← Eesti

3-10-3188/127

Obsah (5)§ 1§ 11§ 18§ 5§ 2

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Aili Maasik Otsuse tegemise aeg ja koht 17. aprill 2012.a Tallinn Haldusasja number 3-10-3188 Haldusasi V.A. ja T.R.i kaebused Viim

§ 1

lg 2 kohaselt on maakataster riigi põhiregister.

§ 11

lg 1 kohaselt on katastri pidamise eesmärk muuhulgas maa kasutamist kajastava informatsiooni registreerimine katastris. Sellest tulenevalt peaks katastriüksuse sihtotstarve vastama tegelikule maa kasutamise otstarbele. Maakatastrist peaks olema igaühel võimalik aru saada, kuidas kindlat maatükki kasutada võib ja saab.

  1. Määruse nr 155 § 6 kohaselt üldkasutatav maa on avalikult kasutatav, iseseisvat katastriüksust moodustav, üldjuhul hooneteta maa, millel võivad paikneda üksnes abihooned, sh haljasala ja pargi maa, supelranna maa, rahvapeo- ja kokkutulekuväljaku maa, lautri maa, laste mänguväljaku maa, spordiplatsi ja terviseraja maa, kalmistu maa. Karjamaa 2 maaüksust ei kasutata mitte ühelgi eespoolnimetatud viisil. Seega on omavalitsuse poolt antud sihtotstarbe määratlus ilmselgelt väär.
  2. Maa määramise eesmärgiks üldkasutatavaks maaks on tagada omavalitsusüksustele nende ülesannete täitmiseks ja pädevuse kasutamiseks vajaliku maa olemasolu. Eraõiguslikul isikul ei ole kohustust tasuta, nö ühiskondlikus korras võimaldada enda maa kasutamist sotsiaalküsimuste lahendamiseks. Kaebajad on seisukohal, et üldkasutatava maa sihtotstarve saaks olla ainult munitsipaalmaal või riigi omandis oleval maal. Analoogia alusel teeseadusega võiks kõne alla tulla ka võimalus, et kinnisasja omanik annab kas kohaliku omavalitsusega või riigiga sõlmitava lepinguga kinnisasja avalikku kasutusse. Käesoleval juhul aga on maaüksus nimetatud üldkasutuses olevaks omanike tahte vastaselt.
  3. Määruse nr 155 § 2 kohaselt määrab kohalik omavalitsus katastriüksuse sihtotstarbe kinnisasja omaniku taotluse alusel. Kaebajad ei ole teinud taotlust määrata katastriüksuse sihtotstarbeks sotsiaalmaa-üldkasutatav maa.
  4. Korralduses on toodud katastriüksuse sihtotstarbe (sotsiaalmaa-üldkasutatav maa) määramise aluseks Viimsi Vallavolikogu 11.01.2001 otsusega nr 1 kehtestatud Viimsi valla mandriosa üldplaneering (edaspidi Viimsi valla mandriosa üldplaneering). Kaebajad leiavad, et ka üldplaneeringu järgi ei ole nende omandis oleva maaüksuse aluse maa sihtotstarve sotsiaalmaa-üldkasutatav maa. Üldkasutatav maa välistab hoonete ehitamise täielikult. Üldplaneeringu kaardimaterjal aga ei välistanud kaebajate kinnistule aktiivseks puhkuseks, spordiks, tervistuseks mõeldud hoonete ja rajatiste ehitamist. Viimane asjaolu on tuvastatud ka Tallinna Ringkonnakohtu 12.11.2010 otsusega haldusasjas 3-09-2672 (p 9). Kuna ükski kehtiv akt ei välistanud ehitamist täielikult, siis on vaieldav haldusakt kaebajate õigusi ebaproportsionaalselt ja ebamõistlikult piirav. Kaebajatel oli õiguspärane ootus vähemalt 3 sotsiaalobjektide ehitamiseks. Vaidlustatava korraldusega määratud alaliik sisuliselt välistab maa kasutamise omanike huvides täielikult. Korralduses ei ole põhjendatud, miks on üldplaneeringuga lubatud hoonete ja rajatiste ehitamine alaliigi määramisega täielikult välistatud.
  5. Maa-amet soovitas 23.03.2010 kirjaga Viimsi Vallavalitsusel kaaluda võimalust, et detailplaneeringu koostamise kohustuse puudumisel sihtotstarbe määramisel juhinduda maa tegelikust kasutusest. Olemasolevad katastriüksused, milliste koosseisus on haritav maa, metsamaa, looduslik rohumaa ja muu maa kõlvikuid ning mida käesoleval ajal ei kasutata põllumajandussaaduste tootmiseks või metsa kasvatamiseks, kuid millele ei määrata ka muud sihtotstarvet kuna nendel on metsa- või põllumajanduslik potentsiaal, võivad olla ka maatulundusmaa sihtotstarbega. Maa-ameti seisukoht on, et sotsiaalmaa- üldkasutatava maa sihtotstarve saab olla ainult sellisel maal, mis on määratud avalikku kasutusse (avalikult kasutatav park jms.). Korralduses puuduvad kaalutlused, miks vallavalitsus ei ole vaidlusaluse maaüksuse sihtotstarbe määramisel Maa-ameti soovitustest ja kaebajate taotlusest lähtunud, vaid on meelevaldselt määranud eraomandis olevale maaüksusele sotsiaalmaa- üldkasutatava maa sihtotstarbe.
  6. Juhuks, kui kohus leiab, et vastustaja ei oleks saanud määrata maaüksusele kaebajaid vähem riivavat sihtotstarvet, esitavad kaebajad alternatiivse seisukoha, et vastustaja oleks saanud sihtotstarbe alaliigi jätta käesoleval ajal üldse määramata.
  7. PlanS § 8 lg 3 p 4 kohaselt võib üldplaneeringuga määrata kindlaks detailplaneeringu koostamise kohustusega alad ja juhud väljaspool linnu ja aleveid. Viimsi Valla mandriosa üldplaneeringuga ongi seda tehtud ja üldplaneeringu kohaselt tuleb detailplaneering Viimsi vallas muuhulgas kehtestada veekogude kallastest 250 m ulatusse jäävate ning metsastatud alale rajatavate uute kruntide ja kinnistute hoonestamiseks ning juhul, kui hajaasustuses kavatsetakse ühele krundile rajada enam kui üks elamu või kui elamule lisaks rajatakse samale krundile enam kui 3 abihoonet. Kaebajate kinnistu jääb merest 250 m ulatusse. Maaüksus on metsastatud. Järelikult on see ala planeerimisseadusega kooskõlas oleva üldplaneeringuga määratud detailplaneeringu koostamise kohustusega alaks juhul, kui seda tahetakse teatud tingimustel hoonestada.

§ 18

lg 2 sätestab, et planeerimisseaduses sätestatud detailplaneeringu koostamise kohustuse korral määrab kohalik omavalitsus katastriüksuse sihtotstarbe kehtestatud detailplaneeringu alusel. Käesoleval juhul on kohalik omavalitsus määranud katastriüksuse sihtotstarbe ilma detailplaneeringuta ja kui kohus nõustub, et tegemist on detailplaneeringu kohustusega alaga, siis võib korraldust lugeda sel alusel õigusvastaseks. 15. Juhul, kui kohus asub seisukohale, et Määruse nr 155 § 8 lg 2 muudab

§ 18

lg 2 regulatsiooni ning on asja lahendamisel asjassepuutuv õigusakt, paluvad kaebajad jätta Määruse nr 155 § 8 lg 2 kohaldamata ja tunnistada põhiseadusevastaseks ning kehtetuks osas, milles see on vastuolus selle kehtestamise aluseks olnud maakatastriseadusega.

  1. Isikule kuuluva maaüksuse avalikuks kasutamiseks määramine kaevatava haldusaktiga rikub isiku õigusi ja võib neid rikkuda ka tulevikus. Kohaliku omavalitsuse korraldus on avalikult kättesaadav kõigile isikutele. Kui kohalik omavalitsus on määranud isikule kuuluva maaüksuse sihtotstarbeks sotsiaalmaa-üldkasutatav maa, on see avalikuks teabeks kolmandatele isikutele (üldsusele), et seda maaüksust võib avalikult kasutada, näiteks on üldsusel alus eeldada, et sellel maal võib korraldada koosolekuid või kokkutulekuid. Kaebajad ei soovi enda maad avalikult kasutatavaks anda ja seetõttu rikub kaevatav õigusakt kaebajate õigusi. Põhiseadus § 32 mõtte kohaselt on õigus omandit vallata ja kasutada omanikul ja kitsendused sätestab seadus. Puudub seadus, mis annaks kohalikule omavalitsusele õiguse määrata kaebajatele kuuluv omand (kinnistu) avalikult kasutatavaks. 4
  2. Kaebajad leiavad, et kuna nemad ei ole andnud kohalikule omavalitsusele ega üldsusele maaüksust avalikult kasutatavaks, siis ei ole haldusakt ka sisult õiguspärane. Kui isiku maaüksust puudutavas korralduses on ebaõiged andmed, ei ole haldusakt kooskõlas HMS § 54 sättega ja see rikub isiku õigusi. Lisaks sellele on kaevatav haldusakt aluseks maa sihtotstarbe kohta andmete kandmiseks maakatastrisse, mis omakorda toob kaasa isiku õiguste rikkumise. Käesoleval juhul on kaebajate õigused rikutud ka sellega, et nendele kuuluvate kinnistute kohta tehtud korralduse alusel kantakse registrisse ebaõiged andmed. Ebaõiged andmed maakatastri koosseisus olevas maaregistris võivad põhjustada kinnistu omanike õiguste rikkumist ka tulevikus. Kui isiku või tema vara kohta tehtud registriandmed on ebaõiged, on tegemist isiku õiguste rikkumisega. Sarnasel seisukohal on ka Riigikohus lahendis nr 3-3-1-18-
  4. Väär on vastustaja seisukoht, et kaebajate soov määrata kinnistu sihtotstarbeks maatulundusmaa tähendaks käesoleval juhul üldplaneeringu muutmist. Planeeringuala, millises asub vaidlusalune maaüksus, on üldplaneeringu plaanil märgitud tähistusega AP, mis vastavalt plaanitähiste selgitusele tähendab üldmaa (puhkeotstarbeline maa). Üldkasutatav maa, milleks korralduses maaüksused määrati ja üldmaa (puhkeotstarbeline maa), nagu nimetatakse planeeringuala üldplaneeringus, ei ole identsed mõisted ja üldplaneeringus tähistusega AP planeeringualas olevatele maaüksustele saab määrata ka muid sihtotstarbeid kui üldkasutatav maa. Saab määrata sihtotstarvet ühiskondlike ehitiste maa kui ka sihtotstarvet maatulundusmaa. Üldplaneeringu seletuskiri ei näe ette takistusi vaidlusalusel planeeringualal asuvaid katastriüksusi määrata maatulundusmaaks, nagu taotlesid kaebajad. Näiteks katastriüksused 89001:003:4900; 89001:003:0496 ja 89001:003:0497 asuvad samal planeeringualal (tähistusega AP). Kinnistusraamatu väljavõtetest nähtuvalt on need katastriüksused sihtotstarbelt ka maatulundusmaad, katastriüksused 89001:003:0496 ja 89001:003:0497 on maatulundusmaad 5% ulatuses, katastriüksus 89001:003:4900 aga lausa 100% ulatuses. Seega on võimalik, et üldmaa-puhkeotstarbelise juhtfunktsiooniga planeeringualas on maa sihtotstarbeks maatulundusmaa. Vallal ei ole mingit alust kohelda isikuid ebavõrdselt määrates ühtedele katastriüksustele sihtotstarbe maatulundusmaa ja samal planeeringualal asuvatele teistele katastriüksustele sihtotstarbe sotsiaalmaa-üldkasutatav maa.
  5. Viimsi Vallavolikogu 13.10.2009 määruse nr 22 „Viimsi valla mandriosa üldplaneeringu teemaplaneeringu kehtestamine: miljööväärtuslikud alad ja rohevõrgustik“ (edaspidi Teemaplaneering) kohaselt asub vaidlusalune maaüksus rohevõrgustiku tuumalas nr
  6. Teemaplaneeringus on Viimsi Vallavolikogu kinnitanud, et ühtegi rohe- ega miljööväärtuslikku ala ei määrata avalikku kasutusse. Käesolevas haldusasjas vaidlustatud vastustaja korraldusest aga nähtub, et juba aasta möödudes määras vastustaja kümme rohevõrgustiku alal asuvat maaüksust avalikku kasutusse (Määruse nr 155 § 6 kohaselt on üldkasutatav maa avalikult kasutatav). Väär on ka vastustaja seisukoht, et enne 11.01.2000 oli võimalik vaidlusalusel planeeringualal asuvatele katastriüksustele määrata sihtotstarbeks maatulundusmaa, aga peale 11.01.2000 ei ole see enam tulenevalt üldplaneeringust võimalik. Antud juhul on teemaplaneeringus täiendatud sihtotstarbe määramise regulatsiooni, mida üldplaneering otseselt ei kajastanud. Teemaplaneeringus on eraldi peatükk 2.2.2.1, mille pealkiri on maakasutus-ja ehitustingimused rohevõrgustiku tuumalal. Katastriüksuste sihtotstarvete määramisel 29.10.2010 oleks vastustaja pidanud juhinduma Teemaplaneeringu seletuskirja punktist 2.2.2.1, mille kohaselt tuumalal paikneva maaüksuse (sh katastriüksuse) sihtotstarbe muutmine võib toimuda ainult maatulundusmaaks või kaitsealuseks maaks, kui enne käesoleva teemaplaneeringu kehtestamist detailplaneeringuga pole määratud teisiti. Teemaplaneeringu puhul on PlanS § 8 lg 2 p 2 kohaselt tegemist üldplaneeringuga, seega ei välista üldplaneering vaidlusalusele katastriüksusele sihtotstarbe maatulundusmaa määramist. Korraldus on õigusvastane juba seetõttu, et ei vasta Teemaplaneeringule. 5
  7. Väär ja kohut eksitav on vastustaja seisukoht, et vastavalt maa-ameti 27.11.2008 kirjale oli vastustajal kohustus määrata sotsiaalmaa sihtotstarbega katastriüksustel sihtotstarbe alaliik ja seetõttu olevat tegemist olnud sihtotstarbe täpsustamisega, mitte määramisega. Maa-amet ei ole kohustanud vastustajat määrama sotsiaalmaa sihtotstarbe alaliiki, vaid on kohustanud määrama Määrusest nr 155 tulenevad sihtotstarbed, jälgides õigusaktides sätestatut, katastriüksuse tegelikku kasutust, planeeringuga kehtestatut jms. Kuna käesoleval juhul eraõigusliku isiku kinnisasja üldkasutatavaks määramine ei tulene mitte ühestki õigusaktist, katastriüksuse tegelik (faktiline) kasutus ei olnud avalik kasutus ja vastaval planeeringualal on maaüksustele võimalik määrata ka muid sihtotstarbeid peale üldkasutatava maa sihtotstarbe (ühiskondlike ehitiste maa, maatulundusmaa), siis ei juhindunud vastustaja maa-ameti kirjas toodud juhistest mitte üheski osas. Lisaks leidis Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium otsuses nr 3-4-1-13-09 p-s 30, et Vabariigi Valitsuse määruse § 8 lg 2 sättega sekkub Vabariigi Valitsus sihtotstarbe määramisse, kuna see kohustab omavalitsusüksusi muutma osa katastriüksuste varem määratud sihtotstarvet, mitte ei kohustanud alaliiki määrama nagu ekslikult leiab vastustaja. Vabariigi Valitsuse 23.10.2008 määrus nr 155 § 8 lg 2 sätestab, et katastriüksuste sihtotstarbed tuleb määrata vastavalt sama määruse §-le
  8. Seega tuleb uued sihtotstarbed valida määruse §-s 6 sätestatute hulgast, kus muuhulgas on olemas ka sihtotstarbed maatulundusmaa või ühiskondlike ehitiste maa. KOLMANDATE ISIKUTE SEISUKOHAD
  9. Kolmas isik M. R. nõustub kaebuses esitatud seisukohtadega (tl 117).
  10. Kolmas isik M. R. nõustub kaebuses esitatud seisukohtadega (tl 165).
  11. Kolmas isik T. V. märgib, et Viimsi viimane mõisnik Felix von Schottländer kinkis tema isale (või isa kasuisa K. J. – kummale, pole tähtis, sest isa kasuisa kinkis nagunii Länne talu T.V. isale) krundi vaidlusalusel maatükil. Nüüd tahab Viimsi vald selle maa (otstarve siiani sotsiaalmaa ühisomandis, 6322402) muuta üldkasutatavaks sotsiaalmaaks. Sisuliselt (mitte juriidiliselt) tähendab see maa omanikelt äravõtmist. Seega siis kokkuvõtteks võib öelda, et baltisaksa parun andis meile maa ja eesti võim tahab selle ära võtta. Kolmas isik tugineb Eesti Vabariigi Põhiseaduse paragrahvidele 11 ja 32, olles kindel, et selle koostajad pidasid silmas mitte niivõrd põhiseaduse sõnu, kuivõrd põhiseaduse sisu (tl 151).
  12. Kolmandad isikud H. A. J., H. V., A. L. W. ja E. V. teatasid, et neil ei ole haldusasja vastu huvi (tl 161). VASTUSTAJA SEISUKOHAD
  13. Vastustaja on seisukohal, et kaebustes vaidlustatud Korraldus nr 801 on seaduslik ja põhjendatud ning kaebused tuleb jätta rahuldamata.
  14. Vaidlusaluse kaebajate kinnistu sihtotstarve on 100% sotsiaalmaa. Sotsiaalmaa kinnistu sihtotstarbena määrati kehtiva üldplaneeringu alusel Viimsi Vallavalitsuse 05.06.2001 korraldusega nr 631 „Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamine ja kompenseerimine: Rohuneeme küla ühiskarjamaa“ Nimetatud korraldust nr 631 ei ole kinnistu omanikud vaidlustanud.
  15. Kuna kaebustega soovitakse tühistada sotsiaalmaa sihtotstarbe alaliigi määramist, siis pole antud kaebuste kontekstis asjakohane käsitleda kaebajate soovi muuta oma kinnistute sihtotstarbed maatulundusmaaks (looduslikuks rohumaaks). Seetõttu pole vastustaja arvates asjakohased (ja õiged) ka kaebajate viited Kivineeme, Karjamaa-V ja Karjamaa-VII kinnistute sihtotstarvetele, millega nad soovivad tõendada, et neile kuuluva kinnistu sihtotstarbe 6 muutmine maatulundusmaaks ei tähendaks Viimsi valla mandriosa kehtiva üldplaneeringu muutmist. Samas märgib vastustaja, et Kivineeme maaüksusele määrati maatulundusmaa sihtotstarve Viimsi Vallavalitsuse 29.06.1998 korraldusega nr 1612 „Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamine ja kompenseerimine“. Nimetatud korraldus võeti vastu enne Viimsi Vallavolikogu 11.01.2000 otsusega nr 1 Viimsi valla mandriosa üldplaneeringu kehtestamist, Viimsi Vallavolikogu 13.08.1996 otsusega nr 197 kehtestatud Viimsi poolsaare üldplaneeringu alusel, kus nimetatud maaüksused paiknesid põllu- ja metsamajandusmaa juhtfunktsiooniga alal (maatulundusmaa katastriüksuste sihtotstarvete liigi järgi). Karjamaa-V ja Karjamaa-VII kinnistutele on määratud sotsiaalmaa sihtotstarve 95% ulatuses. Selle kõrval 5% maatulundusmaa sihtotstarbe määramise põhjused ei ole käesoleval hetkel tuvastatavad, kuid selline olukord ei põhine kehtival üldplaneeringul ning vastustaja kavatseb ka neile kinnistutele määrata kehtiva üldplaneeringu järgse sihtotstarbe, milleks on sotsiaalmaa – üldkasutatav maa (017; Üm).
  16. Kaebajad viitavad vastustajale korduvalt saadetud ettepanekutele määrata nendele kuuluvale vaidlusalusele kinnistule sihtotstarbeks maatulundusmaa (looduslik rohumaa). Vastustaja seisukoht antud küsimuses on olnud muutumatu, mida on väljendatud Viimsi Vallavalitsuse vastustes neile taotlustele. 26.10.2009 ettepanekutele ja märkustele vastas Viimsi Vallavalitsuse maa- ja planeerimisameti juhataja 16.11.2009 kirjaga nr 11-10/3017-13 ja 03.12.2009 taotlusele vastas Viimsi Vallavalitsuse maa- ja planeerimisameti juhataja esialgselt 28.12.2009 vahekirjadega nr 11-10/3683-1 ja 11-10/3703-1 ning seejärel 29.09.2010 juba lõplike kirjadega nr 11-10/3683-2 ja 11-10/3703-2 Mis puutub veel looduslikku rohumaasse, siis Maa-ameti kaardiserverist nähtuvalt on Karjamaa 2 kinnistu metsaga kaetud, mida kinnitavad ka kaebajad ise.
  17. Määruse nr 155 § 6 p 13 sätestas muuhulgas kohustuse määrata sotsiaalmaa puhul ära ka sihtotstarbe alaliik, mida kuni Määruse nr 155 vastuvõtmiseni kehtinud Vabariigi Valitsuse 24.01.1995 määrusega nr 36 vastu võetud „Katastriüksuse sihtotstarvete liikide ja nende määramise aluste kinnitamine“ (muudetud Vabariigi Valitsuse 29.04.1996 määrusega nr 120) (edaspidi Määrus nr 36) ei nõudnud. Määruse nr 155 § 6 p 13 kohaselt on sotsiaalmaa maa, millelt ei taotleta kasumit. Sotsiaalmaa jaguneb ühiskondlike ehitiste maa ja üldkasutatava maa sihtotstarbe alaliigiks.
  18. Vastustajal tuli vastavalt Maa-ameti 27.11.2008 kirjale nr 12.1-5/12010 Määruse nr 155 § 8 lg 2 alusel kohustuslikus korras määrata sotsiaalmaa sihtotstarbega katastriüksustel sihtotstarbe alaliik. Maa-ameti 23.03.2010 vastusest nr 12.1-5/09/13951 nähtub samuti otseselt, et Määruse nr 155 § 1 lg 2 kohaselt määrab katastriüksuse sihtotstarbe kohalik omavalitsus

§ 18sätestatud alustel.

31. Kaebajad on asunud seisukohale, et nende kinnistu sihtotstarbe alaliigi oleks saanud

§ 18lg 2 alusel määrata vaid kehtestatud detailplaneeringu alusel.

Juhtumid, mil detailplaneeringu koostamine on kohustuslik, sätestab PlanS § 3 lg

  1. Sellest sättest tulenevalt pole detailplaneeringu koostamine kaebajate kinnistutel kohustuslik. Kaebajad on detailplaneeringu kohustuse tuletanud Viimsi valla mandriosa üldplaneeringu seletuskirja punkti 6 „Ehitamise printsiibid hajaasustuses“ alapunktist 6.1 „Olemasoleva loodus- ja elukeskkonnaga arvestamine. Keskkonnast tulenevate ehituspiirangute rakendamine hajaasustuses“, mille kohaselt tuleb detailplaneering koostada veekogude kallastest 250 m ulatusse jäävate ning metsastatud alale rajatavate uute kruntide või kinnistute hoonestamiseks ning juhul, kui hajaasustuses kavatsetakse ühele krundile rajada enam kui üks elamu või kui elamule lisaks rajatakse samale krundile enam kui 3 abihoonet. Seega nõustuvad kaebajad, et kinnistu asub hajaasustuse piirkonnas. Viimsi valla mandriosa üldplaneeringu seletuskirja punkti 6 alapunktist 6.1 kohaselt peavad detailplaneeringu 7 kohustuse tekkimiseks olema täidetud kõik eelnevad tingimused kogumis ja ei piisa detailplaneeringu kohustuse tekkimiseks ainuüksi sellest, et kinnistu jääb osaliselt merest 250 m ulatusse ja maaüksus on metsastatud.
  2. Kuna vaidlusalustel kinnistutel ei ole detailplaneeringu koostamine kohustuslik, ei ole asjakohane kaebajate viide

§ 18

lg-le 2, mis käsitleb katastriüksuse sihtotstarbe määramist planeerimisseaduses sätestatud detailplaneeringu koostamise kohustuse korral. Kuna

§ 18

lg 2 ei ole käesoleva lahendamisel asjassepuutuv akt, siis pole alust ka Määruse nr 155 § 8 lg 2 kohaldamata jätmiseks ja põhiseadusevastaseks tunnistamiseks. 33. Kuna detailplaneeringu koostamine kinnistul ei ole kohustuslik, pidi vastustaja lähtuma

§ 18

lg- st 6, mille kohaselt määrab omavalitsusüksus planeerimisseaduse kohase detailplaneeringu koostamise kohustuse puudumise korral katastriüksuse sihtotstarbe planeerimisseaduse kohase üldplaneeringu alusel. Üldplaneeringu puudumise korral määrab katastriüksuse sihtotstarbe omavalitsusüksuse volikogu. Kuna käesoleva haldusasja lahendamisel on asjassepuutuv akt

§ 18

lg 6, mitte aga

§ 18

lg 2, siis pole alust ka Määruse nr 155 § 8 lg 2 kohaldamata jätmiseks ja põhiseadusevastaseks tunnistamiseks.

  1. Viimsi valla mandriosa üldplaneeringu järgne juhtotstarve kinnistul on üldmaa: puhkeotstarbeline maa (tähistatud kaardil lühendiga AP). PlanS § 2 lg 1 kohaselt planeering koosneb tekstist ja joonistest, mis täiendavad üksteist ja moodustavad ühtse terviku. See tähendab, et neil on võrdne kaal ja neid peab võtma kogumis, seletuskirjas pole aga võimalik (ega vajalik) kõike lahti kirjutada - selleks on kaart. Viimsi valla mandriosa üldplaneeringu kaardist nähtub, et üldmaa: puhkeotstarbelise maa juhtotstarbele, mille hulka kuulub ka kaebajate vaidlusalune kinnistu, vastab sotsiaalmaa sihtotstarbe alaliik üldkasutatav maa (üldplaneeringus kasutatud terminit „üldmaa“), (tähistusega AP). Sotsiaalmaa sihtotstarbe alaliigile ühiskondlike ehitiste maa vastab aga üldkasutatavate hoonete maa juhtotstarve (tähistusega A). Seega tuleneb kinnistu sihtotstarbe sotsiaalmaa alaliik otseselt Viimsi valla mandriosa üldplaneeringust. 11.01.2000 kehtestatud Viimsi valla mandriosa üldplaneeringut pole kinnistu omanikud vaidlustanud.
  2. Vaidlusaluse kinnistu puhul oli sihtotstarve Viimsi valla mandriosa üldplaneeringuga juba määratud, sisuliselt oli tegemist sihtotstarbe alaliigi täpsustamisega, kuna see alaliik tulenes otseselt Viimsi valla mandriosa üldplaneeringust, vastustajal jäi üle vaid see maakatastris fikseerida. 36.Vastustaja on seisukohal, et Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 19.01.2010 otsusest nr 3-4-1-13-09 on üheselt arusaadav, et rääkides sihtotstarbe määramisest, peab Riigikohus selle all silmas nii sihtotstarvete nimetuste, liikide kui ka alaliikide määramist vastavalt Määrusele nr
  3. Seega oli vastustajal antud juhul kohustus määrata sotsiaalmaa sihtotstarbe alaliik sõltumata sellest, kas seda nimetada sihtotstarbe määramiseks või sihtotstarbe alaliigi täpsustamiseks või fikseerimiseks.
  4. Korraldus nr 801 ei määra kaebajate kinnistut avalikku kasutusse ja maakatastrisse ei ole kantud ebaõigeid andmeid. Korraldusega fikseeriti kohustuslikus korras kinnistu sihtotstarbe sotsiaalmaa alaliik üldkasutatav maa vastavalt kehtivale Viimsi mandriosa üldplaneeringule.

§ 5

lg 2 kohustab kohalikku omavalitsusorganit esitama katastripidajale andmed tema poolt kinnitatud katastriüksuse sihtotstarbe, üldplaneeringu, detailplaneeringu ja maakorralduskava, seadusjärgsete ja teiste kitsenduste muudatuste ning teiste katastri andmeid muutvate otsuste vastuvõtmise kohta mitte harvem kui kord kvartalis, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Antud juhul ongi Korralduse nr 801 alusel esitatud kinnistu kohta seaduses ettenähtud andmed. Juhul, kui esitatud andmed oleksid olnud ebaõiged, nagu 8 väidavad kaebajad, siis oleks katastripidaja keeldunud muudatuste kandmisest registrisse ja nõudnud puuduste kõrvaldamist. Ühtlasi märgib vastustaja, et kaebajate seisukoht, nagu saaks üldkasutatava maa sihtotstarve olla ainult munitsipaal- või riigi omandis oleval maal, ei tulene ühestki õigusaktist. Kaebajatel on omanikena kinnistu osas kõik omaniku õigused, mis tulenevad õigusaktidest ja kataster piiranguid ei sea. Vastustaja saaks kinnistu reaalselt avalikku kasutusse määrata kas läbi detailplaneeringu või omanikega vastava lepingu sõlmimisega, seda pole aga tehtud. Kolmandatel isikutel ei saa pelgalt registris märgitud sihtotstarbe alusel tekkida mingeid täiendavaid õigusi eraomandis maaüksusel toimetamiseks. Eeltoodust tulenevalt ei piira korraldus vastustaja arvates kaebajate põhiseaduse (PS) §-st 32 tulenevat omandiõigust ega riiva seega kaebajate subjektiivseid õigusi. Mõistetavalt ei ole ka tulenevalt PS §-st 32 igaühe õigus enda omandit vabalt vallata, kasutada ja käsutada absoluutne, kitsendused saab sätestada seadusega ja antud juhul määrab kinnistu kasutamise juhtotstarbe Määruse nr 155 § 1 lg 2 ja

§ 18lg 6 kohaselt Viimsi valla mandriosa üldplaneering.

  1. Kaebajate tuginemine Teemaplaneeringule ei ole antud kaebuste kontekstis asjakohane. Teemaplaneeringu ülesandeks oli PlanS § 8 lg 3 punktide 6, 7, 11, 13 ja 14 lahendamine. Teemaplaneering ei ole maakasutuse siht- ja juhtotstarbe määramise alus, selleks on Viimsi valla mandriosa üldplaneering, mis lahendas kõik PlanS § 8 lg 3 toodud eesmärgid/ülesanded, muuhulgas maa- ja veealade üldised kasutamis- ja ehitustingimused. Samuti ei muutnud Teemaplaneering Viimsi valla mandriosa üldplaneeringuga määratud maakasutuse siht- ja juhtotstarbeid, seega oli kinnistu sihtotstarve sotsiaalmaa ja juhtostarve üldmaa: puhkeotstarbeline maa. Ka korraldusega ei toimunud sihtotstarbe muutmist.
  2. Tallinna Ringkonnakohtu 12.11.2010 otsus haldusasjas nr 3-09-2672 ei anna alust korralduse tühistamiseks. Haldusasjas oli vaidlustatud Viimsi Vallavolikogu 13.10.2009 määrus nr 22, millega kehtestati rohevõrgustiku teemaplaneering. Vaidlusalused kinnistud nimetatud haldusasjas olid Karjamaa 1, Karjamaa 6 ja Karjamaa
  3. Tallinna Ringkonnakohtu 12.11.2010 otsusega haldusasjas nr 3-09-2672 jäeti K.M. ja Advokaadibüroo Sirel & Partnerid OÜ apellatsioonkaebused rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 28.06.2010 otsus muutmata. Kuna Riigikohus jättis oma 13.01.2011 määrusega K. M. ja Advokaadibüroo Sirel & Partnerid OÜ kassatsioonkaebused menetlusse võtmata, siis on nimetatud asjas jõus Tallinna Halduskohtu 28.06.2010 otsus, milles halduskohus on asunud samale seisukohale vastustajaga, et Viimsi valla mandriosa üldplaneeringu järgselt on kaebajate kinnistute alune maa tähistatud lühendiga AP, mis üldplaneeringu järgselt tähistab üldmaad, puhkeotstarbelist maad, millele vastab sotsiaalmaa sihtotstarbe alaliik üldkasutatav maa. Sotsiaalmaa sihtotstarbe alaliigile ühiskondlike ehitiste maa vastab Viimsi valla mandriosa üldplaneeringus üldkasutatavate hoonete maa juhtotstarve, mis on tähistatud lühendiga A (vt Tallinna Halduskohtu 28.06.2010 otsuse punktid 25 ja 26 lk 19-21).
  4. Vastustaja selgitab lühendiga AP tähistatud üldmaa, puhkeotstarbelise maa kirjelduse kujunemist Viimsi valla mandriosa üldplaneeringu koostamisel, millega tähis AP tähistab elanikkonna aktiivseks puhkuseks, spordiks, tervistuseks, mõeldud hoonete ja rajatiste, parkide ja muruväljakute maad. Lähtudes looduslikest tingimustest ja arvestades väljakujunenud olukorraga määrati Viimsi valla mandriosa üldplaneeringuga AP juhtotstarve rekreatsioonialadele, mis oli kavas jätta üldjuhul hoonestuseta ja kuhu oli eesmärk kavandada inimeste puhkamiseks ja vaba aja veetmiseks mõeldud kooskäimise kohad (pargid, spordiplatsid, looduslikud puhkealad jmt). Rohuneeme metsa, kus asub ka kaebajate kinnistu, sooviti rajada kompleksina suurem tervisekeskus koos terviseradade (suusa-, jooksu- ja matkarajad) ning tennise- ja palliväljakutega. Kuivõrd tegu oli spordikompleksi ideega ja seega hoonestamise plaan ette teada, reserveeriti Viimsi valla mandriosa üldplaneeringuga Rohuneeme tervisekeskuse teenindamiseks vajalike hoonete jaoks Nõukogude Liidu armee poolt juba varem hoonestatud ala tähisega A (üldkasutatavate hoonete maa), mis markeeriti 9 AP-st (üldmaa) erineva tingmärgiga. Mõni kuu pärast Viimsi valla mandriosa üldplaneeringu kehtestamist asuti viimase alusel koostama Rohuneeme Tervisekeskuse maa-ala detailplaneeringut (kehtestatud Viimsi Vallavolikogu 13.02.2001 otsusega nr 34), millega määratigi keskuse toimimiseks vajalike hoonete ja rajatiste paiknemise täpne asukoht Viimsi valla mandriosa üldplaneeringus tähisega A märgitud alal. Seega ei ole Rohuneeme puhul enam küsimus teiste alade (sealhulgas AP juhtotstarbega alade) hoonestamise vajalikkuses. Kuivõrd AP juhtotstarbega alasid on aga peale Rohuneeme metsa-ala ka mujal Viimsi vallas (nt Viimsi vabaõhumuuseumi territoorium, ulatuslik metsa-ala Tammeneemes, ranna-ala Haabneemes, samuti supluskohad Rohuneemes, Leppneemes, Tammneemes ja Randveres ning mitmed alad asumites), jäeti Viimsi valla mandriosa üldplaneeringuga AP juhtotstarbega aladele võimalus vajadusel püstitada puhkealasid ja -rajatisi teenindavaid väikehooneid (mõeldi kioske, paviljone, kuure tehnilise varustuse hoidmiseks vms väikesemahulisi hooneid), sest niisuguse pisivajaduse jaoks polnud otstarbekas rekreatiivse iseloomuga maaaladele määrata Viimsi valla mandriosa üldplaneeringuga eraldi üldkasutatavate hoonete maa juhtotstarvet, eriti silmas pidades üldplaneeringu üldistusastet.
  5. Sotsiaalmaa sihtotstarbe alaliik üldkasutatav maa (017; Üm) on avalikult kasutatav, iseseisvat katastriüksust moodustav, üldjuhul hooneteta maa, millel võivad paikneda üksnes abihooned, s.h: haljasala ja pargi maa; supelranna maa; rahvapeo- ja kokkutulekuväljaku maa; lautri maa; laste mänguväljaku maa; spordiplatsi ja terviseraja maa; kalmistu maa. Seega ei ole tõene kaebajate väide, et üldkasutatav maa välistab hoonete ehitamise täielikult.
  6. Korraldus on piisavalt motiveeritud ja kaalutletud. Selles on toodud ka kaebajate vastuväited, mis esitati vastustajale enne korralduse vastuvõtmist ja mis põhiolemuselt on sarnased kaebustes esitatutega, ja on põhjendatud, miks vastustaja neid arvesse ei ole võtnud ja mis tingis korralduse vastuvõtmise olemasoleval kujul. Vastustajal puudus alus ja põhjus kaaluda korralduses sihtotstarbe sotsiaalmaa alaliigi määramise kõrval mingite muude sihtotstarvete määramist. KOHTU PÕHJENDUSED
  7. Kaebajad leiavad, et vaidlusaluse katastriüksuse sihtotstarbe oleks saanud määrata kehtestatud detailplaneeringu alusel Kohus kaebajatega ei nõustu. 43.1

§ 2

p 9 kohaselt on katastriüksuse sihtotstarve õigusaktidega lubatud ja nendes sätestatud korras määratud katastriüksuse kasutamise otstarve või otstarbed.

§ 18

lg 2 järgi määrab omavalitsusüksus planeerimisseaduses sätestatud detailplaneeringu koostamise kohustuse korral katastriüksuse sihtotstarbe kehtestatud detailplaneeringu alusel.

§ 18

lg 6 järgi määrab omavalitsusüksus planeerimisseaduse kohase detailplaneeringu koostamise kohustuse puudumise korral katastriüksuse sihtotstarbe planeerimisseaduse kohase üldplaneeringu alusel. Üldplaneeringu puudumise korral määrab katastriüksuse sihtotstarbe omavalitsusüksuse volikogu. Detailplaneeringu koostamise kohustus tuleneb PlanS § 3 lg-st 2. PlanS § 3 lg 2 kohaselt on detailplaneeringu koostamine kohustuslik linnades ja alevites ning alevike ja külade olemasolevatel ja kavandatavatel selgelt piiritletavatel kompaktse asustusega territooriumi osadel: 1) uue hoone, välja arvatud üksikelamu kõrvalhoone, suvila kõrvalhoone, aiamaja kõrvalhoone või kuni 20 m2 ehitusaluse pindalaga väikehoone, püstitamise korral ja on selle hoone püstitamiseks koostatava ehitusprojekti aluseks; 2) olemasoleva hoone, välja arvatud üksikelamu, suvila, aiamaja või nende kõrvalhooned, maapealse osa kubatuuri laiendamise korral üle 33 protsendi ja on selle hoone laiendamiseks koostatava ehitusprojekti aluseks; 3) maa-ala kruntideks jaotamise korral. Käesolevas haldusasjas ei ole vaidlust selles, et kaebajate kinnistu asub hajaasustuses, seega ei ole katastriüksuse sihtotstarbe määramiseks planeerimisseaduse kohase detailplaneeringu koostamine vastavalt PlanS § 3 lg-le 2 kohustuslik 10 43.2 Kaebajad leiavad, et Viimsi valla mandriosa üldplaneeringu kohaselt oleks saanud katastriüksuste sihtotstarbe määrata vaid detailplaneeringu alusel seetõttu, et kaebajate kinnistud on merest 250 m ulatuses. Viimsi valla mandriosa üldplaneeringu (http://www.viimsivald.ee/kehtestatud-2/) seletuskirja punktis 6 on reguleeritud ehitamise printsiibid hajaasustuses. Punkti 6.1 kohaselt tuleb detailplaneering koostada veekogude kallastest 250 m ulatusse jäävate ning metsastatud alale rajatavate uute kruntide või kinnistute hoonestamiseks ning juhul kui hajaasustuses kavatsetakse ühele krundile rajada enam kui üks elamu või kui elamule lisaks rajatakse samale krundile enam kui 3 abihoonet. Detailplaneeringu koostamist hajaasustuses võib Vallavalitsus nõuda ka juhul, kui uus hoone planeeritakse rajada lähemale kui 250 m krundi piirist. Seega sätestab Viimsi valla mandriosa üldplaneeringu seletuskirja punkt 6.1 juhud, millal tuleb hajaasustuses koostada detailplaneering. Tegemist ei ole planeerimisseaduses sätestatud detailplaneeringu koostamise kohustusega, mis oleks aluseks

§ 18

lg 2 kohaldamiseks katastriüksuse sihtotstarbe määramiseks kaebajate kinnistu osas. 43.3 Eeltoodust tulenevalt on vastustaja õigesti määranud kaebajate katastriüksuse sihtotstarbe alaliigi

§ 18lg 6 alusel Viimsi valla mandriosa üldplaneeringu alusel.

44. Eeltoodust tulenevalt ei ole

§ 18

lg 2 käesoleva asja lahendamisel asjassepuutuv norm, mistõttu pole alust ka Määruse nr 155 § 8 lg 2 kohaldamata jätmiseks ja põhiseadusevastaseks tunnistamiseks. 45. Määrus nr 155 § 2 lg 1 kohaselt kohalik omavalitsus määrab või muudab (edaspidi määrab) sihtotstarbe kinnisasja omaniku taotluse alusel. Kui sihtotstarbe määramise vajadus tuleneb õigusaktidest, määrab kohalik omavalitsus sihtotstarbe omal algatusel. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt tuleb katastriüksusele määrata käesolevas määruses nimetatud sihtotstarve, mis vastab õigusaktidega sätestatud või planeeringuga kehtestatud maakasutuse otstarbele. Määrus nr 155 § 8 lg 2 kohaselt enne käesoleva määruse jõustumist määratud mäetööstusmaa (004; K), karjääride maa (0040; Kr), turbatootmismaa (0041; Tt), sotsiaalmaa (005; Ü), ühiskondlike hoonete maa (0050; Üh) ja üldmaa (0051; Üm) sihtotstarbed ning käesoleva määrusega vastuolus olevad liitsihtotstarbed jäävad kehtima seni, kuni kohalik omavalitsus on nende sihtotstarvetega katastriüksustele määranud käesoleva määruse §-s 6 sätestatud sihtotstarbe, arvestades käesoleva määruse §-s 7 sätestatud erisusi. Katastripidaja esitab ühe kuu jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates kohalikule omavalitsusele nimekirja katastriüksustest, mille sihtotstarbed ei vasta käesolevale määrusele. Kohalik omavalitsus on kohustatud käesolevast määrusest tulenevad sihtotstarbed määrama nelja kuu jooksul, alates katastripidajalt nimekirja saamisest. Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 19.01.2010 otsuses nr 3-4-1-13-09 (p 30) on leitud, et Määruse nr 155 § 8 lg 2 eesmärk on reguleerida, kuidas viiakse enne selle määruse jõustumist maakatastris registreeritud katastriüksuste sihtotstarbe liigid ja alaliigid kooskõlla määrusega kehtestatud sihtotstarvetega. Samas kohtuotsuses (p 40) on leitud, et Määruse nr 155 § 8 lg 2 on põhiseadusega formaalselt kooskõlas. Volituse selle määruse kehtestamiseks annab

§ 18

lg 3, mille kohaselt sihtotstarvete liigid ja määramise korra kehtestab Vabariigi Valitsus.

§ 18

lg 3 alusel kehtestatud määruse § 8 lg 2 on selle määruse uue redaktsiooni rakendussäte, mille eesmärk on tagada üleminek määruse eelmise redaktsiooni alusel maakatastris registreeritud katastriüksuste sihtotstarvete kasutamiselt uues redaktsioonis kehtestatud sihtotstarvete nimetuste, liikide ja alaliikide kasutamisele. Seega tulenes käesoleval juhul katastriüksuse sihtotstarbe määramise vajadus ja sotsiaalmaa sihtotstarbega katastriüksuse puhul ka alaliigi määramise vajadus Määrusest nr

  1. Maaameti 27.11.2008 kirjaga nr 12.1-5/12010 ongi esitatud kohalikule omavalitsusele nimekirjad katastriüksustest, milliste sihtotstarbed ei vasta Määruse nr 155 §-s 6 sätestatud sihtotstarbe liikidele ning milliste liitsihtotstarbed ei ole Määruse nr 155 §-s 7 sätestatuga 11 kooskõlas. Kirjas juhiti tähelepanu, et kohalik omavalitsus on kohustatud määrusest tulenevalt sihtotstarbed määrama nelja kuu jooksul alates katastripidajalt nimekirja saamisest. Kirja lisaks olevas tabeli on märgitud kaebajate kinnistu Karjamaa II (tl 109 pöördel- 110 pöördel). Seega oli vastustaja kohustatud Määruse nr 155 § 8 lg 2 alusel Määrusest nr 155 tulenevad sihtotstarbed määrama nelja kuu jooksul, alates Maa-ameti 27.11.2008 kirja nr 12.1-5/12010 saamisest.
  2. Määruse nr 155 § 6 punkti 13 kohaselt on katastriüksuse sihtotstarbe liigiks sotsiaalmaa – maa, millelt ei taotleta kasumit. Sotsiaalmaa jaguneb ühiskondlike ehitiste maa ja üldkasutatava maa sihtotstarbe alaliigiks. Sotsiaalmaa sihtotstarbe määramisel tuleb ära määrata ka sihtotstarbe alaliik. Käesolevas haldusasjas ei ole vaidlust selles, et Karjamaa 2 kinnistu maakatastrijärgseks sihtotstarbeks oli kuni vaidlustatud Korralduse nr 801 tegemiseni sotsiaalmaa, alaliiki määramata. Nimetatud asjaolu nähtub ka kinnistusraamatu väljavõttest (tl 7). Samuti on Viimsi Vallavalitsuse 05.06.2001 korraldusega nr 631 T. V., A. V., H. T., V.A.le ja J. R. tagastatud kaasomandisse 1,21 ha suurune maa-ala Karjamaa II sihtotstarbega sotsiaalmaa (tl 137 pöördel – 139). Korralduses ei ole määratud sotsiaalmaa alaliiki. Kohtule ei ole teada, et kaebajad või keegi teine oleks Viimsi Vallavalitsuse 05.06.2001 korraldust nr 631 vaidlustanud. Seega ei ole vastustaja Korraldusega nr 801 kaebajate katastriüksusele uut sihtotstarvet määratud, vaid on tulenevalt Määrusest nr 155 täpsustatud olemasoleva sihtotstarbe –sotsiaalmaa- alaliiki.
  3. Kaevatud Korralduses nr 801 on märgitud, et sotsiaalmaa alaliigi üldkasutatava maa määramisel on võetud aluseks kehtiv Viimsi valla mandriosa üldplaneering (tekst koos joonisega), mis annab nimetatud katastriüksust hõlmavale alale sotsiaalmaa sihtotstarbe ja selle alaliigiks üldmaa, mis vastab Määruse nr 155 § 6 lg 13 punktis 2 esitatud sotsiaalmaa sihtotstarbe üldkasutatava maa alaliigile. 47.1 Viimsi valla mandriosa üldplaneeringu (tl 108 pöördel-109, ka http://www.viimsivald.ee/kehtestatud-2/) kaardi leppemärke selgitavast osast nähtuvalt on kaebajate kinnistu Karjamaa 2 alune maa tähistatud lühendiga AP, mis üldplaneeringu järgselt tähistab üldmaad, täpsemalt puhkeotstarbelist maad - elanikkonna aktiivseks puhkuseks, spordiks, tervistuseks mõeldud hoonete ja rajatiste, parkide ja muruväljakute maad. Nimetatud asjaolu üle ei ole käesolevas haldusasjas ka vaidlust. 47.2 Viimsi valla mandriosa üldplaneeringu kehtestamise ajal ja kuni 01.11.2008 kehtinud Vabariigi Valitsuse 24.01.1995 määruse nr 36 „Katastriüksuse sihtotstarvete liikide ja nende määramise aluste kinnitamine“ (edaspidi Määrus nr 36) punkti 6 kohaselt on numberkoodiga 0051 tähistatud üldmaa (Üm) üheks numberkoodiga 005 tähistatud sotsiaalmaa (Ü) alaliigiks. Määruse nr 36 punkti 5 kohaselt on sotsiaalmaa (Ü) - kultuuri-, haridus-, tervishoiu- ja sotsiaalsfääri ehitiste alune ning nende teenindusmaa, samuti puhkuse ja vaba aja veetmiseks ettenähtud maa. Määruse nr 36 punkti 6 kohaselt on sotsiaalmaa alaliikideks numberkoodiga 0050 tähistatud ühiskondlike hoonete maa (Üh) ja numberkoodiga 0051 tähistatud üldmaa (Üm). Ühiskondlike hoonete maaks (Üh) on kasumit mittetaotlevate sotsiaalsfääriasutuste ja valitsusasutuste alune ning nende teenindamiseks vajalik maa; kultuuri- ja spordiasutuste maa; sakraalasutuste maa - kirikute ja palvemajade alune ning nende teenindamiseks vajalik maa; koolieelsete lasteasutuste maa; haridusasutuste maa; teadusasutuste maa; kasumit mittetaotlevate tervishoiu- ja veterinaarasutuste maa; sotsiaalhooldeasutuste maa; valitsus- ja omavalitsusasutuste maa, välja arvatud Siseministeeriumi ja Kaitseministeeriumi maa; elamu- ja kommunaalettevõtete maa ning üldmaa (Üm) on maa, millelt ei taotleta kasumit; meteoroloogiajaamade ja vaatluspunktide maa; staadionide maa; supelrandade maa; botaanikaaedade ja loomaaedade maa; vabaõhumuuseumide maa; lauluväljakute maa; kallasradade alune maa; rahvapeo- ja kokkutulekuväljakute maa; rannalautrite maa ja väikeujuvvahendite paigutus- ning 12 randumismaa; parkide ja muruväljakute maa – katastriüksusena katastrisse kantavate haljasalade alune maa; kalmistute maa. Seega ei vasta Viimsi valla mandriosa üldplaneeringus üldmaa määratlus - elanikkonna aktiivseks puhkuseks, spordiks, tervistuseks mõeldud hoonete ja rajatiste maa - Määruses nr 36 toodud üldmaa (Üm) määratlusele vaid hõlmab Määruses nr 36 sätestatud sotsiaalmaa mõlema alaliigi, nii ühiskondlike hoonete maa (Üh) kui ka üldmaa (Üm) määratlust. See, et Viimsi valla mandriosa üldplaneeringus on ka lühendiga A tähistatud sotsiaalmaa- üldkasutatavate hoonete maa (riigi ja omavalitsusüksuste üldkasutuses olevate sotsiaal-, haridus-, tervishoiu-, kultuuri- ja spordiehitiste maa), ei muuda asjaolu, et samas üldplaneeringus hõlmab ka üldmaa määratlus elanikkonna aktiivseks puhkuseks, spordiks, tervistuseks mõeldud hoonete ja rajatiste maad. 47.3 Kohus märgib, et Tallinna Ringkonnakohtu jõustunud otsuses haldusasjas nr 3-09-2672 (ei saanud Riigikohtu 13.01 2011 määrusega nr 3-7-1-3-656 menetlusluba) ei ole võetud seisukohta Tallinna Halduskohtu 28.06.2010 otsuses leitu suhtes, et Viimsi valla mandriosa üldplaneeringus lühendiga AP tähistatud üldmaale vastab sotsiaalmaa sihtotstarbe alaliik üldkasutatav maa. Tallinna Ringkonnakohus on oma otsuses leidnud (p 9), et üldplaneeringu seletuskirja punkt 4.1.2 ei piira kuidagi olemasoleva maa sihtotstarbega kooskõlas olevat ehitustegevust, punktist 4.1.2 nähtub üksnes, et maade olemasolevat kasutusfunktsiooni ei muudeta, välja arvatud vallale kuuluv metsamaa. Seega tuleb lähtuda üldplaneeringu kaardimaterjalist, mis ei välista kaebajate (selles haldusasjas K.M. ja AB Seppik & Sirel OÜ) kinnistutele aktiivseks puhkuseks, spordiks, tervistuseks mõeldud hoonete ja rajatiste ehitamist ( tl 229-232). 47.4 Määruse nr 155 § 6 p 13 kohaselt on sotsiaalmaa alaliik 1- ühiskondlike ehitiste maa (016; Üh) - kasumi saamise eesmärgita ehitise ja ehitiste kompleksi alune maa ning ehitisi teenindav maa, sh: riigi ja kohaliku omavalitsuse ametiasutuste (välja arvatud käesoleva määruse § 6 punktis 7 nimetatud ehitised) büroo- ja administratiivhoonete maa; välisriikide diplomaatiliste ja konsulaaresinduste hoonete maa; äriotstarbeta meelelahutus-, haridus-, teadus-, tervishoiu-, hoolekande-, sakraal-, puhke- ja spordiehitiste maa; muuseumi, arhiivi- ja raamatukoguehitiste maa; loomaaia ja botaanikaaia maa. Sotsiaalmaa alaliik 2 on üldkasutatav maa (017; Üm) - avalikult kasutatav, iseseisvat katastriüksust moodustav, üldjuhul hooneteta maa, millel võivad paikneda üksnes abihooned, sh: haljasala ja pargi maa; supelranna maa; rahvapeo- ja kokkutulekuväljaku maa; lautri maa; laste mänguväljaku maa; spordiplatsi ja terviseraja maa; kalmistu maa. Eeltoodust nähtuvalt ei ole õige kaevatud Korralduses nr 801 märgitu, et kehtiv Viimsi valla mandriosa üldplaneering annab kaebajate katastriüksust hõlmavale alale sotsiaalmaa alaliigi, mis vastab Määruse nr 155 § 6 lg 13 punktis 2 esitatud sotsiaalmaa sihtotstarbe üldkasutatava maa alaliigile. Viimsi valla mandriosa üldplaneeringu kohaselt asub kaebajate kinnistu elanikkonna aktiivseks puhkuseks, spordiks, tervistuseks mõeldud hoonete ja rajatiste maal, seega võimaldab Viimsi valla mandriosa üldplaneering määrata kaebajate kinnistutele ka sotsiaalmaa sihtotstarbe alaliiki - ühiskondlike ehitiste maa (016; Üh). Vastustaja ei ole seda võimalust oma korralduses aga üldse kaalunudki. Eeltoodust tulenevalt on vaidlustatud korraldus õigusvastane ja tuleb seetõttu kaebajate kinnistu osas tühistada. 47.5 Õige on ka kaebajate seisukoht, et Korralduses nr 801 ei ole analüüsitud Maa-ameti 23.03.2010 kirjas nr 12.1-5/09/13951 (tl 15-16) toodud soovitust Karjamaa 2 kinnistu osas kaaluda võimalust, et detailplaneeringu koostamise kohustuse puudumisel sihtotstarbe määramisel juhinduda ka maa tegelikust kasutusest. Olemasolevad katastriüksused, milliste koosseisus on haritava maa, metsamaa, loodusliku rohumaa ja muu maa kõlvikuid ning mida käesoleval ajal ei kasutata põllumajandussaaduste tootmiseks või metsa kasvatamiseks, kuid millele ei määrata ka muud sihtotstarvet kuna nendel on metsa- või põllumajanduslik potentsiaal, võivad olla ka maatulundusmaa sihtotstarbega. Vastustaja on oma Korralduses nr 801 kaebajate taotluse osas, muuta katastriüksuse sihtotstarve vastavalt selle tegelikule 13 kasutusele maatulundusmaaks (looduslikuks rohumaks), asunud seisukohale, et kehtiv Viimsi valla mandriosa üldplaneering annab kaebajate katastriüksust hõlmavale alale sotsiaalmaa alaliigi, mis vastab Määruse nr 155 § 6 lg 13 punktis 2 esitatud sotsiaalmaa sihtotstarbe üldkasutatava maa alaliigile ning korralduses lakooniliselt märkinud, et Maa-ameti 23.03.2010 vastus nr 12.1-5/09/13951 kinnitab Viimsi Vallavalitsuse seisukohti.
  4. Kohus ei nõustu kaebajate seisukohaga, et Korraldus nr 801 on õigusvastane seetõttu, et ei vasta Teemaplaneeringule, eriti selle seletuskirja punktile 2.2.2.
  5. Teemaplaneeringu näol on PlanS § 8 lg 2 kohaselt tegemist üldplaneeringuga, PlanS § 8 lg 2 punkti 2 järgi võib üldplaneeringu koostada teemaplaneeringuna olemasoleva üldplaneeringu täpsustamiseks ja täiendamiseks. Teemaplaneeringu seletuskirja p. 2.2.2.1 (tl 156) kohaselt tuumalal paikneva maaüksuse (sh katastriüksuse) sihtotstarbe muutmine võib toimuda ainult maatulundusmaaks või kaitsealuseks maaks, kui enne käesoleva teemaplaneeringu kehtestamist detailplaneeringuga pole määratud teisiti. Käesoleval juhul oli kaebajate katastriüksuste sihtotstarve sotsiaalmaa ja Korraldusega nr 801 kaebajate katastriüksuste sihtotstarvet ei muudetud.
  6. Kuna kaebajate katastriüksuse sihtotstarve oli Määruse nr 155 jõustumisel 01.11.2008 sotsiaalmaa, alaliiki määramata, siis hõlmas katastriüksuse kasutamise otstarve ka mõlemat sotsiaalmaa alaliiki, mistõttu alaliigi 2 -üldkasutatav maa- osas Korraldus nr 801 midagi ei muutnud ning ei ole õige kaebajate seisukoht, et Korraldusega nr 801 määrati kaebajate kinnistud avalikult kasutatavaks.
  7. Kohus ei nõustu kaebajatega ka selles, et on toimunud ebavõrdne kohtlemine, kuna leppemärgiga AP-üldmaa märgitud maa-aladel asuvad ka maatulundusmaa sihtotstarbega katastriüksused 89001:003:4900; 89001:003:0496 ja 89001:003:0497, millest 89001:003:0496 ja 89001:003:0497 on maatulundusmaad 5% ulatuses, katastriüksus 89001:003:4900 aga lausa 100% ulatuses (tl 125-129). Haldusasja materjalidest nähtuvalt on kaebajate kinnistule määratud sotsiaalmaa sihtotstarve pärast Viimsi Vallavolikogu 11.01.2001 otsusega nr 1 Viimsi valla mandriosa üldplaneeringu kehtestamist Viimsi Vallavalitsuse 05.06.2001 korraldusega nr 631 „Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamine ja kompenseerimine: Rohuneeme küla ühiskarjamaa“. Kaebuses märgitud Kivineeme maaüksusele (katastriüksus 89001:003:4900) määrati maatulundusmaa sihtotstarve aga enne Viimsi valla mandriosa üldplaneeringu kehtestamist Viimsi Vallavalitsuse 29.06.1998 korraldusega nr 1612 „Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamine ja kompenseerimine“ (tl 137) vastustaja vastusest nähtuvalt Viimsi Vallavolikogu 13.08.1996 otsusega nr 197 kehtestatud Viimsi poolsaare üldplaneeringu alusel, kus nimetatud maaüksused paiknesid põllu- ja metsamajandusmaa juhtfunktsiooniga alal (maatulundusmaa katastriüksuste sihtotstarvete liigi järgi). Puudutavalt Karjamaa-V ja Karjamaa-VII kinnistute 95% ulatuses sotsiaalmaa ja 5% ulatuses maatulundusmaa sihtotstarvet, siis ei ole kaebajad taotlenud oma kinnistutele 5% ulatuses maatulundusmaa sihtotstarvet vaid on oma kirjades Viimsi Vallavalitsusele taotlenud katastriüksustele tervikuna maatulundusmaa sihtotstarbe määramist (tl 8, 10; toimik nr 3-10-3190 tl 8-9). Kusjuures vastustaja vastusest kaebusele nähtub, et vastustaja kavatseb ka Karjamaa-V ja Karjamaa-VII kinnistutele määrata kehtiva üldplaneeringu järgse sihtotstarbe, milleks vastustaja arvates on sotsiaalmaa – üldkasutatav maa (017; Üm).
  8. Käesolevas haldusasjas on kaebajad taotlenud Korralduse nr 801 tühistamist osas, millega Karjamaa 2 katastriüksusele määrati sihtotstarve sotsiaalmaa-üldkasutatav maa. Käesolevas haldusasjas ei ole vaidlust selles, et Karjamaa 2 katastriüksuse sihtotstarve oli kuni vastustaja Korralduse nr 801 vastuvõtmiseni sotsiaalmaa alaliiki määramata. Korraldusega nr 801 ei toimunud Karjamaa 2 katastriüksusele sotsiaalmaa sihtotstarbe määramist vaid määrati Määrusest nr 155 tulenevalt sotsiaalmaa sihtotstarbe alaliik. Eeltoodust tulenevalt 14 puudub alus tühistada Korraldust nr 801 Karjamaa 2 katastriüksusele sotsiaalmaa sihtotstarbe määramise osas, korraldus tuleb tühistada sotsiaalmaa alaliigi üldkasutatav maa määramise osas. Seega kuuluvad kaebused rahuldamisele osaliselt.
  9. HKMS § 285 lg 1 kohaselt kohaldatakse enne seadustiku jõustumist tehtud menetlustoimingute korral menetluskulude jaotusele ja nende väljamõistmisele kuni
  10. detsembrini 2011 kehtinud halduskohtumenetluse seadustikku (edaspidi HKMS v.r). HKMS v.r § 92 lg 2 kohaselt kaebuse osalise rahuldamise korral jagatakse kohtukulud proportsionaalselt kaebuse rahuldamisega. HKMS v.r § 93 lg 5 kohaselt mõistab kohus välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud. Samuti sätestab alates 01.01.2012 kehtiva HKMS 108 lg 2, et kaebuse osalise rahuldamise korral jagatakse menetluskulud proportsionaalselt kaebuse rahuldamisega ning HKMS § 109 lg 6 kohaselt mõistab kohus välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud. HKMS § 109 lg 1 kohaselt esitatakse kirjalikus menetluses menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid kohtu poolt määratud tähtaja jooksul. Kuludokumentide ja menetluskulude nimekirja esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta. Kohus andis 28.11.2011 määrusega (tl 206-207) menetlusosalistele tähtaja täiendavate taotluste ja dokumentide esitamiseks kuni 01.03.
  11. 52.1 Kaebaja T.R. taotleb vastustajalt riigilõivu 15,98 eurot ja õigusabikulude 480,00 eurot väljamõistmist ning on esitanud menetluskulude nimekirja ja kuludokumendid 01.03.2012, seega tähtaegselt (tl 235-237). Riigilõivu tasumist 250,00 krooni (15,98 eurot) tõendab maksekorraldus nr 171 (toimik nr 3-10-3190 tl 15). Kohus leiab, et haldusasja keerukust ja mahtu arvestades on kaebaja T.R.i õigusabikulud vajalikud ja põhjendatud. Kuna kohus rahuldab kaebuse osaliselt, kohtu hinnangul pooles ulatuses, kuulub vastustajalt kaebuse esitaja T.R.i kasuks väljamõistmisele menetluskulud: riigilõiv 15,98 eurot ja õigusabikulud 240,00 eurot, kokku 255,98 eurot. 52.2 Kaebaja V.A. taotleb vastustajalt riigilõivu 15,98 eurot väljamõistmist. Riigilõivu tasumist tõendab maksekorraldus nr 627 (tl 17). Kaebaja tasutud riigilõiv 15,98 eurot kuulub vastustajalt kaebuse esitaja V.A. kasuks väljamõistmisele. 52.3 Vastustaja kaebajatelt menetluskulude väljamõistmist ei taotle. Aili Maasik Kohtunik 15

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.