← Eesti

3-12-119/29

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtukoosseis Enno Loonurm Otsuse tegemise aeg ja koht 28.02.2012; Tallinn Haldusasja number 3-12-119 Haldusasi OÜ Tõrva Veejõud kaebus riig

§ 30

lg 1 sätestatud keeld omanikujärelevalve teostamiseks, mille kohaselt omanikujärelevalve tegemise õigusega isik ei või olla sama ehitist projekteerinud või ehitav isik. Vaidlustuskomisjon on märgitust tulenevalt rahuldanud Infragate Eesti AS vaidlustuse ebaõigesti ning vastav otsus tuleb seega tühistada.

  1. Kaebuse esitaja on seisukohal, et vaidlus puudub selles, et OÜ Tõrva Veejõud õiguslik põhjendus pakkuja menetlusest kõrvaldamisel on iseenesest korrektne ning leiab, et antud juhul on vaidluse küsimusteks eelkõige see, kas Infragate Eesti AS on koostanud eelprojekti ja kas see eelprojekt on olnud ning on aluseks omanikujärelevalve alla kuuluvate ehitustööde projekteerimisele edasistes staadiumites ja sellest tulenevalt ka ehitustöödele.
  2. OÜ Tõrva Veejõud on seisukohal, et vaidlustuskomisjon on õigesti tuvastanud, et Infragate Eesti AS poolt tehtu ei ole mitte eskiis vaid eelprojekt. OÜ Tõrva Veejõud selgitas oma vaidlustuskomisjonile esitatud seletuses põhjalikult, et antud juhul on tegemist vaieldamatult eelprojektiga. OÜ Tõrva Veejõud märgib, et iseenesest on vaidlustuskomisjon ka õigesti tuvastanud, et Infragate Eesti AS poolt tehtu ei ole mitte eskiis vaid eelprojekt, mistõttu vastavaid selgitusi siinkohal OÜ Tõrva Veejõud ei korda, kuid märgib siiski, et vastav asjaolu nähtub ka väga selgelt esile toodud faktilistest asjaoludest. Sellisele järeldusele on jõudnud ka vaidlustuskomisjon oma otsuses, järelikult on vaidlustuskomisjon vastava olulise küsimuse lahendanud õigesti ning järgnevalt tuleb analüüsida vaid küsimust, kas see vastav eelprojekt on olnud ning on aluseks omanikujärelevalve alla kuuluvate ehitustööde projekteerimisele edasistes staadiumites ja sellest tulenevalt ka ehitustöödele.
  3. Kaebuse esitaja leiab, et Infragate Eesti AS töö on olnud aluseks omanikujärelevalve alla kuuluvate ehitustööde projekteerimisele edasistes staadiumites ja sellest tulenevalt ka ehitustöödele. KIKi poolt tehtud positiivse ÜF rahastamistaotluse eelduseks oli eelprojekt. Finants-majandusanalüüsi koostamise eelduseks oli samuti vähemalt eelprojekti olemasolu, viimase vajalikkust kinnitab samuti majandus- ja kommunikatsiooniministri määruse nr 67 § 10 lg 3, mille kohaselt peab eelprojekt võimaldama määrata orienteeruvat ehitusmaksumust. Selleks on vajalik võtta aluseks AS Infragate Eesti poolt koostatud eelprojekt ning finantsanalüüs ja koostada viimaste põhjal hinnapakkumistabelid koos tööde kirjeldusega. Hinnapakkumistabelid omakorda on aluseks hilisemaks konsultandi aruandluseks rahastaja ees, tagamaks projekteerimis-ehitustööde vastavuse rahastamistaotlusega kinnitatud eelarvele. Kui AS Infragate Eesti väidab jätkuvalt, et koostas tellitud eelprojekti asemel eskiisi, siis järelikult ka AS Infragate Eesti poolt koostatud finants-majandusanalüüs ei vasta tegelikkusele, millega omakorda on ohustatud kogu projekti valmimine etteantud eelarve piires ja tähtajas. Kaebuse esitaja on seisukohal, et kui uute projekteerimistööde aluseks oleks ikkagi Infragate Eesti AS eelprojekt, mis rahastamistaotluse ja teostatavusuuringu raames ikkagi uuele konsultandile üle antaks nii et Infragate Eesti AS asuks järelvalvet teostama otseselt nii enda eelprojekti alusel loodu kui loodavate projektide täitmise üle ning see oleks otseselt vastuolus

§ 30. 14.

Kaebuse esitaja toob välja, et vaidlustuskomisjon rajab oma lahendi üldjoontes neljale põhjendusele: polevat tõendatud, et ÜF 2 rahastamistaotluse koostamine sisaldas samuti eelprojekti koostamist, eelprojekti koostamine ei ole üldse kohustuslik ja võib piirduda vaid põhiprojektiga, hankija olevat viidanud hanke tehnilises kirjelduses „Tellija tingimustes” (Osa III) vaid ühele osale Infragate Eesti AS koostatud tehnilisest eelprojektist - puuduvat viited eelprojekti koosseisus olevale 3 kaardimaterjalile ja tellija üldtingimustele ning hankija polevat viidanud „Tellija tingimustes” (Osa III) sellele, et projekteerimistöödel tuleb aluseks võtta eelprojekt. OÜ Tõrva Veejõud leiab, et ülalmärgitud neli põhjendust on ainetud ja ebaloogilised ning vastuolus esile toodud faktiliste asjaoludega. Osundatud vääradele seisukohtadele tuginedes ongi vaidlustuskomisjon jõudnud täiesti väära lõppjärelduseni.

  1. Kaebuse esitaja leiab, et vaidlustuskomisjoni väide „…eelprojekti koostamine ei ole kohustuslik projekteerimise staadium - eelprojekt võib olla üheks ehitusprojekti staadiumiks, on arusaamatu. Väide, et hankemenetlustes (viitenumbrid 116190,116174, 116189) on põhiprojekti ja tööprojekti koostamise nõue, ei näita seda, et eelprojekt on olemas - on vastuolus faktiliste asjaoludega ning ebaloogiline. OÜ Tõrva Veejõud on seisukohal, et kui eelprojekt on koostatud, siis (eriti käesolevat projekti mahtu arvestades) miks ei peaks tellija vastavat eelprojekti aluseks võtma, vaid kulutama uuesti vahendeid sama töö uuesti tegemiseks põhiprojekti raames. Hankijale jääb arusaamatuks, et kui ta on tellinud eelprojekti, lisanud selle kõigi järgnevate projekteerimisstaadiumite hankedokumentide juurde ning nimetanud vastavaid dokumente konkreetsete hangete lisadena kui tellija tingimusi, siis millest veel kui konkreetsest eelprojektist saanuks põhiprojekti koostamisel lähtuda. On täiesti selge, et edasise projekteerimise aluseks võeti just nimelt senine töö.
  2. Kokkuvõtlikult leiab kaebuse esitaja, et ülaltoodud seisukohad osundavad sellele, et ei saa olla mitte mingisugust kahtlust, et

§ 30

lg 1 keeld kohaldub antud juhul ka Infragate Eesti AS suhtes ning hankijal puudus sisuliselt võimalus Infragate Eesti AS-i mitte kõrvaldada. RHS § 41 lg 3 sätestab hankijale kohustuse teostada kontrolli seadusandluses kehtestatud erinõuete täitmise kohta. Käesoleval juhul on selleks eriseaduses,

§ 30

lg 1 sätestatud piirang, et objekti projekteerijaga ei ole lubatud sõlmida lepingut sama objekti omanikujärelevalve teostamiseks. Infragate Eesti AS-le pidi olema teada, et tema suhtes esinevad

§ 30lg-s 1 nimetatud asjaolud ning ta ei saa hankemenetluses osaleda.

  1. OÜ Tõrva Veejõud esitas 15.02.2012 kohtule täiendavad seisukohad (tl 108-111).
  2. OÜ Tõrva Veejõud palub jätta kõik menetluskulud Infragate Eesti AS kanda (tl 23). VAIDLUSTUSE ESITAJA (PAKKUJA) SEISUKOHT
  3. AS Infragate Eesti (edaspidi ka – Infragate) palub jätta OÜ Tõrva Veejõud poolt esitatud kaebus rahuldamata (tl 72-75).
  4. Infragate on seisukohal, et osundatud hankija otsus on õigusvastane ning puudub alus

§ 30

lg 1 sätestatud omanikujärelevalve teostamise keelu kohaldamiseks, kuna Infragate ei ole koostanud objektidele, mille üle riigihanke tulemusel omanikujärelevalvet teostama hakatakse, eelprojekti

ja selle alusel antud õigusaktide mõistes ning Infragate poolt koostatud dokumendid ei ole olnud siduvaks aluseks varasematele projekteerimis-ehitustööde töövõtjatele ega saa seda olla ka tulevastele projekteerimis-ehitustöövõtjatele. Infragate ei ole koostanud Tõrva linna ühisveevärgi- ja kanalisatsioonisüsteemide projekteerimis- ja ehitustöödele siduvaks aluseks olevat eelprojekti. 21. Infragate Eesti AS on seisukohal, et dokumendi pealkiri ega nimetus ei ole määrav hindamaks

§ 30lg 1 kohaldatavust.

Lepingus olid nimetanud kriteeriumid, millele vastavat dokumenti AS Valga Vesi konsultandilt soovib ning dokumenti oli nimetatud eelprojektiks. Kuna „eelprojekti“ koostamise ajal 2006-2008 puudusid õigusaktides mistahes sätted eelprojekti mõiste ja tingimuste kohta, puudus Infragateil alus vaielda vastu hankija poolt dokumendile antavale nimetusele. Infragate hinnangul 4 on omanikujärelevalve teostamise piirang projekteerija tegevust oluliselt piirav tingimus, mille kohaldamise eelduseks on üksnes õigusaktides sätestatud kõigile tingimustele vastava eelprojekti koostamine omanikujärelevalve objektiks olevale ehitisele ning selle eelprojekti tervikuna kasutamine siduva alusena järgnevates projekteerimisetappides. Vastasel juhul võib tekkida olukord, kus pooled on nimetanud mistahes omavahel kokkulepitud tingimustele vastava dokumendi eelprojektiks ja tellija saaks tõrjuda „eelprojekti“ koostanud isiku omanikujärelevalve teenuse osutamise hankelt.

  1. Infragate Eesti AS leiab, et nii „eelprojekti“ koostamise ajal kui ka praegu on üheks ehitusprojekti tingimuseks olnud see, et ehitusprojektile peab olema võimalik väljastada ehitusluba. MKM 17.09.2010 määruse § 16 kohaselt peab ka eelprojektile olema võimalik ehitusluba väljastada. Samuti oli
  2. aastal kehtestatud standardi EVS 865-1:2006 punktis 3.3 sätestatud, et eelprojekt on ehitusprojekti esimene kõiki projektiosi sisaldav staadium, mis koosneb seletuskirjast ja joonistest ning on kooskõlastamiseks, ehitusloa taotluse menetlemiseks ja ehitusloa väljaandmiseks. Hankija ei ole vaielnud vastu asjaolule, et Infragate´i poolt koostatud „eelprojektile“ ei oleks olnud võimalik ehitusluba väljastada. Seda muuhulgas asjaolu tõttu, et Tõrva linna ehitusmääruse (Tõrva Linnavolikogu 26.06.2007 määrus nr 14) § 27 lg 2 p 2 kohaselt peab ehitusloa väljastamise aluseks olev eelprojekt olema koostatud mõõtkavas 1:500, kuid Infragate´i poolt koostatud joonised olid mõõtkavas 1:
  3. Seega oli Infragate´lt tellitud „eelprojekt“ tunduvalt üldisem ning joonised sarnased pigem eskiisile kui eelprojektile. Eelnevast lähtuvalt on Infragate seisukohal, et ta ei ole koostanud

ja selle alusel antud õigusaktides sätestatud nõuetele vastavat eelprojekti, mis annaks aluse

§ 30lg 1 sätestatud piirangu kohaldamiseks.

  1. Infragate on 05.01.2012 VAKO-le esitatud vastuses osundanud väljavõtetele riigihangete nr 116190, 116174 ja 116189 hankedokumentidest, millest nähtuvalt ei ole Infragate poolt koostatud „eelprojekt“ olnud siduvaks aluseks varasematel projekteerimis-ehitustöödel. Kõigi eelviidatud riigihangete HD osas III „Tellija tingimused“ on öeldud, et Tellija tingimuste lisaks on Infragate poolt koostatud dokument „Valga maakonna veemajandusprojekti 2003/EE/16/P/PA/012 Tõrva linna Tellija eritingimused“ ja teostusmõõdistuste andmetabel. Seejuures on rõhutatud, et Tellija tingimused on ülimuslikud teiste dokumentide ees. Ei ole tuvastatav, et Infragate poolt koostatud joonised oleksid olnud HD osaks. HD osas III „Tellija tingimused“ punktis 13.5 on küll osundatud ka Pakkumisjoonistele, kuid ei ole tuvastatav, kas tegemist on Infragate poolt „eelprojekti“ raames koostatud joonistega. Isegi, kui see nii on, siis Tellija tingimuste punktis 13.5 on sätestatud: „Pakkumisjoonised on väljastatud ainult üldiseks informatsiooniks. Joonised kirjeldavad ühte võimalikku Tellija lahendust lisaks tehnilisele kirjeldusele. Töövõtja võib kasutada neid jooniseid oma tööprojekti koostamisel, kuid võib ka välja pakkuda omapoolse lahenduse, mis peab olema kooskõlastatud Inseneriga ja Tellijaga (Tõrva Linnahoolduse Asutus). Töövõtja on vastutav kõikide dimensioneerimiste ja arvutuste eest.“ Samuti on riigihanke 116190 HD osas IV „Loendid“ punktis 1.1.3 öeldud järgmist: „Loendites antud kogused on indikatiivsed ja mõeldud Pakkujale üldise teabe andmiseks. Hankija ei vastuta loendites antud koguste korrektsuse eest. Pakkujal tuleb vastavalt Loenditele, Tellija Tingimustele ja tegelikule olukorrale hinnata tegelike tööde maht.“ Sellest nähtuvalt ei ole Infragate poolt koostatud „eelprojekt“ olnud siduvaks aluseks projekteerimisehitustööde hangetel, vaid mõeldud üksnes informatiivsena.
  2. Kaebuses on hankija esitanud faktilisi asjaolusid eksitavalt, väites, et Tõrva Linnavalitsuse 16.06.2010 korraldusega nr 108 (kaebuse lisa 3) AS-ile K&H väljastatud projekteerimistingimuste kohaselt oli Infragate poolt koostatud „eelprojekt“ kohustuslikuks lähtealuseks projekteerimisel. Hankija on tsiteerinud kaebuses korralduse punkti 3.2 ebaõigesti ja poolikult. Hankija on kaebuse lk 10 väitnud, et korralduse punktis 3.2 oli otsesõnu kirjas: „Projekteerimisel arvestada Infragate Eesti AS tööga nr 418-06 (Valga maakonna veemajandusprojekt Tõrva linn)...“. Tegelikkuses on korralduse punktis 3.2 öeldud, et „Projekteerimisel arvestada Infragate Eesti AS töös 418-06 (Valga maakonna 5 veemajandusprojekt Tõrva linn) näidatud perspektiivsete torustikega.“ Korralduse sõnastusest on ilmselgelt näha, et Infragate Eesti poolt koostatud töö 418-06 kogumahus ei olnud siduv lähtealus ja eelprojekt AS K&H-le edasiste projekteerimistööde teostamisel. Vastupidi, AS K&H pidi arvestama üksnes Infragate´i töös osundatud perspektiivsete torustikega, ehk lepingu nr 418-06 raames koostatud joonistel näidatud toru läbimõõtude ja asukohtadega. Lisaks ei tähenda mingi dokumendiga arvestamise kohustus seda, et see dokument oleks projekteerimisel siduvaks aluseks.
  3. Hankedokumentides oli sõnaselgelt öeldud, et pakkuja võib kasutada joonistel näidatud lahendusi, aga võib välja pakkuda ka oma lahendusi, samuti oli osundatud, et töömahud on informatiivsed ning ka torustike pikkused ja asukohad, samuti ehitiste ja rajatiste asukohad on orienteeruvad. Eelnevast nähtuvalt ei ole kuidagi tuvastatav, et Infragate poolt koostatud dokumendid olid hankedokumentide osaks ning kohustuslikuks ja siduvaks aluseks projekteerimis-ehitustööde riigihangetes.
  4. Menetluskulud palub Infragate Eesti AS jätta hankija kanda. KOLMANDA ISIKU (ÜHISPAKKUJAD) SEISUKOHT
  5. Ühispakkujad OÜ Wesico Projekt ja OÜ KVVK Tööd (edaspidi ka – kolmas isik) paluvad tühistada riigihangete vaidlustuskomisjoni 10.01.2012 otsuse vaidlustuses nr 250-11/
  7. Kolmas isik leiab, et omanikujärelevalvet tegeva ettevõtte ülesandeks on teiste ülesannete kõrval kontrollida ehitusprojekti vastavust nõuetele ja ehituse vastavust ehitusprojektile ning õigusaktidest tulenevatele nõuetele. Huvide konflikt omanikujärelevalvet teostava isiku puhul tekib sellisel juhul, kui põhiprojekt ja/või tööprojekt sisaldavad endas puudusi, mis tulenevad eelprojektist.

§18

lg 3 kohaselt koostatakse ehitusprojekt detailsuses ja ulatuses - eelprojekt, põhiprojekt ja tööprojekt. Neid käsitletakse kõiki ehitusprojektina. Ehitusseaduse kohaselt on projekteerimise mõistega hõlmatud tegevused, mille tulemuseks võivad olla kõik ehitusprojekti staadiumid (eelprojekt, põhiprojekt ja tööprojekt).

§ 2lg 5 kohaselt on projekteerimise tulemuseks ehitusprojekt.

Sellisel juhul on projekteerimise tulemusena, s.o ehitusprojektina, käsitletav iga ehitusprojekti staadium eraldi ja juhul kui ehitise ehitamiseks koostatakse ehitusprojekt detailsuses, mis hõlmab kõiki ehitusprojekti staadiume, siis on ehitusprojektina

§ 18lg 1 alusel käsitletavad kõik ehitusprojekti staadiumid kokku, s.t.

peale põhi-ja tööprojekti valmimist ei lakka eelprojekt olemast projekteerimise tulemus.

  1. OÜ Tõrva Veejõud on tellinud Keskkonna Investeeringute Keskuse (KIK) poolse rahastuse saamiseks eelprojekti töövõtjalt AS Infragate Eesti. Eelprojekti alusel on koostatud AS Infragate Eesti poolt teostatavusuuring, s.h. finants-majandusanalüüs. KIK-i poolse positiivse rahastamistaotluse otsuse eelduse üheks osaks pidi olema koostatud eelprojekt, mis omakorda kinnitab, et AS Infragate Eesti poolt koostatud eelprojekt vastas eelprojektile esitatud nõuetele. Finants-majandusanalüüsi koostamise eelduseks oli samuti vähemalt eelprojekti olemasolu, seda nõuab vastavalt majandus-ja kommunikatsiooniministri määrus nr 67 § 10 lg 3, mille järgi peab eelprojekt võimaldama määrata orienteeruvat ehitusmaksumust.
  2. AS Infragate Eesti poolt koostatud eelprojekt on olnud põhiprojektide koostamise lahutamatu osa, viimase kinnituseks on Tõrva Linnavalitsuse poolt väljastatud projekteerimistingimused Tõrva linna vee-, kanalisatsioonitorustike ning rajatiste ja reoveepuhastusjaama ning rajatiste projekteerimisehitustööde töövõtjatele. Konsultant peab lähtuma oma töös AS Infragate Eesti poolt koostatud eelprojektist ning finants-majandusanalüüsist ja eelnevate projekteerimis-ehitustööde töövõtjate poolt koostatud põhi- ning tööprojektidest, kes omakorda lähtusid põhiprojektide koostamisel AS Infragate Eesti poolt koostatud eelprojektist. Sellest tulenevalt asuks AS Infragate Eesti teostama järelvalvet 6 iseenda töö üle, mis on

§ 30tulenevalt keelatud.

Ka uute projekteerimistööde aluseks oleks Infragate Eesti AS eelprojekt, mis rahastamistaotluse ja teostatavusuuringute raames antakse uuele konsultandile üle. Sellest lähtuvalt asuks AS Infragate Eesti järelvalvet teostama otseselt enda eelprojekti alusel loodu kui loodavate projektide täitmise üle ning see oleks vastuolus

§ 30. 31.

03.02.2012 kohtule täiendavalt esitatud seisukohas jääb kolmas isik varasemalt esitatud arvamuse juurde ning leiab, et hankija OÜ Tõrva Veejõud otsus 02.12.2011 nr 1-3/7 on õiguspärane ning OÜ Infragate Eesti kõrvaldamine hankest

§ 30lg 1 alusel on põhjendatud (tl 78-86).

KOHTU PÕHJENDUSED

  1. Käesolevas haldusasjas on vaidlustatud riigihangete vaidlustuskomisjoni poolt 10.01.2012 vaidlustuses nr 250-11/128310 tehtud otsust, millega rahuldati pakkuja vaidlustus ja tunnistati kehtetuks hankija 02.12.2011 otsus nr 1-3/7 AS Infragate Eesti hankemenetlusest kõrvaldamise kohta ning 05.12.2011 otsus nr 1-3/8 osas, mis puudutas ühispakkujate Wesico Projekt OÜ ja KVVK Tööd OÜ pakkumuse edukaks tunnistamist.
  2. Hankemenetluses vaidlustatud 02.12.2011 otsus nr 1-3/7 (VAKO tl 167-169) Infragate Eesti AS kui pakkuja hankemenetlusest kõrvaldamise kohta on antud eelkõige riigihangete seaduse § 38 lg 2 p 4 alusel, kuid eelnevalt on lähtutud veel riigihangete seaduse § 41 lg-st 3 ja ehitusseaduse § 30 lg-st 1, kusjuures viidatud on ka ehitusseaduse paragrahvidele 2, 18 ja 50 ning seda peamiselt projekteerimise ja ehitusprojekti mõiste sisustamise tähenduses.
  3. Riigihangete seaduse § 38 lg 2 p 4 sätestab, et hankija võib kõrvaldada hankemenetlusest pakkuja või taotleja kelle pakkumuse koostamisel on osalenud isik, kes on osalenud sama riigihanke hankedokumentide koostamisel või kes on muul viisil hankijaga seotud ja sellele isikule seetõttu teadaolev info annab talle eelise teiste pakkujate ees. RHS § 41 kolmanda lõike esimesest lausest järeldub, et hankelepingu alusel sooritatava tegevuse puhul tuleb arvestada ka (vastavates) õigusaktides kehtestatud erinõudeid. Ehitusseaduse § 30 lg-s 1 on sätestatud, et enne ehitise alustamist määrab ehitise omanik omanikujärelevalve tegijaks omanikujärelevalve tegemise õigusega isiku, kes ei või olla sama ehitist projekteerinud või ehitav isik, välja arvatud sama paragrahvi lõikes 4 nimetatud juhul. Antud juhul ehitusseaduse § 30 lg 4 arvesse ei tule, sest selles tuuakse välja erandid väikeehitise, üksikelamu, suvila, aiamaja, taluhoone, ehitise teenindamiseks vajaliku rajatise, riigisaladusega või salastatud välisteabega seotud ehitise ning riigikaitselise ehitise osas.
  4. Vaidlusaluse riigihanke puhul oli tegemist omanikujärelevalve teenuse osutamisega ning seetõttu oli ehitusseaduse § 30 lg-st 1 tuleneva piirangu küsimus oluline. Samas on enne hankelepingu sõlmimist toimuva hankemenetlusest kõrvaldamise alused sätestatud riigihangete seaduse § 38 teises lõikes ja selle kohta on neli (ala)punkti. Antud juhul on viidatud RHS § 38 lg 2 p-le 4, mille puhul tõusetuvad küsimused pakkumuse või hankedokumentide koostamisel osalemisest või seotusest hankijaga muul viisil ning seetõttu tekkivast võimalikust eelisest teiste pakkujate ees. Teistele (ala)punktidele viitamine oleks olnud veelgi küsitavam. Seega on esimeseks põhiküsimuseks, mis käesoleva vaidluse puhul tekib, küsimus sellest kas ehitusseaduse § 30 lg-s 1 sätestatud piirangu tähenduses võib olla üldse tegemist eelisega teiste pakkujate ees ja kas hankemenetlusest kõrvaldamine oli RHS § 38 lg 2 p 4 alusel taolises olukorras võimalik. Erinõuete järgimise tarvidus tuleneb küll RHS § 41 lg 3 esimesest lausest ja sellele on vaidlustatud haldusaktis viidatud, kuid vastuolu valdkonda reguleeriva materiaalõigusega ei ole hankemenetlusest kõrvaldamise alusena otseselt seaduses nimetatud. Menetlusosaliste hinnangul on eelnimetatu üheks põhisaspektiks, millele kogu vaidlus taandub. 7
  5. Kaebuse esitaja hinnangul võiks olla riigihangete seadus selle § 38 lg 2 tähenduses täielikum ja selgem, kuid samas peab hankija vajalikuks lähtuda seaduse eesmärgist, sest vastasel korral asutakse teostama taolistes olukordades järelevalvet ka iseenda töö üle, mille takistamine on ehitusseaduse § 30 lg 1 tuleneva keelu mõtteks. Seejuures on viidatud kaebuses VAKO 06.09.2010 lahendi nr 15610/119451 punktis 12 sisalduvale selgitusele, mille kohaselt tuleb ehitusseadusest tulenevat keeldu, mis välistab ehitist projekteerinud pakkuja osalemise sama ehitise omanikujärelevalve teenuse tellimise hankemenetluses, mõista eelisena teiste pakkujate ees RHS § 38 lg 2 p 4 tähenduses (tl 16). AS Infragate Eesti omakorda selgitas, et eelis peaks tulenema RHS § 38 lg 2 p 4 sõnastuse kohaselt siiski mingisugusest informatsioonist, kuid antud juhul ei ole hankija esitanud ühtegi väidet eelisinformatsiooni olemasolu kohta (kohtuistungi protokoll, tl 153). Hankija vastavasisulised haldusaktid tunnistati vaidlustaja (AS Infragate Eesti) taotlusel riigihangete vaidlustuskomisjoni poolt kehtetuks küll teistel alustel, kuid seoses eelnimetatuga osundas VAKO oma 10.01.2012 lahendis varasemale seisukohale, et ehitusseadusest tulenev keeld, mis välistab ehitist projekteerinud isiku osalemise sama ehitise omanikujärelevalve teenuse tellimise hankemenetluses, tuleb mõista eelisena teiste pakkujate ees RHS § 38 lg 2 p 4 tähenduses, kus pakkuja on hankijaga seotud omanikujärelevalve esemeks oleva ehitise projekteerimise kaudu. Kohus nõustub eelnimetatud seisukohaga. See on kooskõlas ka piirangu eesmärgiga ja siinkohal ei ole eelisinformatsiooni kasutamise võimaluse täpne kirjeldamine vastava äriühingu hankemenetlusest kõrvaldamise kohta antud haldusaktis enam olemusliku tähendusega. Haldusmenetluse seaduse § 58 kohaselt ei saa nõuda haldusakti kehtetuks tunnistamist üksnes ebapiisava põhjendamise tõttu kui eelnimetatud rikkumine ei võinud mõjutada asja otsustamist.
  6. Seega tuleb asuda seisukohale, et olenemata RHS § 38 lg 2 p 4 sõnastuse erineva tõlgendamise võimalustest, keelab ehitusseaduse § 30 lg 1 ehitist projekteerinud isiku osalemise omanikujärelevalve teostamisel küllaltki selgelt ning seaduse üldise mõtte kohaselt peab olema võimalik sellist keeldu arvestada ka nõuetele mittevastava pakkuja hankemenetlusest kõrvaldamisel. Järelikult oli hankija vastavasisuline haldusakt õiguspärane kui pakkuja kõrvaldati menetlusest sellel eeldusel, et tegemist oli sama ehitise projekteerimises osalenud äriühinguga. Teiseks põhiküsimuseks ongi antud juhul projekteerimises osalemise ulatus ja küsimus sellest kas kunagiste jooniste ja arvestuste puhul oli tegemist sisuliselt projekteerimisega ehitusseaduse tähenduses. Menetlusosalistel ei ole vaidlust muudes asjaoludes, näiteks kuupäevades või summades (kohtuistungi protokoll, tl 153, ülal).
  7. Seonduvalt projekteerimisega on menetlusosaliste seisukohad erinevad. Hankija leiab, et sisuliselt oli tegemist eelprojektiga ehitusseaduse tähenduses, kuid pakkuja hinnangul jäi tehtud töö eskiisi tasemele. Vaidlustaja on asunud seisukohale, et „eelprojekti“ koostamise ajal 2006-2008 puudusid õigusaktides mistahes sätted eelprojekti mõiste ja tingimuste kohta ja AS-l Infragate Eesti ei olnud seega alust vaielda vastu hankija poolt dokumendile antavale nimetusele, kuid tööde teostamises kui sellises sisulist vaidlust ei ole.
  8. Ehitusseaduse § 2 lg 4 kohaselt on projekteerimine ehitise või selle osa arhitektuurne ja ehituslik kavandamine, ehitise tehnosüsteemide kavandamine, ehitises kasutatava tehnoloogia kavandamine ning ehitise elueast lähtuv ehitise nõuetele vastava kasutamise ja hooldamise tehnomajanduslik hindamine. Ehitusseaduse 01.05.2009 jõustunud redaktsiooni § 18 kohaselt eristatakse lähtuvalt ehitusprojekti detailsuse astmest eelprojekti, põhiprojekti ja tööprojekti. Enne seda projekte õigustloovate aktide tasandil taoliselt ei eristatud, kuid samas olid staadiumid olemas vastavas standardis (EVS 811:2006 „Hoone ehitusprojekt“), mida on seonduvalt vaidlusega ka nimetatud (kohtuistungi protokoll, tl 153) ja millele on viidatud ka vaidlustuskomisjoni otsuses. VAKO otsusega rahuldati pakkuja vaidlustus, kuid seonduvalt eelprojekti temaatikaga asus vaidlustuskomisjon seisukohale, et tulenevalt viidatud standardist sai
  9. aastal käsitleda eelprojektina ühte osa 8 projekteerimisest ning vaidlustuskomisjon nõustus vaidlustatud otsuse punktis 10 hankijaga selles, et AS Infragate Eesti poolt
  10. aastal koostatud tehnilisel eelprojektil (kaardimaterjal, tellija üldtingimused, tellija eritingimused) on eelprojekti tunnused ja et (sisulise) eelprojekti olemasolu oli vaidlustaja ise kinnitanud muuhulgas ka 22.09.2008 koostatud dokumendis „Valgamaa veemajanduse Ühtekuuluvusfondi projektitaotluste koostamine. Lõplik arenguaruanne.“ Teisalt on aga asutud vaidlustuskomisjoni otsuse p-s 12 seisukohale, et kuigi vaidlustaja koostas eelprojekti tunnustele vastava töö, ei ole see fakt aluseks ehitusseaduse § 30 lg-st 1 tuleneva keelu kohaldamisel ja et vaidlustusmenetluses ei leidnud tõendamist pakkuja poolt koostatud eelprojekti tunnustele vastava dokumendi käsitlemine hankemenetluses eelprojektina. Seetõttu rahuldati AS Infragate Eesti vaidlustus ja tunnistati hankija 02.12.2011 haldusakt pakkuja hankemenetlusest kõrvaldamise kohta kehtetuks. Teine, 05.12.2011 haldusakt tunnistati kehtetuks seetõttu, et taolises situatsioonis osutus ühispakkujate pakkumuse edukaks tunnistamine automaatselt ennatlikuks.
  11. Lähtuvalt eeltoodust tuleb kontrollida kas vaidlustuskomisjoni seisukoht, mille kohaselt ei leidnud eelprojekti tunnustele vastava dokumendi käsitlemine hankemenetluses eelprojektina tõendamist, on piisavalt põhjendatud. Antud juhul see nii ei ole. Vaidlustuskomisjoni otsus on selles osas ka mõnevõrra vastuoluline. Nii näiteks on VAKO otsuse p-s 12 märgitud, et hankija on hanke tehnilises kirjelduses (vähemalt) ühele osale vaidlustaja poolt koostatud tehnilisest eelprojektist viidanud, kuid puudusid viited eelprojekti koosseisus olevale kaardimaterjalile ja tellija üldtingimustele. See osundab küll mõningatele puudustele või vaieldavusele tervikmaterjali tähenduses, kuid sellest ei saa järeldada, et eelprojekt või eskiis ei olnud hankedokumentide osaks.
  12. Hankedokumentide olemasolus samuti sisulist vaidlust olla ei saa ning kaebuse esitaja juhtis tähelepanu asjaolule, et menetlusosaliste vahel ei ole seni seda ka olnud (kohtuistungi protokoll, tl 154). Seoses eelnimetatuga viitas OÜ Tõrva Veejõud näiteks lepingutingimuste lisa A (VAKO-le 21.12.2011 esitatud lisa 7, tl 100) punktile 1.5, mille kohaselt andis tellija üle ÜF rahastamistaotluse, teostatavusuuringu, sh finants-majandusanalüüsi ja eelnevate hankelepingute käigus koostatud projektdokumentatsioonid. Selles, et eelnimetatu oli AS Infragate Eesti koostatud, ei ole ka vaidlust, kuid pakkuja hinnangul ei saa neid lugeda hankedokumentideks (kohtuistungi protokoll, tl 153-154). Eelnimetatuga kohus ei nõustu, sest RHS § 31 lg-s 2 ei ole antud ammendavat loetelu sellest, milline teave peab hankedokumentides sisalduma. Seega tuleb vaadelda viidatud projektdokumentatsiooni ühtlasi ka hankedokumentide koostisosana. OÜ Tõrva Veejõud väitis, et need dokumendid olid AS-l Infragate Eesti poolt varem koostatud ja seega olemas, kusjuures vajadusel oleks võinud neid ka hankijalt (uuesti) küsida. Kolmas isik selgitas, et nimetatud dokumendid olid kättesaadavad OÜ Tõrva Veejõud kontoris (kohtuistungi protokoll, tl 155). Siinkohal tuleb asuda seisukohale, et dokumentatsioon peabki olema (hiljem) kättesaadav ja seda vajaduse korral, sest hankedokumendid koostatakse enne hankemenetluse alustamist ning sageli on need suhteliselt mahukad.
  13. Lähtuvalt eeltoodust ei saa asuda sellisele seisukohale, et pakkuja poolt koostatud projektdokumentatsioon ei kuulunud hankedokumentide hulka ning vaidlustuskomisjoni vastavasisulistel kaalutlustel põhinev otsus tuleb tühistada. Siinkohal ei olegi enam väga tähenduslik kas projektdokumentatsiooni nimetada olenevalt selle mahust ja täpsusest eskiisiks või eelprojektiks või eelprojekti tunnustega tööks, sest ehitusseaduse § 30 lg 1 kohaselt ei või omanikujärelevalvet teostada isik, kes on sama ehitist projekteerinud. Sellest järeldub püüd vältida olukorda, kus teostatakse järelevalvet oma kunagise tegevuse üle ning selles mõttes ei ole oluline kas ettevalmistavat projekteerimise alast tööd nimetatakse eskiisiks või eelprojektiks. Antud juhul ei saa olla kahtlust pakkuja varasemas osalemises, see nähtub haldusasjast kui tervikust, kusjuures hankija väidab, et on vajadusel valmis veelgi sellekohast materjali juurde esitama. Kohus ei pidanud seda praeguses menetlusjärgus enam vajalikuks. 9
  14. Halduskohtumenetluse seadustiku § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Sama seadustiku ja paragrahvi lg-s 11 on sätestatud, et kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Lähtuvalt HKMS § 109 lg-st 6 on võimalik mõista välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud kui teine protsessiosaline kulude võimalikule ebaproportsionaalsusele tähelepanu juhib.
  15. OÜ Tõrva Veejõud palub hüvitada õigusabikulud summas 4095 eurot ning riigilõivu summas 639 eurot ja 11 senti (tl 142-143). Käesoleval juhul palus AS Infragate Eesti jätta õigusabikulud üldse välja mõistmata, sest sisuliselt on tegemist haldusorganiga või siis kulutusi vähendada summani 1200 eurot (kohtuistungi protokoll, tl 156).
  16. Kohus ei nõustu antud juhul AS Infragate Eesti selle väitega, et hankija on võrreldav haldusorganiga ja vastavast kohtupraktikast lähtuvalt peaks haldusorgan esindama end oma töötajatega. Selles mõttes ei ole päris täpne ka viide haldusasjale 3-10-2348, sest pigem ei mõistetud selles hanget läbiviinud äriühingu kasuks õigusabikulusid välja seetõttu, et kulutuste seotus vastava haldusasjaga oli küsitav. Suhteliselt väikese töötajaskonnaga äriühinguid ei saa klassikalise haldusorganiga siiski võrrelda ning menetluskulusid seetõttu välja mõistmata jätta. Siinkohal tuleb arvestada ka sellega, et vaidlustuskomisjoni poole pöördus pakkuja, mis tähendab seda, et vaidlus ei käivitunud hankija initsiatiivil ning selles mõttes ei saa kaebuse koostamiseks esindaja palkamist OÜle Tõrva Veejõud otseselt ka ette heita. Järelikult tuleb hinnata peamiselt seda kas kulutused olid proportsionaalsed võrrelduna vaidluse keerukuse ja vastavasisulise kohtupraktika alusel väljakujunenuga. Kulude kantuse küsimuses menetlusosaliste vahel vaidlust ei tekkinud. Kohtukulude vajalikkuse ja põhjendatuse küsimus jääb alati mingil määral hinnanguliseks, kuid antud juhul peab kohus haldusasja mahtu ja keerukust arvesse võttes põhjendatuks mõista AS-lt Infragate Eesti kaebuse esitaja kasuks menetluskuludena välja 3439 (kolm tuhat nelisada kolmkümmend üheksa) eurot ja 11 senti. Nimetatud summas sisaldub ka kaebuse esitaja poolt tasutud riigilõiv summas 639 eurot ja 11 senti. See on suurusjärguna võrreldav ka varem vaidlustuskomisjonile vaidlustuse esitanud AS Infragate Eesti õigusabikuludega seonduvalt käesoleva haldusasjaga, mis olid üle 2700 euro (tl 141). Keerukuselt ja mahult on haldusasi ühtlasi võrreldav keskmiste maksuvaidlustega. Siinkohal võib tuua välja paralleele näiteks maksuvaidlusi puudutavate kohtuasjadega 3-3-1-75-09, 3-3-1-20-11 ja 3-3-154-11, milles on õigusabikulusid võrreldes taotletuga vähendatud ning mõistetud asja mahtu ja keerukust arvesse võetuna välja vastavalt 46 678 krooni, 2636 eurot ja 35 senti ning 3200 eurot. Sellest saab suurusjärgu mõttes ka käesoleva vaidluse puhul lähtuda. Enno Loonurm Kohtunik 10

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.