3-12-146/19

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Halduskohus Kohtunik Mare Krull Otsuse tegemise aeg ja koht

1. aprill
2. a, Jõhvi kohtumaja Haldusasja number 3-12-146 Haldusasi Menetlusvorm D.Zi kaebus Viru vanglalt kahju hüvitamise nõudes summas 100 eurot seoses temalt kausi äravõtmisega kirjalik menetlus Menetlusosalised kaebuse esitaja D.Z, vastustaja Viru Vangla RESOLUTSIOON Jätta kaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord: Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. ASJAOLUD
3. 10.10.2011 esitas D.Z Viru Vanglale vaide (t.lk.22/23),, milles taotleb oma vangla poest ostetud pesukausi laost kambrisse väljastamist või vangla poolse keeldumise korral 1000 euro suuruse kahju hüvitamist. 27.12.20122 vaideotsusega nr 6-16/40975-33 (t.lk.11) jättis Viru Vangla direktor kaebaja vaide rahuldamata. rahuldama 23.01.2012 saabus Tartu Halduskohtu H Jõhvi kohtumajja D.Z`i kaebus (t.lk.1/4) Viru Vanglalt kahju hüvitamise nõudes summas 1000 eurot seoses temalt kausi äravõtmisega. 17.02.2012 määrusega võttis kohus kaebuse menetlusse (t.lk.13). KAEBUSE PÕHJENDUSED
4. Nähtuvalt kaebusest (t.lk.1/4) ostis kaebaja Viru Vangla angla poest kausi asjade pesemiseks ja muude isikliku hügieeni tagamise toimingute tegemiseks, kuid Viru Vangla töötajad võtsid kaebajalt kausi ära ja keelduvad seda kätte andmast. andmast Kaebaja leiab, et tulenevalt Vangla sisekorraeeskirja (VSkE) § 57 lg-st lg st 1 on kinnipeetaval õigus hoida enda juures vangla vahendusel soetatud isiklikke asju, milleks on ka vangla kauplusest ostetud pesukauss. Kaebaja on arvamusel, et temale kausi mittetagastamine mittetaga on õigusvastane. Kaebaja nõuab Viru Vanglalt kahju hüvitamist summas 1000 eurot tema õiguste rikkumise eest ning talle täiendavate ebamugavuste ja kannatuste põhjustamise eest viidates sealjuures vangistusseaduse (VangS) § 41 rikkumisele. VASTUSTAJA VASTUVÄITED
5. Vastustaja Viru Vangla leiab oma vastuses kaebusele (t.lk.19-20), et kaebus ei ole põhjendatud ja palub jätta kaebus rahuldamata. Vastustaja märgib, et Viru Vangla direktori 10.03.2009 käskkirja nr 1.1-1/44 „.Kinnipeetavatele Viru Vangla poolt tagatud tarbeesemed" p 1.10 kohaselt tagatakse vangla poolt kinnipeetavatele pesukauss (tagatud osakonnas üldiseks kasutamiseks) ning p 2 kohaselt ei lubata kinnipeetavatele kambrisse punktis 1 nimetatud sarnase otstarbega isiklikke tarbeesemeid. Samuti on osakondadesse paigaldatud pesumasinad, millega on kinnipeetavatel võimalik pesu pesta. Vastustaja leiab, et kuna kinnipeetavatele on vangla poolt pesukausi kasutamine osakonnas võimaldatud ja osakonda on loodud ka võimalus pesumasinaga pesu pesemiseks, on kaebajale isikliku pesukausi kambrisse andmisest keeldumine olnud õiguspärane.
6. Vastustaja leiab, et isegi kui kausi äravõtmine olnuks õigusvastane, siis ei oleks saanud sellest tekkida seesugust kahju, mis vajaks rahalist hüvitamist ning samuti ei ole kinnipeetav ise tõendanud kahju tekkimist. Vastustaja selgitas, et iga ebamugavustunne, mida kinnipeetav tunneb, ei tähenda, et vangla oleks rikkunud VangS § 41 sätteid. Vastustaja leidis, et riigivastutuse seaduses (RVastS) sätestatud mittevaralise kahju hüvitamise normi loetelust lähtuvalt saaks pesukausi kambrisse mitteandmisega mittevaralise kahju tekkimise alusena kõne alla tulla üksnes väärikuse alandamine. Tuginedes RVastS sätetele ja Euroopa Inimõiguste Kohtu (EIÕK) seisukohtadele selgitas vastustaja, et kaebajale isikliku pesukausi mittelubamine ei ole aga kvalifitseeritav inimväärikuse alandamisena, mistõttu kaebajale ei saanud tekkida RVastS sätete alusel hüvitamisele kuuluvat kahju. KOHTU PÕHJENDUSED JA OTSUS
7. RVastS § 9 lg 1 kohaselt võib füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt hüvitatakse mittevaraline kahju proportsionaalselt õiguserikkumise raskusega ning arvestades süü vormi ja raskust. Kaebajal on õigus vastustajalt mittevaralise kahju hüvitamist nõuda juhul, kui talle oli saabunud vähemalt üks RVastS § 9 lõikes 1 loetletud tagajärgedest ja see pidi olema saabunud Viru Vangla õigusvastase ja süülise tegevuse tagajärjel. Ehkki seaduse mõtte kohaselt võib lisaks RVastS § 9 lõikes 1 kirjeldatud olukordadele esineda ka muid rikkumisi, mil isikule tekitatakse avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes mittevaralist kahju, on just kõnealuses sättes loetletud olukorrad need, mil seadus aktsepteerib mittevaralise kahju hüvitamist rahas. Seega tuleb mittevaralise kahju hüvitamise nõude korral eelkõige tuvastada, kas isikul on tekkinud mittevaraline kahju, kas toiming, millega isikule väidetavalt kahju tekitati, on õigusvastane ning kas esineb põhjuslik seos kahju tekkimise ja õigusvastase toimingu vahel. Kui üks nimetatud tingimustest puudub, ei kuulu kahju hüvitamise kaebus rahuldamisele.
8. D.Z taotleb Viru Vanglalt 1000 euro suuruse kahju hüvitamist seoses temalt vangla poest ostetud pesukausi äravõtmisega. Kaebaja on märkinud, et ostis kausi asjade pesemiseks ja muude isikliku hügieeni tagamise toimingute tegemiseks (näiteks kambri pesemine, pesu 2 leotamine, jalgade leotamine jne) ning et kausi äravõtmisega põhjustati talle ebamugavusi ja kannatusi, kuid ei ole põhjendanud, milles täpsemalt need ebameeldivused ja kannatused seisnevad.
9. Kohus nõustub selles osas kaebaja kaebuses märgituga, et VSkE § 57 lg-st 1 tulenevalt on kinnipeetaval õigus hoida enda juures vanglateenistuse vahendusel soetatud isiklikke asju. Samas on Viru Vangla tuginenud pesukausi kambrisse lubamise keelule, mis tuleneb
10. märtsi 2009 Viru Vangla direktori asetäitja vangistuse alal käskkirjast nr 1.1-1/44 „Kinnipeetavatele Viru Vangla poolt tagatud tarbeesemed“ (t.lk.27), mida on täiendavalt rõhutanud ka Ringkonnakohus oma
11. aprilli 2011.a otsuses nr 3-09-
12. Nimetatud käskkirja p 1 loetleb Viru Vangla poolt kinnipeetavatele tagatavad esemed, sh pesukauss ning sama paragrahvi lg 2 kohaselt ei lubata kinnipeetavatele kambrisse vangla poolt punktis 1 nimetatud sarnase otstarbega isiklikke tarbeesemeid. Keelu kehtestamisel on vangla lähtunud julgeolekukaalutlustest, märkides sealjuures, et üleliigsete esemete olemasolu kambrites raskendab kambrite visuaalset kontrolli ja läbiotsimise teostamist. Samuti on vangla märkinud, et p-s 1 nimetatud tarbeesemetega sarnase otstarbega isiklike esemete mittelubamisega püüab vangla vältida sellise olukorra süvenemist, kus kinnipeetavad kasutavad vangla poolt väljastatud vara mittesihtotstarbeliselt ja sellesse ei suhtuta heaperemehelikult. Kohus leiab, et sellise keelu kehtestamine on proportsionaalne taotletud eesmärgiga, milleks on korra ja julgeoleku tagamine. Et kinnipeetavatel on võimalik pesu pesta vangla pesumasinaga ja on tagatud vangla pesukausi kasutamine, siis puudub vajadus kaebajale pesukausi väljastamiseks ning keelu kehtestamisega ei ole rikutud kaebaja õigusi. Nimetatud keelu olemasolul ei pea aga kohus õigeks olukorda, kus vangla poes on müügil kambrisse mittelubatav tarbeese (pesukauss), mille kinnipeetav saab endale soetada ning mis seejärel temalt ära võetakse ja lattu hoiule pannakse.
13. Kohus nõustub selles osas vastustajaga, et RVastS § 9 lg 1 sätestatud loetelust lähtuvalt saaks antud juhul pesukausi kambrisse mitteandmisega mittevaralise kahju tekkimise alusena kõne alla tulla vaid väärikuse alandamine. Kohus peab aga siinkohal vajalikuks rõhutada, et mitte iga ebameeldivustunne, mida kinnipeetav tunneb, ei ole käsitatav inimväärikuse alandamisena. Vangistusega paratamatult kaasnevad ebamugavused, kuid mittevaralise kahju tekkimise saavad kannatused kaasa tuua vaid siis, kui vastav väärkohtlemine on piisavalt tõsine ja ületab minimaalse raskusastme. EIÕK on inimväärikuse alandamisena kvalifitseerinud näiteks alljärgnevad olukorrad: täielik sotsiaalne isolatsioon; halvad sanitaartingimused kogumina; invaliidist kinnipeetavate erivajaduste ignoreerimine; arstiabi andmata jätmine, millega kaasnevavad rasked vigastused või isiku surm ning põhjendamatu jõu kasutamine kinnipeetava vastu; kinnipeetava sundtoitlustamine, kui selleks puudub meditsiiniline vajadus; kinnipidamisasutuste ülerahvastatus; alasti läbiotsimised vastassoost vanglaametniku juuresolekul; kolmeks kuuks isiku paigutamine pimedasse väiksesse kambrisse, ilma jalutamisvõimalusteta jne. Kohus leiab, et kaebajale isikliku pesukausi mittevõimaldamine ei ole ilmselgelt võrreldav eeltoodud olukordadega.
14. Kohtu hinnangul võis isikliku pesukausi mittelubamine küll põhjustada kaebajale teatud ebamugavusi, kuid mitte selliseid kannatusi, mis annaks alust arvata, et kaebajal on õigus nõuda mittevaralise kahju hüvitamist RVastS § 9 lg-s 1 nimetatud alustel. Tõendatud ei ole, et isikliku pesukausi kambrisse mittelubamine oleks kaebajale põhjustanud vaimseid või füüsilisi kannatusi, sellega oleks alandatud kaebaja inimväärikust või põhjustatud talle rohkem kannatusi või ebameeldivusi, mis paratamatult kaasnevad kinnipidamisega. Kaebajale ei võimaldatud küll isiklikku pesukaussi, kuid talle on tagatud vangla pesukausi ning 3 pesumasina kasutamine. Seetõttu ei saanud kinnipeetaval jääda pesu pesemata või tekkida muu kahju isikliku kausi puudumise tõttu. Samuti ei ole tuvastatud VangS § 41 rikkumine. Tulenevalt eeltoodust on kohus seisukohal, et kaebajale ei ole tekkinud RVastS § 9 lg 1 alusel hüvitamisele kuuluvat kahju ning kohus jätab kaebuse rahuldamata.
15. Halduskohtumenetluse seadustiku § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebuse rahuldamata jätmisega on kohtuotsus tehtud kaebaja kahjuks. Kuna vastustaja ei ole nõudnud enda kasuks menetluskulude väljamõistmist, jäävad kummagi poole menetluskulud poole enda kanda. Mare Krull Kohtunik 4