← Eesti

2-12-17265/2

Obsah (5)§ 201§ 371§ 372§ 168§ 150

2-12-17265 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Tsiviilasja menetlev kohtunik Johannes Külaots Määruse tegemise aeg ja koht 08. mai 2012, Narva kohtumaja Tsiviilasja number 2-11-17265 Tsiviilasi KAUPMEHE J

) § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. 1 2-12-17265 ASJAOLUD KAUPMEHE JÄRELMAKS OÜ esitas 30. aprillil 2012.a Viru Maakohtule hagi Aleksandr Bulanovi vastu võlgnevuse nõudes. Rahvastikuregistri andmetel on kostja Aleksandr Bulanov surnud 19. juunil 2011.a. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED Kohus, tutvunud hagiavalduse ja sellele lisatud materjalidega, leidis, et hagi menetlusse võtmisest tuleb keelduda. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 204 lg 1 kohaselt kohus kontrollib menetlusosaliste tsiviilkohtumenetlusõigusvõime ja tsiviilkohtumenetlusteovõime olemasolu ning ei luba selle puudumisel isikul menetluses osaleda. Vastavalt

§ 201

tsiviilkohtumenetlusõigusvõime on isiku võime omada tsiviilmenetlusõigusi ja kanda tsiviilmenetluskohustusi. Tsiviilkohtumenetlusõigusvõime on igal isikul, kellel on õigusvõime tsiviilõiguse kohaselt. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 7 lg 1 kohaselt füüsilise isiku (inimese) õigusvõime on võime omada tsiviilõigusi ja kanda tsiviilkohustusi. TsÜS § 7 lg 2 sätestab, et õigusvõime algab inimese elusalt sündimisega ja lõpeb surmaga. Käesolevas tsiviilasjas on kostja surnud 19. juunil 2011.a. Kuivõrd surnud kostjal puudub tsiviilkohtumenetlusõigusvõime ning ta ei saa seetõttu olla menetlusosaliseks, leiab kohus, et hagiga ei ole võimalik hagi eesmärki saavutada ning seetõttu tuleb keelduda hagi menetlusse võtmast.

§ 371

lg 2 p 2 kohaselt võib kohus jätta hagiavalduse menetlusse võtmata kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada.

§ 372

lg 6 kohaselt kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et avaldust ei ole olnud kohtu menetluses. Kohus selgitab, et hagejal on võimalik oma nõuetega pöörduda surnud kostja õigusjärglase poole, kui surnud kostja õigusjärglane on tuvastatud. MENETLUSKULUD Vastavalt

§ 168

lg 1 kõik menetluskulud tuleb jätta hageja kanda.

§ 150

lg 1 p 2 alusel hageja saab esitatava taotlusega nõuda tasutud riigilõivu tagastamist. (allkirjastatud digitaalselt) Johannes Külaots Kohtunik 2

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.