katteks x eurot (sisaldab käibemaksu). Heli Käpp Kohtunik 4