3-10-1443/88

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Aili Maasik Määruse tegemise aeg ja koht 3. mai 2012, Tallinn Haldusasja number 3-10-1443 Haldusasi A.V.i kaebus Vabariigi Valitsuse 22.04.2010 korralduse nr 154 „Harju maakonnas Kose vallas asuva kinnisasja osade sundvõõrandamine“ ja 07.05.2010 majandusja kommunikatsiooniministri käskkirja nr 144 „Sundvõõrandamismenetluse läbiviimine“ tühistamiseks. Menetlusosalised Menetlustoiming RESOLUTSIOON Kaebaja - A.V., esindaja vandeadvokaat Ilmar-Erik Aavakivi Vastustajad - Vabariigi Valitsus ja majandus- ja kommunikatsiooniminister, esindaja Gerly Lootus Kompromissi kinnitamine ja menetluse lõpetamine 1. Kinnitada A.V.i, Vabariigi Valitsuse ja majandusja kommunikatsiooniministri vahel sõlmitud kompromiss. 2. Lõpetada haldusasja nr 3-10-1443 menetlus. 3. Jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda. 4. Jätta rahuldamata kaebaja A.V.i asjas tasutud riigilõivust 250 tagastamiseks. taotlus temale krooni poole 5. Saata käesoleva määruse ärakiri kaebuse esitaja esindajale vandeadvokaat Ilmar-Erik Aavakivile ning vastustajate esindajale Gerly Lootusele. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. ASJAOLUD 1. Tallinna Halduskohtu menetluses on A.V.i kaebus Vabariigi Valitsuse 22.04.2010 korralduse nr 154 ja 07.05.2010 majandus- ja kommunikatsiooniministri käskkirja nr 144 tühistamiseks. 2. 02.05.2012 esitasid pooled kohtule taotluse kompromissi kinnitamiseks ja menetluse lõpetamiseks haldusasjas nr 3-10-1443. 1 Pooled sõlmisid kompromissi alljärgnevatel tingimustel: „ 2.1. Pooled on kokku leppinud Tallinna Halduskohtu menetluses oleva haldusasja nr 3-10-1443 esemeks oleva vaidluse lahendamises käesoleva kompromissiga. 2.2. Vastustaja (pooled aktsepteerivad, et vastustaja eest tasub kokkulepitud summa Maanteeamet) tasub A.V.ile sundvõõranditasu ja hüvitisena kokku 32 694.01 (kolmkümmend kaks tuhat kuussada üheksakümmend neli eurot ja üks eurosent) eurot (511 550 Eesti krooni), milline summa kujuneb järgmiselt: Riho Lubi ülalnimetatud eksperdiarvamuse punkti 6 alapunktide

1. a)ja
2. d)all kajastatud summa (Järve kinnisasja sundvõõrandatud osade harilik väärtus, millele lisandub sundvõõrandamisega kaasnevate kahjude eest makstav hüvitis, millest on maha arvestatud R. Lubi eksperdiarvamuse punktis 5.2.6. toodud hüvitis uue aia ehitamise eest summas 45 000 Eesti krooni ehk 2 876.02 eurot, sest uue aia ehitus kajastub ehitusprojektis ja vastustaja tagab selle omal kulul püstitamise). Tee ehitusprojekti realiseerimise käigus rajatakse Järve kinnisasja piirile olemasoleva ja tee ehitusprojekti realiseerimise käigus lammutatava puit-lippaia asemele (s.o Järve kinnisasja uue piiri ja olemasoleva aia lõikejoonele) uus, olemasoleva aiaga vähemalt samaväärne, puit-lippaed pikkusega ligikaudu 30 meetrit. Vastavalt Maanteeameti sõlmitud Aruvalla-Kose projekteerimis-ehituslepingule kooskõlastab töövõtja aia püstitamisega seonduvad detailsemad küsimused kinnisasja omanikuga. Uue puit-lippaia kohustub vastustaja püstitama hiljemalt 01.09.2013.a. Nimetatud kohustuse tähtajaks täitmata jätmise korral on vastustaja kohustatud tasuma leppetrahvi 10 (kümme) eurot päevas kuni kohase täitmiseni. 2.3. Pooled on kokku leppinud, et punktis 2.2 märgitud summa, 32 694. 01 eurot kannab vastustaja eest Maanteeamet A.V.i arveldusarvele nr 1105341278 Swedbankis 20 (kahekümne) päeva jooksul, alates Tallinna Halduskohtu ja Tallinna Ringkonnakohtu või Harju Maakohtu poolt kompromissi kinnitanud määruste jõustumisest (Pooled lähtuvad eelkõige asjaolust, et Harju Maakohtu 30.01.2012.a määrusele A.V.i poolt esitatud määruskaebus on Tallinna Ringkonnakohtu menetluses). Pooled on kokku leppinud, et kompromissilepingu punktides 2.2. ja 2.3. märgitud summa 32 694.01 eurot kantakse A.V.i arveldusarvele ühekordselt ning see tuleneb nii halduskohtus (haldusasi nr 3-10-1443) kui tsiviilkohtus (tsiviilasi nr 2-10-38187) saavutatud terviklikust kompromissist. 2.4. Pooled on kokku leppinud, et Järve kinnisasja sundvõõrandatavate osade valdus (katastriüksused nr 33701:002:0968 suurusega 1805 m2 ja nr 33701:002:0972 suurusega 7417 m2) loetakse Eesti Vabariigile üleantuks keelumärgete kustutamisel A.V.i omandisse jäävalt Järve kinnistult tingimusel, et A.V.i arveldusarvele on laekunud punktides 2.2. ja 2.3. sätestatud summa. (s.t. ülejäänud, sundvõõrandamisele mittekuuluv osa Järve kinnistust jääb A.V.i omandisse.) Pooled lepivad kokku, et Järve kinnisasja sundvõõrandatavate osade valdus loetakse Eesti Vabariigile üleantuks kompromissilepingus eelpool kirjeldatud tingimustel ning valduse üleandmise-vastuvõtmise akti ei koostata. 2.5. Vastustaja tagab hiljemalt 4 (nelja) nädala jooksul kompromissi kinnitavate kohtumääruste jõustumisest Harju Maakohtu kinnistusosakonnale vormi- ja sisu nõuetele vastava (kehtiva) avalduse esitamise vastavalt kinnisasja sundvõõrandamise seaduse (edaspidi KASVS) § 41 lg 1 ja lg 3 Järve kinnisasja jagamiseks, Järve kinnisasja sundvõõrandatavate osade kinnistamiseks Eesti Vabariigi omandisse ja A.V.i omandisse jäävalt Järve kinnisasjalt kõigi keelumärgete kustutamiseks (A.V. aktsepteerib, et avalduse esitab Eesti Vabariigi nimel Maanteeamet). Pooled on teadlikud KASVS-i asjakohasest regulatsioonist, sh KASVS § 42, mille kohaselt pärast sundvõõrandatud kinnisasja (samuti selle osade) kinnistamist sundvõõrandisaaja nimele kustutab kinnistusosakond vastavalt sundvõõrandamise otsusele kinnistusregistri vastavast osast kustutamisele kuuluvad piiratud asjaõigused ja märked. 2.6. Vastustaja on kohustatud tasuma kõik Eesti Vabariigi kasuks sundvõõrandatavate Järve kinnisasja osade kinnistamisega seotud ning A.V.i omandisse jäävalt Järve kinnistult keelumärgete kustutamisega seotud kulud ja lõivud, samuti kõik täiteasjast nr 025/2010/2394 tulenevad kulud vastavalt KASVS-le. 2 2.7. Lisaks käesolevas kompromissis otseselt nimetatule kohustuvad Pooled rakendama jõupingutusi kinnisasja sundvõõrandamise toimingute lõpuleviimiseks ja kinnisasja sundvõõrandamise menetluse lõpetamiseks mõistliku aja jooksul.“ 3. Lisaks on pooled kokku leppinud järgmises: „3.1. Kompromiss lahendab ammendavalt ja lõplikult kõik Järve kinnisasja sundvõõrandatavate osade sundvõõrandamisega seotud, haldusasjas nr 3-10-1443 vaidluse all olnud nõuded. Lisaks käesolevale haldusasjale on pooled sõlminud kompromissilepingu ka tsiviilasjas nr 2-10-38187. Pooled kinnitavad, et pärast kompromissi kinnitavate määruste jõustumist ja täitmist ei esita nad üksteise vastu nõudeid, mis tulenevad Järve kinnistu osade sundvõõrandamisest ja mille üle vaieldakse haldusasjas nr 3-10-1443 või tsiviilasjas nr 2-10-38187. Erandiks on need nõuded, mis tulenevad otseselt käesolevast kompromissist. Menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Pooled loevad käesoleva kompromissi täieliku ja kohase täitmisega täidetuks KASVS-s sätestatud kokkuleppemenetluse aktist tulenevad kohustused, s.t. peale kompromissi täielikku ja kohast täitmist ei ole vastustaja kohustatud A.V.i osas täiendavalt läbi viima KASVS-s sätestatud kokkuleppemenetlust. A.V. ei esita nõudeid vastustaja poolt vastavalt KASVS-s sätestatule läbiviidavas kokkuleppemenetluses. (Pooled loevad KASVS §-s 26 sätestatud kokkuleppemenetluse akti asendatuks käesolevas punktis nimetatud haldus- ja tsiviilasjas sõlmitud kompromissilepingutega.) 3.2. Pooled aktsepteerivad, et vastavalt „Välisõhu kaitse seadusele“ peab maantee omanik tagama välisõhus leviva müra nõuetele vastavuse. Olemasolev normatiive ületav müraolukord välisõhus Järve kinnisasjal viiakse sotsiaalministri 04.03.2002 määrusega nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid“ ja võimalike muude õigusaktidega kehtestatud normtasemetele vastavaks Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa maantee AruvallaKose teelõigu ehitusega, mis Järve kinnistut puudutava teelõigu puhul toimub vastavalt projektile hiljemalt 01.09.2013. a. Järve kinnisasja kaitseks rajatakse teepinna suhtes 4 meetri kõrgune ja 245 meetri pikkune müratõkkesein, samuti hiljemalt 01.09.2013. a. Müratõkkeseina efektiivsust ja välisõhus leviva müra tasemete vastavust normidele kinnistul kontrollitakse eelkõige „Välisõhu kaitse seaduse“ § 134 alusel maantee omanikule seatud kohustusega koostada strateegiline mürakaart müraolukorra hindamiseks ja müra vähendamise tegevuskava. Normatiive ületava olukorra kujunemisel on Eesti Vabariik kohustatud rakendama leevendavaid meetmeid müra vähendamiseks sotsiaalministri 29.06.2005 määruses nr 87 „Välisõhu strateegilise mürakaardi ja välisõhus leviva müra vähendamise tegevuskava sisule esitatavad miinimumnõuded“ ja võimalikes muudes õigusaktides sätestatud korras. 3.3. Käesolev kompromiss jõustub kompromissi kinnitava kohtumääruse jõustumisega. Pooled kinnitavad, et nad on teadlikud kompromissi kinnitamise ja menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest, sh asjaolust, et kaebaja ei saa uuesti pöörduda kohtusse sama nõudega sama vastustaja vastu vaidluses sama kaebuseeseme üle.“ KOHTU PÕHJENDUSED 4. Halduskohtumenetluse seadustiku (edaspidi HKMS) § 154 lg 1 kohaselt võivad pooled kuni kaebuse kohta tehtud lõpliku lahendi jõustumiseni lõpetada menetluse kompromissiga. Kohus ei kinnita kompromissi, kui see on õigusvastane, riivab menetlusse kaasamata isiku õigusi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus leiab, et esitatud kompromisslepe on õiguspärane, ei riiva kellegi õigusi ning seda on võimalik täita, seega on seaduses toodud tingimused kompromissi kinnitamiseks täidetud. Pooled on kokku leppinud, et menetluskulud jäävad poolte endi kanda, samuti kinnitavad pooled, et nad on teadlikud kompromissi kinnitamise ja menetluse lõpetamise tagajärgedest. 3 HKMS § 155 lõike 4 kohaselt kinnitab kohus kompromissi määrusega. HKMS § 152 lg 1 punkti 3 kohaselt lõpetab kohus määrusega haldusasja menetluse, kui kohus kompromissi kinnitab. Seega kuulub esitatud kompromisslepe määrusega kinnitamisele ja asja menetlus HKMS § 152 lg 1 punkti 3 alusel lõpetamisele. HKMS § 154 lg 2 kohaselt kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina asendab kokkuleppe notariaalset tõestamist. 5. Kaebaja palub tagastada pool kaebuse pealt tasutud riigilõivust 250 kroonist. Alates 1. jaanuarist 2012 kehtiva HKMS § 285 lg 1 järgi kohaldatakse enne selle seadustiku jõustumist tehtud menetlustoimingute korral menetluskulude jaotusele ja nende väljamõistmisele seni kehtinud halduskohtumenetluse seadustikus sätestatut. Varem kehtinud halduskohtumenetluse seadustik sätestas menetluskulude jaotuse paragrahvis 92 ja menetluskulude väljamõistmise paragrahvis 93. Riigilõivu tasumine ja tagastamine oli sätestatud varem kehtinud HKMS §-s 84. Seega riigilõivu tasumisele ja tagastamisele ei kuulu kohaldamisele varem kehtinud halduskohtumenetluse seadustikus sätestatu. Alates 01.01.2012 kehtiva HKMS § 104 lg 6 p 1 kohaselt tagastatakse pool asjas tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi ja tasutud riigilõivu suurus ületab 31,94 eurot. Kaebaja tasus kaebuse esitamisel riigilõivu 250 krooni (tl 74), mis on 15,98 eurot. Seega ei kuulu kaebajale HKMS § 104 lg 6 p 1 kohaselt pool asjas tasutud riigilõivust tagastamisele ja kaebaja taotlus tuleb jätta rahuldamata. Aili Maasik Kohtunik 4