lg 2), välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele, sõltumata sellest, kas kohtuistungile ilmumata jätmiseks või menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele AS-s SEB Pank (konto 10220034796011) või AS –s Swedbank ( konto 221023778606) või Danske Bank AS Eesti filiaal ( konto 333416110002), viitenumbriga 3100057455. Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaja (
KOHTU TUVASTATUD ASJAOLUD, PÕHJENDUSED, TEHTUD JÄRELDUSED ESITATUD ÕIGUSLIKUD
lg 1, 3 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks ning tagaseljaotsuse võib sel juhul teha 2
Neil asjaoludel kohus leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning kohus lahendab
§-s 407 lg 1, lg 3, lg 5 sätestatut arvestades asja tagaseljaotsusega.
lg 4 sätteid arvestades esitab kohus otsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse. 2. Swedbank AS esitas Tartu Maakohtusse hagi M. M. vastu 2 557, 37 euro ja
alusel lisanduva viivis protsendina põhinõudelt (2 150, 11 eurolt) alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras (so EKP intress+7% aastas). Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 17.juulil 2008 vaba tagasimaksega krediitkaardi kasutamise lepingu (edaspidi leping), mille alusel andis hageja kostja kasutusse Visa Classic Rev krediitkaardi krediidilimiidiga 4 000 Eesti krooni. Lepingu p 5.4 kohaselt arvestas hageja igapäevaselt intressi kasutatud krediidilimiidi eest. Intressimääraks oli lepingu järgi 16%. Kostja ei täitnud oma lepingujärgseid kohustusi nõuetekohaselt. Hageja saatis 23.08.2010 kostjale teatise lepingu ülesütlemise kohta, milles palus kostjal tasuda lepingust tulenev võlgnevus, andes tasumiseks täiendava tähtaja. Kostja ei tasunud hagejale võlgnevust, mistõttu ütles hageja lepingu üles 22.03.2011. Vastavalt lepingu p 6.4 on kostja kohustatud maksma tekkinud võlgnevuselt hageja hinnakirja kohaselt viivist. Seisuga 05.12.2011 moodustab kostja lepingust tulenev võlgnevus hageja ees kokku 283, 01 eurot, millest põhiosa on 242, 08 eurot, intress 26, 51 eurot, viivis 14, 42 eurot. Pooled sõlmisid 10.märtsil 2009 American Express Blue krediitkaardi kasutamise lepingu (edaspidi leping 2), mille alusel andis hageja kostja kasutusse Amex Gold Rev* (P) kaardi, mis oli seotud teenindava arvelduskontoga nr 1104396790 ning võimaldas kostjale krediidilimiidi tehingute teostamiseks 30 000 Eesti krooni ulatuses ning intressimääraga 18% aastas. 23.08.2010 saatis hageja kostjale lepingu ülesütlemise kirja, tähtajaga tasuda jooksev võlgnevus hiljemalt 07.09.2010 ja hoiatusega juhul, kui kostja võlgnevusi nimetatud kuupäevaks ei ustuta, öeldakse leping seoses võlgnevusega ennetähtaegselt üles ja alustatakse kohtumenetlust kogu võlgnevuste sissenõudmiseks. Vastavalt lepingu p 6.4 juhul, kui lepingu lõppemise päeval ei ole limiidikontol kasutatud krediidilimiidi summat, kohustub kostja maksma tekkinud võlgnevuselt hageja hinnakirja kohaselt viivist. Hageja on arvestanud viivist hageja hinnakirjas sätestatud määra alusel. Seisuga 06.12.2011 moodustab kostja lepingust 2 tulenev võlgnevus hageja ees kokku 2 274, 36 eurot, millest põhiosa 1 908 eurot, intress 214, 35 eurot, lepingutasu 40, 90 eurot ja viivis 111, 08 eurot. Kokku võlgneb kostja hagejale 2 557, 37 eurot, millest põhiosa 2150,11 eurot; intress 240, 86 eurot; lepingutasu 40, 90 eurot ja viivised 125, 50 eurot. Neil asjaoludel esitas Swedbank AS hagi M. M. vastu 2 557, 37 euro nõudes ja viivise protsendina põhinõudelt (2 150,11 eurolt) alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras ( EKP intress+7% aastas). Hageja on esitanud oma nõude põhjendamiseks kohtule ärakirjad poolte vahel sõlmitud lepingutest, kostjale saadetud teatise, lepingul sooritatud operatsioonide väljavõtte ja võlgnevuse arvestuse (tl 10-27). Hageja on hagiavalduses õiguslikult põhjendanud hagis märgitud asjaolusid, viidates VÕS §-dele 8 lg 2; 76 lg 1; 100; 101 lg 1 p 1, 4, 6, millede kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. Kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele, kusjuures kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane 3
võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. 3. Seega on hagi hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning hageja poolt esitatud faktilised väited tuleb lugeda kostja poolt omaksvõetuks. Neil asjaoludel kuulub hagi
lg 1 kohaselt tagaseljaotsusega rahuldamisele ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista võlgnevus kokku 2 557, 37 eurot ning arvestades
sätestatud viivis protsendina põhinõudelt, so 2 150, 11 eurolt alates hagi esitamisest, so 06.12.2011 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras (so Euroopa Keskpanga intressimäär + 7% aastas). Kohus peab mõistlikuks piirata, et lisanduv viivis koos sissenõutavaks muutunud viivisega (so 125,50 eurot) kokku ei tohi ületada põhinõude summat. Tulenevalt
MENETLUSKULUD 4.
Kohus, rahuldades hagi, jätab
Vastavalt
1 lg 3 määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja, kusjuures
lg 4 kohaselt ei kohaldata
lg 1- 3 sätestatut, kui menetluskulud määratakse kindlaks
Hageja taotleb kostjalt välja mõista menetluskuluna hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 479, 33 eurot ja maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõiv 64,50 eurot. Hageja on esitanud menetluskulusid tõendavad dokumendid ( tl 8,9).
§-de 138 lg 1, 2 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud, kusjuures riigilõiv on kohtukulu. Vastavalt
lg 2 p 1, lg 3 tuleb riigilõivu tasuda hagilt ning riigilõivu suurus sõltub tsiviilasja hinnast, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Tulenevalt
p 7 on kohtuväliseks kuluks maksekäsu kiirmenetluse kulud juhul, kui maksekäsu kiirmenetluse avaldus jäeti määrusega rahuldamata
M. vastu. Hageja on esitanud hagi kohtusse samas nõudes 06.detsembril 2011. Neil asjaoludel kohus leiab, et kuna kohtuotsusega jäeti hageja menetluskulu kostja kanda ning arvestades
1 lg 3 sätestatut võib kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks määrata ka kostja hüvitatavad menetluskulud, tuleb kostjalt M. M. välja mõista Swedbank AS kasuks menetluskuluna välja mõista kokku 543, 83 eurot, sh hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 479, 33 eurot ja maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasutud riigilõiv 64, 50 eurot. Hageja taotlusel mõistab kohus
lg 2 alusel kostjalt hageja kasuks välja viivise menetluskulult alates käesoleva otsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni VÕS § 113 lõikes 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (EKP intress + 7% aastas), kusjuures viivisenõue ei või ületada menetluskulu nõuet. Heiki Kolk Kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.