KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Halduskohus Kohtunik Mare Krull Otsuse tegemise aeg ja koht 13. aprill 2012. a, Jõhvi kohtumaja Haldusasja number 3-11-1267 Haldusasi R.K kaebus Viru Vangl

§ 28

lg 3 p 10 ei saa tõlgendada selliselt, et isiklikku toimikusse tuleb lisada kõik dokumendid, mida kinnipeetav taotleb. Kinnipeetava isiku esitatud erinevad pöördumised võivad küll kinnipeetavat iseloomustada, kuid see ei tähenda, et kõik esitatud pöördumised on vaja lisada isiklikku toimikusse, see koormaks asjatult isiklikku toimikut. Vastustaja selgitab, et kinnipeetavate pöördumised säilitab vangla vastavalt Viru Vangla asjaajamiskorrale kantseleis või arhiivis ning kinnipeetaval on õigus taotleda pöördumistest koopiaid.

1. Vastustaja leiab, et puudub vajadus kaebaja 15.04.2010 taotluste lisamiseks ITK juurde. Kaebaja 14.04.2010 kinnitatud ITK-le on kaebaja omakäeliselt märkinud, et ta ei ole ITK-ga nõus. Samuti on ITK juurde lisatud kaebaja 29.03.2010 ettepanekud ITK koostamiseks. Seega on ITK juurde kaebaja seisukohad lisatud ning toimikuga tutvumisel on arusaadav, et kaebaja ei ole ITK-ga nõustunud ning lisatud on ka kaebaja ettepanekud, millest selgub, mida kaebaja soovib ITK-s näha. Kaebaja 15.04.2010 taotlused ei täienda ITK-d, vaid on pretensioonid ITK kohta ning sisaldavad taotlusi toimingute sooritamiseks. Kui kaebaja leiab, et ITK rikub tema subjektiivseid õigusi on kaebajal õigus esitada vaie või pöörduda kohtusse, mida on kaebaja ka teinud.
2. Vastustaja märgib, et kaebaja viide Tartu Halduskohtu lahendile 3-138/05 on asjakohatu, sest halduskohus on leidnud, et põhjendatud on kinnipeetava taotlusel isiklikku toimikusse lisada kinnipeetava kohta koostatud kohtuotsused, vaideotsused ja õiguskantsleri seisukohad, st dokumendid, mis omavad õiguslikku alust. Antud juhul on tegemist R.K esitatud 2 taotlustega toimingute sooritamiseks, mis ei ole õiguslikult siduvad dokumendid, ega kaebajat iseloomustavad dokumendid, mistõttu ei ole nende isiklikku toimikusse lisamine põhjendatud.
3. 15.03.2012 videokonverentsina peetaval kohtuistungil ei esitanud pooled olulisi täiendusi. Vastustaja Viru Vangla esindaja istungile ei ilmunud, vaid esitas kohtule taotluse arutada asja vastustaja osavõtuta, märkides sealjuures, et jääb vastuses toodu juurde. Kaebuse esitaja märkis, et tal on subjektiivne õigus kahe vaidlusaluse taotluse toimikusse lisamiseks, kuna ITK rikub tema õigusi ja taotlused, mis kajastavad tema seisukohti on seotud ITK-ga. Kaebaja viitas Euroopa Inimõiguste Kohtu 20.10.2011 lahendile nr 2-9-9-7-9/04 ja Riigikohtu 12.12.2007 lahendile nr 3-3-1-69-
4. Kaebaja leiab, et tema kaebus on põhjendatud ja vanglal ei ole ühtegi argumenti hea halduse tava rikkumiseks. Kaebaja palub kaebus rahuldada. KOHTU PÕHJENDUSED JA OTSUS
5. Kinnipeetava isikliku toimiku pidamist reguleerib VangS § 17, mis annab isikliku toimiku pidamise üldalused ning sellekohane üksikasjalikum kord sisaldub VSkE
6. ptk-s, täpsemalt on isikliku toimiku dokumentidega seonduv sätestatud VSkE §-s 28, mille lg 3 annab loetelu dokumentidest, mis kuuluvad isikliku toimiku teise osasse, sh ITK ning p 10 alusel muud kinnipeetavaga seotud dokumendid. VangS § 17 lg 2 kohaselt kantakse kinnipeetava isiklikku toimikusse kinnipidamise alust puudutavad dokumendid, kinnipeetavale kohaldatud distsiplinaarkaristused, nende kohaldamise aeg ja põhjus ning andmed kinnipeetava käitumise, õppimise ja töötamise kohta, samuti muud vangla sisekorraeeskirjades sätestatud andmed ja dokumendid. VangS kommenteeritud väljaande § 17 p 2 kohaselt kinnipeetava isiklik toimik kujutab endast üksiku kinnipeetava kohta vanglas peetavate dokumentide kogu ja üldises plaanis kajastab see isiku kinnipidamise aluseid puudutavaid ja karistuse käiku iseloomustavaid dokumente.
7. VangS § 16 lg 2 sätestab, et kinnipeetava individuaalset täitmiskava arutatakse kinnipeetavaga, kuid ühestki ITK-d puudutavast õigusaktist ei tulene, et selle kinnitamise eelduseks on kooskõlastus kinnipeetavaga või tuleks kinnipeetava kommentaarid ja vastuväited lisada kinnipeetava isiklikku toimikusse ITK juurde. Kaebaja on viidanud VSkE § 28 lg 3 p-le 10, mille kohaselt on isikliku toimiku teises osas ka muud kinnipeetavaga seotud dokumendid ning rõhutanud, et kuna tema taotlused on seotud ITK-ga ja omavad iseloomustavat väärtust tema seisukohtade näol ning et ITK koostati teda ärakuulamata, tuleb taotlused lisada ITK juurde. Vastustaja on aga märkinud,

§ 28

lg 3 p 10 ei saa tõlgendada selliselt, et isiklikku toimikusse tuleb lisada kõik dokumendid, mida kinnipeetav taotleb.

1. Kohus leiab, et seadusandja ei ole „muude kinnipeetavaga seotud dokumentide“ all pidanud silmas kõiki kinnipeetava esitatud pöördumisi, vaid siinkohal tuleb lähtuda VangS § 17 lg 2 mõttest, mille kohaselt peavad isiklikku toimikusse lisatavad dokumendid eelkõige puudutama isiku kinnipidamise aluseid ja iseloomustama karistuse käiku (kohtuotsused, vaideotsused, distsiplinaarmenetluse dokumendid). Antud juhul on aga tegemist R.K esitatud taotlustega toimingute sooritamiseks, mis ei ole õiguslikult siduvad dokumendid, ei oma õiguslikku tähendust ega muud lisaväärtust, mis põhjendaks nende toimikusse lisamise vajadust. Kohus on seisukohal, et kui vangla ei pea vajalikuks selliste VSkE §-s 28 mitte nimetatud dokumentide lisamist kaebaja isiklikku toimikusse ja on seda põhjendanud, on kaebaja ITK-le lisatud omakäeline märge „Ei nõustu ja seda täita pole võimalik“ piisav andmaks ülevaadet kaebaja seisukohast. Seega kohus nõustub selles osas vastustajaga, et antud juhul ei ole 15.04.2010 taotluste näol tegemist selliste dokumentidega, mida peaks 3 lisama kaebaja isiklikku toimikusse ITK juurde, sest igasuguste dokumentide ja pöördumiste toimikusse lisamine üksnes asjatult koormaks isiklikku toimikut.
2. Kaebaja leiab, et vaidlustatud haldusaktid on kaalutlusvigased ja õigusvastased, ei vasta HMS § 54, § 56, § 4 lg 2 sätestatud nõuetele, haldusaktide andmisel on rikutud ärakuulamispõhimõtet ja talle ei ole antud võimalust vastuväidete esitamiseks. Haldusakti õiguspärasuse eeldused tulenevad HMS §-st 54, mille kohaselt see peab olema antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel, sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ja vastaks vorminõuetele. Antud juhul on kirjalik keelduv haldusakt antud pädeva ametniku poolt, kehtiva õiguse alusel ja sellega koosakõlas. Olles teadlik taotluste uuest läbivaatamisest oli kaebajal soovi korral võimalus esitada täiendavaid seisukohti, tuginedes HMS § 40 lg 3 p-le 2 lähtus vangla juba eelnevalt esitatud andmetest, ega pidanud vajalikuks lisaandmete kogumist, mistõttu ei saa väita, et kaebajat ei oleks ära kuulatud või tema seisukohtadega arvestatud. Vangla on põhjendanud taotluste rahuldamata jätmist tõlgendades seaduse sätteid, selgitades sealjuures,

§ 28

lg 3 p 10 ilmselgelt ei saa tõlgendada nagu kinnipeetava isikliku toimiku teine osa peaks sisaldama üldiselt kõiki dokumente, mida antud isik on kunagi esitanud, kuna need on temaga seotud. Lisaks on vangla selgitanud, et 15.04.2010 koostatud taotlused ei täienda kuidagi individuaalset täitmiskava ja kaebaja omakäeline märge ITK-l väljendab selgelt kaebaja sellega mittenõustumist ning otstarbekuse kaalutlusel on vangla jätnud taotlused kinnipeetava seisukohtade lisamiseks ITK juurde, rahuldamata. Vastuses kaebusele on vangla märkinud lisaks, et otstarbetute dokumentide isiklikku toimikusse lisamine üksnes koormaks toimikut. Seega keeldumisi on põhjendatud ja välja on toodud kaalutlused. Tulenevalt eeltoodust on kohus seisukohal, et vaidlustatud haldusaktid on õiguspärased, motiveeritud ja kaalutletud ning tuginevad tuvastatud faktilistele ja õiguslikele asjaoludele.

1. Kohus, hinnanud kõiki tõendeid kogumis, leiab, et vaidlustatud haldusaktid on õiguspärased ja kaalutletud ning puudub alus nende tühistamiseks. Samuti leiab kohus, et tõendamist ei ole leidnud kaebaja 15.04.2010 taotluste isiklikku toimikusse ITK juurde lisamise vajadus. Kohus nõustub vastustajaga, et nimetatud dokumentide isiklikku toimikusse lisamine ei ole otstarbekas, sest kaebaja ITK-ga mittenõustumine on nähtav kaebaja omakäelisest märkest ITK-l, kaebaja taotluste näol ei ole tegemist dokumentidega, mis omaks õiguslikku tähendust või annaks mingit lisaväärtust ning vajadusel on need kättesaadavad vangla arhiivis. Seega jääb kaebus täies ulatuses rahuldamata.
2. Halduskohtumenetluse seadustiku § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebuse rahuldamata jätmisega on kohtuotsus tehtud kaebaja kahjuks. Kuna vastustaja ei ole nõudnud enda kasuks menetluskulude väljamõistmist, jäävad kummagi poole menetluskulud poole enda kanda. Mare Krull kohtunik 4