). Kui tagaseljaotsus tehti eelmenetluses seetõttu, et kostja ei vastanud tähtaegselt kohtule või ei ilmunud eelistungile, tuleb kajale lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik (
Kajalt tasutakse kautsjon, välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele, sõltumata sellest, kas menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 16 eurot ja mitte rohkem kui 6400 eurot. (
Apellatsioonkaebuse esitamine Hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja jäetakse tema hagi rahuldamata, võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Hageja nõuded ja põhjendused Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja veebikeskkonna kaudu 11.10.2010 laenulepingu, summas 255,65 eurot, mille kostja pidi tagastama 10.11.
L. .42). Kohtu poolt antud tähtaja jooksul ei ole kostja hagile vastanud. Kohtuotsuse õiguslikud põhjendused Kohus leiab, et hagi on võimalik tagaseljaotsusega tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 407 lg 1 alusel rahuldada, sest kostja, kellele kohus on määranud hagile vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud ning puuduvad
lõigetes 4 ja 5 sätestatud asjaolud, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise.
lõige 1 sätestab, et kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Vastavalt
lg 2 võib hageja taotluse tagaseljaotsuse tegemiseks esitada ka hagiavalduses.
lg 3 kohaselt võib tagaseljaotsuse osundatud paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata. Käesolevas asjas on hageja esitanud taotluse tagaseljaotsuse tegemiseks hagiavalduses. Hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Poolte vahel sõlmitud leping vastab tarbijakrediidilepingu tunnustele, s.o. VÕS § 402 kohaselt krediidileping, millega majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. 3
§-st 367 võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kostja võlgneb hagejale tagastamata põhinõudena 255,65 eurot, intressina 11,63 eurot, lepingutasuna 12,78 eurot, võla sissenõudmiseks tehtud kuluna (meeldetuletusteatiste saatmise eest) 25,31 eurot ja tulenevalt poolte vahel sõlmitud laenulepingust kohtuotsuse tegemise ajaks sissenõutavaks muutunud viivisena 260,39 eurot arvestatuna põhinõudelt ja võla sissenõudmiseks tehtud kulult. [viivis kuni hagi esitamiseni 16.09.2011.a. 155,11 (142,65+12,46) eurot + viivis alates 17.09.2011 kuni 22.märtsini 2012.a. 105,28 eurot]. Seega kokku on hagejal alus nõuda kostjalt 565,76 euro väljamõistmist ja
alusel viivise, mis ei olnud kohtuotsuse tegemise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist protsendina põhinõudest ja võla sissenõudmiseks tehtud kulult kuni kohase täitmiseni. Tulenevalt Riigikohtu 26.10.2010. a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-87-10 väljendatud seisukohtadest ei ole võlausaldaja õigused lepingujärgse viivise sissenõudmisel piiramatud. Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise juhuks kokku lepitud viivise põhieesmärgiks on rikkumisega võlausaldajale kaasneva kahju sissenõudmise lihtsustamine. Reeglina ei saa viivisekokkuleppega tagada võlausaldaja muud huvi. Kui rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel nõutakse põhivõlast suuremat viivist ja viivist on arvestatud rohkem kui seadusjärgses suuruses, siis tuleb võlausaldajal viivisenõuet põhjendada. Sel juhul tuleks tõendada kahju olemasolu suuremas ulatuses kui seda on põhinõue. Käesolevas asjas ei ole hageja põhistanud viivise nõuet põhinõuet ületavas osas ega tõendanud kahju tekkimist. Seega arvestades kohtupraktikat, mille kohaselt ei tohiks viivis reeglina ületada põhivõlga (s.o käesolevas hagis tagastamata põhinõuet ja võla sissenõudmiseks tehtud kulu, kokku 280,96 eurot), mõistab kohus kostjalt välja viivise alates 23.märtsist 2012.a. 0,2% päevas tagastamata põhinõudelt ja võla sissenõudmiseks tehtud kulult kuni selle täieliku tasumiseni, kuid mitte suuremas summas kui põhinõue ja võla sissenõudmiseks tehtud kulu kokku, s.o 280,96 eurot. Seega
lõigete 1 ja 3 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Vastavalt
§-st 1741 lg 3 määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja on esitanud taotluse menetluskulude kindlaksmääramiseks ja menetluskulude nimekirja 28.02.2012.a. (tl.44) ning see on kostjale kätte toimetatud 10.03.2012.a.(tl.51) Kostja ei ole vastuväiteid menetluskulude suurusele kohtu poolt antud tähtaja jooksul esitanud. Seega on võimalik tagaseljaotsuses kindlaks määrata ka kostja poolt hüvitatavad R. OÜ menetluskulud. Kuna hagi rahuldatakse, siis tuleb jätta hageja menetluskulud
Hageja poolt on tasutud riigilõivuna 63,91 eurot (sellest 47,93 eurot maksekäsu kiirmenetluses). Nimetatud summa kuulub kostjalt hageja kasuks menetluskuluna väljamõistmisele. Menetlusosalise esindajakulude tõendamiseks on hageja esitanud Ingress I. OÜ arve 31.10.2011.a., mis hõlmab hagiavalduse koostamist J. N. summas 32 eurot (tl.48).
lg 4 kohaselt kehtestab Vabariigi Valitsus lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad. Nimetatud piirmäärad on kinnitatud Vabariigi Valitsuse 4.septembri 2008.a. määrusega nr 137, mille 01.01.2011 kehtiva redaktsiooni § 1 lg 1 sätestab, et tsiviilasja hinna puhul kuni 640 eurot on maksimaalselt sissenõutav kulu 320 eurot. Seega tuleb kostjalt välja mõista hageja menetluskulude katteks 95,91 eurot. Tulenevalt
§-st 177 lg 2 kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.