3-11-1660 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Halduskohus Kohtukooseis kohtunik Mare Krull Haldusasja number 3-11-1660 Haldusasi U.T´i kaebus Politsei- ja Piiriameti Ida Prefektuuri Arestimaja Jõhvi kambri vastu kahju hüvitamise nõudes Menetlusosalised kaebuse esitaja U.T vastustaja Ida Prefektuur, esindaja Tiina Prunn Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht
- aprill 2012.a, Jõhvi kohtumaja RESOLUTSIOON
- Jätta U.T´i kaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Menetlusosalistel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioon vahetult Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Kui apellant ei taotle kaebuse lahendamist kohtuistungil, võib ringkonnakohus apellatsiooni lahendada kirjalikus menetluses. ASJAOLUD
- Arestimaja Jõhvi kambris viibimise ajal pöördus kaebaja väidetavalt ajavahemikul ajavahemiku alates 12.02.2011 kuni 26.06.2011 kirjalike taotlustega taotlustega arestimaja poole, et saada arestimaja a sisekorraeeskirja (edaspidi ASKE) § 31 p-s 4 ettenähtud võimalus viibida vähemalt üks tund päevas valve all vabas õhus, õhus kuid vastust ega taotletud ud võimalust kaebaja ei saanud. 05.04.2011 ja 10.05.2011 esitas kaebaja kaebused PolitseiPolitsei ja Piirivalveameti direktorile ning 09.06.2011 sai Politsei- ja Piirivalveametilt Piirivalveame kaebustele vastuse nr. 1.5-07/27974, 07/27974, millega ei olnud ta rahul. 1 3-11-1660 04.07.2011 laekus Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumajja U. T hüvitamiskaebus, milles ta taotleb rahalist hüvitamist summas 50 eurot iga jalutuskäiguta jäetud päeva eest.
- Peale kaebuses esinenud puuduste kõrvaldamist võttis kohus 01.11.2011 kaebuse menetlusse ning kohustas vastustajat Politsei- ja Piirivalveameti (edaspidi PPA) Ida Politseiprefektuuri arestimaja Jõhvi kambrit esitama kaebusele vastuse.
- 15.11.2011 esitas PPA Ida Politseiprefektuur arestimaja Jõhvi kamber kaebusele vastuse. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
- Kaebaja väidab, et arestimajas Jõhvi kambris rikutakse tema õigusi, kuna tema pöördumisi ei registreerita ja nendele ei vastata ning ei võimalda igapäevaselt jalutuskäike. Kohtusse kaebuse laekumise seisuga jäeti kaebaja jalutuskäigust ilma 54 korda. Kaebaja sõnul on tal südamehaigus ning igapäevane jalutuskäik värskes õhus on talle hädavajalik.
- Vastustaja vaidleb kaebuse vastu, olles seisukohal, et kaebus on põhjendamatu. Vastustaja teatab, et arestimaja Jõhvi kambris on olemas kõik tehnilised võimalused kinnipeetutel värskes õhus viibimiseks, kuid jalutuskäigud viiakse läbi ainult tööpäeviti. Väidetavalt arestimaja töökorralduses esineb päevi, kus kõik arestimaja konvoipolitseinikud on hõivatud tööga (kohtuistungite teenindamine, kinnipeetute eraarstile saatmine ja muud menetlustoimingud) ning antud päevadel jalutuskäike ei toimu. Samuti nädalavahetusel ja riiklikel pühadel töötavad arestimajas ainult spetsialistid, seega julgeolekukaalutlusel ei ole võimalik nimetatud ajal võimaldada kinnipeetutele jalutuskäike. 5.1 Arestimaja Jõhvi kambri juhi kinnitusel ei soovinud kaebaja viibida värskes õhus 11.02.2011, 14.02.2011, 01.03.2011, 10.03.2011, 14.03.2011, 15.03.2011, 17.03.2011, 18.03.2011, 23.03.2011, 30.03.2011, 03.04.2011 ja 26.04.
- Vastustaja märgib, et kaebaja poolt kaebuses loetletud kuupäevadest ei ole ta ise soovinud jalutuskäike 03.04.2011 ja 26.04.2011 ning 21.04.2011 ja 28.04.2011 oli jalutuskäik talle võimaldatud. Vastustaja on seisukohal, et nädalavahetustel värskes õhus viibimise mittevõimaldamine tekitas kaebajale ebamugavusi, kuid sellega ei ole alandatud tema väärikust või kahjustatud tervist määral, mis tagaks hiljem kahju hüvitamise nõue rahuldamise. 5.2 Vastustaja väidab, et kinnipeetute poolt esitatud kaebused registreeritakse väljaminevate avalduste ja kaebuste registreerimise žurnaalis. Arestimaja Jõhvi kambri žurnaalist nähtub, et kaebaja ei ole esitanud 05.04.2011 ega 10.05.2011 kirjalikke kaebusi. 5.3 Vastustaja on seisukohal, kui toimingud (seoses nädalavahetustel ja riiklikel pühadel jalutuskäikude mittevõimaldamisega) oleksid õigusvastased, ei põhjusta see mittevaralise kahju hüvitamist. KOHTU PÕHJENDUSED
- Arestimaja toimingud 6.1 Esitatud vastuses kaebusele annab vastustaja teada, et ei võimalda ei kaebajal ega ka teistel arestimaja Jõhvi kambris viibivatel kinnipeetutel olla nädalavahetustel ja riiklikel pühadel vähemalt üks tund päevas värskes õhus, kuna arestimaja töötajate kvalifikatsioon (spetsialist) ja arv ei võimalda seda teha julgeolekukaalutlusel. Esitatud vastuses ei esitanud 2 3-11-1660 vastustaja konkreetset vastust selle kohta, kas ta teadis kaebaja soovist viibida kaebuses märgitud kuupäevadel jalutuskäigul või mitte, kuid oli seisukohal, et nädalavahetusel jalutuskäigu mittevõimaldamine ei alanda isiku inimväärikust. 6.2 Alates 01.01.2011 kuni 23.10.2011 kehtinud ASKE § 31 p 4 kohaselt on kinnipeetul õigus soovi korral vähemalt üks tund päevas valve all vabas õhus viibida. 6.3 Riigikohtu halduskolleegium on varasemas praktikas leidnud, et olukorras, kus on üheselt selge arestimaja seisukoht õiguse kasutamise võimalikkuse osas, on arestimaja toimingu õiguspärasuse hindamiseks liigne nõuda, et kaebaja oleks esitanud veel taotlusi, milles väljendanuks veel kord soovi õigust kasutada. Samuti õigusaktides ei ole sätestatud kirjaliku sooviavalduse esitamise nõuet. (vt Riigikohtu halduskolleegiumi
- novembri
- a otsus asjas nr 3-3-1-54-08, p 13). 6.4 Käesoleval juhul andis vastustaja selgelt teada, et nädalavahetustel ja riiklikel pühadel arestimaja Jõhvi kambris jalutuskäike värskes õhus ei võimaldatud. Kaebuses loetletud kuupäevade hulgas, mil kaebaja jäi ilma jalutuskäiguta, on ainult laupäevad, pühapäevad ja riiklikud pühad. Järelikult on tõelevastav kaebaja väide, et vastustaja ei andnud kaebajale võimalust viibida üks tund päevas värskes õhus kaebuses nimetatud kuupäevadel, välja arvatud 03.04.
- 03.04.2011, kuna kaebaja ise ei soovinud jalutuskäigule minna. 6.5 21.04.2010 Riigikohtu halduskolleegium haldusasja nr. 3-3-1-14-10 otsuse p-s 15 leidis, et ASKE § 31 p 4 kirjeldatud norm on imperatiivne. Seega haldusorgani poolt nimetatud normist võimalikke kõrvalekaldumisi ei ole lubatud. Sellest tulenevalt ei ole õigustatud arestimaja Jõhvi kambris nädalavahetustel ja riiklikel pühadel kinnipeetutele jalutuskäikude mittevõimaldamine põhjusel, et nimetatud päevadel puuduvad ametnikud töölt ning seetõttu ei suuda vastustaja tagada jalutuskäigu ajal arestimaja julgeolekut. 6.6 Haldusasja materjalidest tuleneb, et vastustaja oli teadlik kaebaja soovist kasutada ASKEst tulenevat õigust viibida üks kord päevas värskes õhus ning võimaldas seda, kui kaebaja ise sellest ei loobunud. Päevad, millal kaebaja ei soovinud jalutuskäigule minna, on vastustaja poolt fikseeritud ja edastatud kohtule. Seega kohtu arvamusel lähtus vastustaja kaebaja ühesest soovist kasutada jalutuskäike igapäevaselt ning fikseeris ainult need päevad, millal kaebaja seda ei soovinud. Järelikult võib arvata, et kuna alates 12.02.2011 kuni 26.06.2011 nädalavahetustel ja riiklikel pühadel on vastustaja poolt fikseerimata kaebaja jalutuskäigust loobumine, seega ei ole ta nimetatud päevadel oma soovist loobunud, kasutada jalutuskäike igapäevaselt.
- Mittevaraline kahju 7.1 Kaebaja nõuab põhjendamatult jalutuskäikude võimaldamata jätmise eest mittevaralise kahju hüvitamist summas 50 eurot iga päeva eest. 7.2 Vastavalt riigivastutuse seaduse § 9 lg-le 1 võib füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. 3 3-11-1660 7.3 Halduskohtumenetluse käigus selgus, et alates 12.02.2011 kuni 26.06.2011 jättis vastustaja õigusvastaselt kaebaja võimaluseta viibida nädalavahetustel ja riiklikel pühadel arestimajas vähemalt tund aega värskes õhus. 7.4 Euroopa Inimõiguste Kohus on leidnud, et inimväärikust alandavaks saab pidada isiku selliseid kannatusi, mis ületasid kinnipidamisega kaasnevate kannatuste vältimatu taseme. Kinnipidamistingimuste hindamisel tuleb arvesse võtta kinnipidamistingimuste kumulatiivset mõju ja ajavahemikku, mille jooksul isikut konkreetsetes tingimustes kinni peeti (vt Kochetkov vs. Eesti, nr 41653/05, punktid 39 ja 47; Dougoz vs. Kreeka, nr 40907/98, punkt 46; Kalashnikov vs. Venemaa, nr 47095/99, punkt 102; Kehayov vs. Bulgaaria, nr 41035/98, punkt 64). Kannatuste taseme tuvastamisel arvestatakse lisaks kohtlemise kestusele ka füüsilist ja vaimset mõju isikule, isiku sugu, vanust, tervislikku seisundit (vt näiteks Iirimaa vs. Ühendkuningriik, nr 5310/71, punkt 162). Riigikohtu halduskolleegium haldusasjas nr. 3-3-1-3-10 leidis, et Euroopa Inimõiguste Kohtu seisukohtadest saab lähtuda inimväärikuse alandamise mõiste sisustamisel ka RVastS § 9 lg 1 tähenduses. 7.5 Ajavahemikul alates 12.02.2011 kuni 26.06.2011 ei võimaldanud vastustaja võimalust viibida värskes õhus kokku 53 korda. Kohtule on teada, et kaebaja mõnikord ise loobus ASKE § 31 p-s 4 ettenähtud võimalusest. Seega on kohtul alus arvata, et kaebaja ei püüdnud kuidagimoodi kompenseerida nädalavahetusel ärajäetud jalutuskäiku tööpäeviti, kui vastustaja kindlasti seda võimaldas. Järelikult arestimaja Jõhvi kambris viibimise ajal ei tundnud kaebaja jalutuskäikudest puudust. Kohus leiab, et jalutuskäikude mittevõimaldamist arestimajas saab küll pidada kinnipeetu inimväärikust alandavaks, kuid kaebaja puhul tema ei olnud tema õiguste riive nii intensiivne, et kohus saaks seda inimväärikuks alandavaks lugeda. 7.6 Kaebaja teatas kohtule, et tal on südamehaigus ning ta peab igapäevaselt viibida värskes õhus, kuid pole väitnud ega tõendanud, et jalutuskäikudest ilmajätmise tõttu halvenes tema tervis. Seega ei ole kohtul võimalik kindlaks teha, kas seoses nädalavahetustel jalutuskäikudest ilmajätmisega halvenes kaebaja tervis ning samuti hinnata mittevaralise kahju tekkimist ja selle suurust.
- Lähtudes eeltoodust, jätab kohus U. T kaebuse rahuldamata.
- Menetluskulud Vastavalt HKMS § 108 lg-le 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. 9.1 Arvestades, et kaebaja oli 01.11.2011 kaebuse esitamisel maksejõuetuse tõttu riigilõivust vabastatud jätab kohus kulud täielikult poolte endi kanda. Kohtunik 4