KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Aili Maasik Otsuse tegemise aeg ja koht 16. aprill 2012.a Tallinn Haldusasja number 3-10-3135 Haldusasi A.A. kaebus Viimsi Vallaval

) mõistes on Karjamaa 1, Karjamaa 10 ja Karjamaa 12 maaüksuste näol käesoleval hetkel faktiliselt tegemist looduslike rohumaadega. Maakatastris ja kinnistusraamatus aga on maaüksuste sihtotstarve määratud sotsiaalmaana. Kui Viimsi Vallavalitsus pöördus kaebuste esitajate poole kirjaga, et menetletakse kaebuste esitajatele kuuluvatele maaüksustele sotsiaalmaa alaliigi üldkasutatav maa määramist ja andis võimaluse teha ettepanekuid, siis teatasid avaldajad, et ei nõustu maale sihtotstarbe üldkasutatav maa määramisega ja tegid korduvalt (26.10.2009 ja 07.12.2009) Viimsi Vallavalitsusele ettepaneku määrata käesolevas kaebuses nimetatud katastriüksuste sihtotstarbeks maatulundusmaa (looduslik rohumaa). Kaebuste esitajad ei oleks korraldust ka siis vaidlustanud, kui maaüksustele oleks määratud alaliik ühiskondlike ehitiste maa. Viimsi Vallavalitsus on jätnud ilma igasuguste põhjendusteta kõik muud võimalused kõrvale ja valinud Korralduses nr 801 kaebuste esitajaid kõige rohkem piiravama alaliigi sotsiaalmaa-üldkasutatav maa (Üm)

§ 1

lg 2 kohaselt on maakataster riigi põhiregister.

§ 11

lg 1 kohaselt on katastri pidamise eesmärk muuhulgas maa kasutamist kajastava informatsiooni registreerimine katastris. Sellest tulenevalt peaks katastriüksuse sihtotstarve vastama tegelikule maa kasutamise otstarbele. Maakatastrist peaks olema igaühel võimalik aru saada, kuidas kindlat maatükki kasutada võib ja saab.

1. Määruse nr 155 § 6 kohaselt üldkasutatav maa on avalikult kasutatav, iseseisvat katastriüksust moodustav, üldjuhul hooneteta maa, millel võivad paikneda üksnes abihooned, sh haljasala ja pargi maa, supelranna maa, rahvapeo- ja kokkutulekuväljaku maa, lautri maa, laste mänguväljaku maa, spordiplatsi ja terviseraja maa, kalmistu maa. Karjamaa 1, Karjamaa 10 ja Karjamaa 12 asuvaid maaüksusi ei kasutata mitte ühelgi eespoolnimetatud viisil. Seega on omavalitsuse poolt antud sihtotstarbe määratlus ilmselgelt väär.
2. Maa määramise eesmärgiks üldkasutatavaks maaks on tagada omavalitsusüksustele nende ülesannete täitmiseks ja pädevuse kasutamiseks vajaliku maa olemasolu. Eraõiguslikul isikul ei 4 ole kohustust tasuta, nö ühiskondlikus korras võimaldada enda maa kasutamist sotsiaalküsimuste lahendamiseks. Kaebuste esitajad on seisukohal, et üldkasutatava maa sihtotstarve saaks olla ainult munitsipaalmaal või riigi omandis oleval maal. Analoogia alusel teeseadusega võiks kõne alla tulla ka võimalus, et kinnisasja omanik annab kas kohaliku omavalitsusega või riigiga sõlmitava lepinguga kinnisasja avalikku kasutusse. Käesoleval juhul aga on maaüksus nimetatud üldkasutuses olevaks omanike tahte vastaselt.
3. Määruse nr 155 § 2 kohaselt määrab kohalik omavalitsus katastriüksuse sihtotstarbe kinnisasja omaniku taotluse alusel. Kaebuse esitaja ei ole teinud taotlust määrata katastriüksuse sihtotstarbeks sotsiaalmaa-üldkasutatav maa.
4. Korralduses on toodud katastriüksuse sihtotstarbe (sotsiaalmaa-üldkasutatav maa) määramise aluseks Viimsi Vallavolikogu 11.01.2001 otsusega nr 1 kehtestatud Viimsi valla mandriosa üldplaneering (edaspidi Viimsi valla mandriosa üldplaneering). Kaebuste esitajad leiavad, et ka üldplaneeringu järgi ei ole nende omandis olevate maaüksuste aluste maade sihtotstarve sotsiaalmaa-üldkasutatav maa. Üldkasutatav maa välistab hoonete ehitamise täielikult. Üldplaneeringu kaardimaterjal aga ei välistanud kaebajate kinnistutele aktiivseks puhkuseks, spordiks, tervistuseks mõeldud hoonete ja rajatiste ehitamist. Viimane asjaolu on tuvastatud ka Tallinna Ringkonnakohtu 12.11.2010 otsusega haldusasjas 3-09-2672 (p 9). Kuna ükski kehtiv akt ei välistanud ehitamist täielikult, siis on vaieldav haldusakt kaebuste esitajate õigusi ebaproportsionaalselt ja ebamõistlikult piirav. Kaebuste esitajatel oli õiguspärane ootus vähemalt sotsiaalobjektide ehitamiseks. Vaidlustatava korraldusega määratud alaliik sisuliselt välistab maa kasutamise omanike huvides täielikult. Korralduses ei ole põhjendatud, miks on üldplaneeringuga lubatud hoonete ja rajatiste ehitamine alaliigi määramisega täielikult välistatud.
5. Maa-amet soovitas 23.03.2010 kirjaga Viimsi Vallavalitsusel kaaluda võimalust, et detailplaneeringu koostamise kohustuse puudumisel sihtotstarbe määramisel juhinduda maa tegelikust kasutusest. Olemasolevad katastriüksused, milliste koosseisus on haritav maa, metsamaa, looduslik rohumaa ja muu maa kõlvikuid ning mida käesoleval ajal ei kasutata põllumajandussaaduste tootmiseks või metsa kasvatamiseks, kuid millele ei määrata ka muud sihtotstarvet kuna nendel on metsa- või põllumajanduslik potentsiaal, võivad olla ka maatulundusmaa sihtotstarbega. Maa-ameti seisukoht on, et sotsiaalmaa- üldkasutatava maa sihtotstarve saab olla ainult sellisel maal, mis on määratud avalikku kasutusse (avalikult kasutatav park jms.). Korralduses puuduvad kaalutlused, miks vallavalitsus ei ole vaidlusaluste maaüksuste sihtotstarbe määramisel Maa-ameti soovitustest ja kaebuste esitajate taotlusest lähtunud, vaid on meelevaldselt määranud eraomandis olevale maaüksusele sotsiaalmaaüldkasutatava maa sihtotstarbe.
6. Isikule kuuluva maaüksuse avalikuks kasutamiseks määramine kaevatava haldusaktiga rikub isiku õigusi ja võib neid rikkuda ka tulevikus. Kohaliku omavalitsuse korraldus on avalikult kättesaadav kõigile isikutele. Kui kohalik omavalitsus on määranud isikule kuuluva maaüksuse sihtotstarbeks sotsiaalmaa-üldkasutatav maa, on see avalikuks teabeks kolmandatele isikutele (üldsusele), et seda maaüksust võib avalikult kasutada, näiteks on üldsusel alus eeldada, et sellel maal võib korraldada koosolekuid või kokkutulekuid. Kaebajad ei soovi enda maad avalikult kasutatavaks anda ja seetõttu rikub kaevatav õigusakt kaebajate õigusi. Põhiseadus § 32 mõtte kohaselt on õigus omandit vallata ja kasutada omanikul ja kitsendused sätestab seadus. Puudub seadus, mis annaks kohalikule omavalitsusele õiguse määrata kaebajatele kuuluv omand (kinnistu) avalikult kasutatavaks.
7. Kaebajad leiavad, et kuna nemad ei ole andnud kohalikule omavalitsusele ega üldsusele maaüksust avalikult kasutatavaks, siis ei ole haldusakt ka sisult õiguspärane. Kui isiku maaüksust puudutavas korralduses on ebaõiged andmed, ei ole haldusakt kooskõlas HMS § 54 5 sättega ja see rikub isiku õigusi. Lisaks sellele on kaevatav haldusakt aluseks maa sihtotstarbe kohta andmete kandmiseks maakatastrisse, mis omakorda toob kaasa isiku õiguste rikkumise. Käesoleval juhul on kaebuste esitajate õigused rikutud ka sellega, et nendele kuuluvate kinnistute kohta tehtud korralduse alusel kantakse registrisse ebaõiged andmed. Ebaõiged andmed maakatastri koosseisus olevas maaregistris võivad põhjustada kinnistu omanike õiguste rikkumist ka tulevikus. Kui isiku või tema vara kohta tehtud registriandmed on ebaõiged, on tegemist isiku õiguste rikkumisega. Sarnasel seisukohal on ka Riigikohus lahendis nr 3-3-1-18-
9. Kaebajad leiavad, et puudub vastusolu kaebuste esitajate A.A. ja A.S. ning K.M. ja Advokaadibüroo Sirel & Partnerid OÜ kaebustes. Vastustaja väidetav vastuolu saaks puudutada ainult Karjamaa 1 maaüksust ja ei puuduta Karjamaa 10 ja Karjamaa 12 maaüksusi. Teiseks ei ole kaebuste esitajate seisukohtades sellist vastuolu, mis välistaks kaebuste rahuldamise ka Karjamaa 1 maaüksuse sihtotstarbe määramise korralduse tühistamise osas. Kõik neli kaebajat on ühel meelel, et Korraldus nr 801 on õigusvastane osas, millega kaebuste esitajatele kuuluvatele maaüksustele määrati sihtotstarve: sotsiaalmaa-üldkasutatav maa ja kaebuste esitajad paluvad selles osas korralduse tühistada. Kaebuste esitajate nõuded on sisult identsed: kaebuste esitajad soovivad, et halduskohus tühistaks korralduse nendele kuuluvate maaüksuste katastriüksuste sihtotstarvete määramise osas. Mil viisil kaebuste esitajad tulevikus hakkavad oma õigusi kaitsma Karjamaa 1 maaüksuse osas, kas taotlevad katastriüksuse sihtotstarbe muutmist maatulundusmaaks või ühiskondlike ehitiste maaks, ei oma käesoleva haldusasja nõude otsustamisel tähtsust, sest kaebajad ei ole käesolevas haldusasjas esitanud halduskohtule nõuet kohustada vastustajat tegema õigusvastase otsuse asemele uut otsust. Käesoleva vaidluse lahendamisel omab tähtsust asjaolu, et mitte ükski kaebuse esitaja ei nõustu maaüksuse sihtotstarbega: üldkasutatav maa. A.A. ja A.S. nõustuvad K.M. ja Advokaadibüroo Sirel & Partnerid OÜ kaebustes toodud seisukohtadega. Muuhulgas nõustuvad kaebuste esitajad sellega, et enne otsuse vastuvõtmist oli kaebajatel võimalik kinnisasju kasutada mõlema sotsiaalmaa alaliigina, sealhulgas oleks olnud võimalus ehitada kinnisasjadele tervishoiu-, puhke- ja spordiehitisi ning et vaidlustatud haldusakt piirab kaebajate PS §-st 32 tulenevat omandiõigust ja riivab kaebajate subjektiivseid õigusi. A.A. ja A.S. nõustuvad ka sellega, et vaidlusaluste kinnisasjade sotsiaalmaa sihtotstarbe alaliik ei tulene üldplaneeringust. Üldplaneeringu kaardimaterjal ei välista kaebajate kinnistutele aktiivseks puhkuseks, spordiks, tervistuseks mõeldud hoonete ja rajatiste ehitamist.
10. Väär on vastustaja seisukoht, et kaebuste esitajate soov määrata kinnistute sihtotstarbeks maatulundusmaa tähendaks käesoleval juhul üldplaneeringu muutmist. Planeeringuala, millises asuvad vaidlusalused maaüksused, on üldplaneeringu plaanil märgitud tähistusega AP, mis vastavalt plaanitähiste selgitusele tähendab üldmaa (puhkeotstarbeline maa). Üldkasutatav maa, milleks korralduses maaüksused määrati ja üldmaa (puhkeotstarbeline maa), nagu nimetatakse planeeringuala üldplaneeringus, ei ole identsed mõisted ja üldplaneeringus tähistusega AP planeeringualas olevatele maaüksustele saab määrata ka muid sihtotstarbeid kui üldkasutatav maa. Saab määrata sihtotstarvet ühiskondlike ehitiste maa kui ka sihtotstarvet maatulundusmaa. Üldplaneeringu seletuskiri ei näe ette takistusi vaidlusalusel planeeringualal asuvaid katastriüksusi määrata maatulundusmaaks, nagu taotlesid kaebuste esitajad. Näiteks katastriüksused 89001:003:4900; 89001:003:0496 ja 89001:003:0497 asuvad samal planeeringualal (tähistusega AP). Kinnistusraamatu väljavõtetest nähtuvalt on kõik eelpoolnimetatud katastriüksused sihtotstarbelt ka maatulundusmaad, katastriüksused 89001:003:0496 ja 89001:003:0497 on maatulundusmaad 5% ulatuses, katastriüksus 89001:003:4900 aga lausa 100% ulatuses. Seega on võimalik, et üldmaa-puhkeotstarbelise juhtfunktsiooniga planeeringualas on maa sihtotstarbeks maatulundusmaa. Vallal ei ole mingit alust kohelda isikuid ebavõrdselt määrates ühtedele katastriüksustele sihtotstarbe 6 maatulundusmaa ja samal planeeringualal asuvatele teistele katastriüksustele sihtotstarbe sotsiaalmaa-üldkasutatav maa.
11. Viimsi Vallavolikogu 13.10.2009 määruse nr 22 „Viimsi valla mandriosa üldplaneeringu teemaplaneeringu kehtestamine: miljööväärtuslikud alad ja rohevõrgustik“ (edaspidi Teemaplaneering) kohaselt asuvad vaidlusalused maaüksused rohevõrgustiku tuumalas nr.
12. Teemaplaneeringus on Viimsi Vallavolikogu kinnitanud, et ühtegi rohe- ega miljööväärtuslikku ala ei määrata avalikku kasutusse. Käesolevas haldusasjas vaidlustatud vastustaja korraldusest aga nähtub, et juba aasta möödudes määras vastustaja kümme rohevõrgustiku alal asuvat maaüksust avalikku kasutusse (Vabariigi Valitsuse 23.10.2008.a. määruse nr 155 § 6 kohaselt on üldkasutatav maa avalikult kasutatav). Väär on ka vastustaja seisukoht, et enne 11.01.2000 oli võimalik vaidlusalusel planeeringualal asuvatele katastriüksustele määrata sihtotstarbeks maatulundusmaa, aga peale 11.01.2000 ei ole see enam tulenevalt üldplaneeringust võimalik. Teemaplaneeringu seletuskirja p 2.2.2.1 kohaselt tuumalal paikneva maaüksuse (sh katastriüksuse) sihtotstarbe muutmine võib toimuda ainult maatulundusmaaks või kaitsealuseks maaks kui enne käesoleva teemaplaneeringu kehtestamist detailplaneeringuga pole määratud teisiti, seega on Viimsi Vallavolikogu seisukoht, et vaidlusalusel planeeringualal saab maade katastriüksuste sihtotstarbeks määrata maatulundusmaa. Katastriüksuste sihtotstarvete määramisel 29.10.2010 oleks vastustaja pidanud juhinduma Teemaplaneeringu seletuskirja p-st 2.2.2.
13. Korraldus on õigusvastane juba seetõttu, et ei vasta Teemaplaneeringule. Teemaplaneeringu puhul on PlanS § 8 lg 2 p 2 kohaselt tegemist üldplaneeringuga. Antud juhul on teemaplaneeringus täiendatud sihtotstarbe määramise regulatsiooni, mida üldplaneering otseselt ei kajastanud. Seadusele ei vasta ja põhjendamatu on vastustaja tõlgendus, et teemaplaneeringu ülesanneteks on ainult PlanS § 8 lg 3 punktide 6,7,11,13 ja 14 lahendamine. Käesoleval juhul on teemaplaneeringus lausa eraldi peatükk 2.2.2.1, mille pealkiri on maakasutus-ja ehitustingimused rohevõrgustiku tuumalal. Järelikult on vastustaja ise pidanud oluliseks teemaplaneeringus käsitleda muuhulgas maakasutustingimusi.
14. Väär ja kohut eksitav on vastustaja seisukoht, et vastavalt maa-ameti 27.11.2008 kirjale oli vastustajal kohustus määrata sotsiaalmaa sihtotstarbega katastriüksustel sihtotstarbe alaliik ja seetõttu olevat tegemist olnud sihtotstarbe täpsustamisega, mitte määramisega. Maa-amet ei ole kohustanud vastustajat määrama sotsiaalmaa sihtotstarbe alaliiki, vaid on kohustanud määrama Määrusest nr 155 tulenevad sihtotstarbed, jälgides õigusaktides sätestatut, katastriüksuse tegelikku kasutust, planeeringuga kehtestatut jms. Kuna käesoleval juhul eraõigusliku isiku kinnisasja üldkasutatavaks määramine ei tulene mitte ühestki õigusaktist, katastriüksuse tegelik (faktiline) kasutus ei olnud avalik kasutus ja vastaval planeeringualal on maaüksustele võimalik määrata ka muid sihtotstarbeid peale üldkasutatava maa sihtotstarbe (ühiskondlike ehitiste maa, maatulundusmaa), siis ei juhindunud vastustaja maa-ameti kirjas toodud juhistest mitte üheski osas. Lisaks leidis Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium otsuses nr 3-4-1-13-09 p-s 30, et Vabariigi Valitsuse määruse § 8 lg 2 sättega sekkub Vabariigi Valitsus sihtotstarbe määramisse, kuna see kohustab omavalitsusüksusi muutma osa katastriüksuste varem määratud sihtotstarvet, mitte ei kohustanud alaliiki määrama nagu ekslikult leiab vastustaja. Vabariigi Valitsuse 23.10.2008 määrus nr 155 § 8 lg 2 sätestab, et katastriüksuste sihtotstarbed tuleb määrata vastavalt sama määruse §-le
15. Seega tuleb uued sihtotstarbed valida määruse §-s 6 sätestatute hulgast, kus muuhulgas on olemas ka sihtotstarbed maatulundusmaa või ühiskondlike ehitiste maa.
16. Väär on vastustaja seisukoht, et kinnistute sihtotstarbe alaliik tuleneb otseselt Viimsi valla mandriosa üldplaneeringust ja kaebuste esitajad ei nõustu vastustaja selgitustega lühendi AP tähistuse sisu tõlgendamise kohta. PlanS § 2 lg 1 kohaselt koosneb planeering tekstist ja 7 joonistest, mis täiendavad üksteist ja moodustavad ühtse terviku. Kaebajate kinnistud asuvad üldplaneeringu joonisel alal, mis on tähistatud leppemärgiga AP. Viimsi valla mandriosa üldplaneeringu joonise leppemärkide selgitustest nähtub, et leppemärk AP tähistab elanikkonna aktiivseks puhkuseks, spordiks, tervistuseks mõeldud hoonete ja rajatiste, parkide ja muruväljakute maad. Kui üldkasutatav maa (milline sihtotstarve on määratud kinnistule vaidlustatava korraldusega) on seaduse kohaselt üldjuhul hooneteta maa, millel võivad paikneda üksnes abihooned, siis leppemärk AP tähistab üldplaneeringu joonise leppemärkide selgituse alusel eelkõige puhkuseks, spordiks ja tervistuseks mõeldud hoonete ja rajatiste maad, ehk siis pigem ja üldjuhul just hoonetega ja rajatistega (ja kuskil ei ole määratud, et abihoonetega) maad. Seega ei vasta leppemärk AP üldkasutatava maa sihtotstarbe tähistusele. Kaebuse esitajad ei näe ühtegi tõsiselt võetavat argumenti, miks sellise määratlusega maa (puhkuseks, spordiks, tervistuseks mõeldud hoonete ja rajatiste maa) sihtotstarve ei võiks olla ühiskondlike ehitiste maa. Üldjuhul ongi puhkuseks, spordiks ja tervistuseks mõeldud hooned ja rajatised ühiskondlikud ehitised. Vastustaja väited selle kohta, mida üldplaneeringu vastuvõtjad tol hetkel lisaks üldplaneeringus sätestatule kavatsesid ja mõtlesid tuleb jätta tähelepanuta. Vastustaja väited on asjakohatud, paljasõnalised ja ei tulene üldplaneeringust. Samuti ei oma tähtsust asjaolu, et leppemärk A tähistas riigi-ja omavalitsusasutuste ning üldkasutuses olevate sotsiaal-haridus-, tervishoiukultuuri ja spordiehitiste maade sihtotstarvet. Leppemärkide A ja AP selgituste kohaselt on võimalik spordi ja tervishoiu (tervistuse) tarbeks ehitatavaid hooneid kavandada nii tähistusega A kui ka tähistusega AP aladele.
17. Alternatiivselt sellele, et vastustaja oleks saanud määrata sihtotstarbe kas maatulundusmaana või ühiskondlike ehitiste maana, nõustuvad kaebuse esitajad teiste kaebajatega (Advokaadibüroo Sirel&Partnerid OÜ) selles, et sihtotstarbe alaliigi oleks saanud jätta ka määramata.
18. PlanS § 8 lg 3 p 4 kohaselt võib üldplaneeringuga määrata kindlaks detailplaneeringu koostamise kohustusega alad ja juhud väljaspool linnu ja aleveid. Viimsi Valla mandriosa üldplaneeringuga ongi seda tehtud ja üldplaneeringu kohaselt tuleb detailplaneering Viimsi vallas muuhulgas kehtestada veekogude kallastest 250 m ulatusse jäävate ning metsastatud alale rajatavate uute kruntide ja kinnistute hoonestamiseks ning juhul, kui hajaasustuses kavatsetakse ühele krundile rajada enam kui üks elamu või kui elamule lisaks rajatakse samale krundile enam kui 3 abihoonet. Kaebajate kinnistud jäävad merest 250 m ulatusse. Maaüksused on metsastatud. Järelikult on see ala planeerimisseadusega kooskõlas oleva üldplaneeringuga määratud detailplaneeringu koostamise kohustusega alaks juhul, kui seda tahetakse teatud tingimustel hoonestada.

§ 18

lg 2 sätestab, et planeerimisseaduses sätestatud detailplaneeringu koostamise kohustuse korral määrab kohalik omavalitsus katastriüksuse sihtotstarbe kehtestatud detailplaneeringu alusel. Käesoleval juhul on kohalik omavalitsus määranud katastriüksuse sihtotstarbe ilma detailplaneeringuta ja kui kohus nõustub, et tegemist on detailplaneeringu kohustusega alaga, siis võib korraldust lugeda sel alusel õigusvastaseks. 28. Kaebuse esitajad nõustuvad teiste kaebajatega ka selles, et juhul, kui kohus asub seisukohale, et Määruse nr 155 § 8 lg 2 muudab

§ 18

lg 2 regulatsiooni ning on asja lahendamisel asjassepuutuv õigusakt, siis saab kohus jätta määruse § 8 lg 2 kohaldamata ja tunnistada määruse § 8 lg 2 põhiseadusevastaseks ning kehtetuks osas, milles see on vastuolus selle kehtestamise aluseks olnud maakatastriseadusega. Advokaadibüroo Sirel & Partnerid OÜ ja K.M.i kaebused ja kaebuste täiendused (toimik nr 3-10-3192 lk 2-6; toimik nr 3-10-3169 lk 3-8; toimik nr 3-10-3135 lk 98-99) 8

1. Kaebajate kinnisasjade sihtotstarbeks oli enne vaidlustatud haldusakti vastuvõtmist sotsiaalmaa (alaliiki määramata). Seetõttu oli kaebajatel võimalik kinnisasju kasutada mõlema sotsiaalmaa alaliigina (nii ühiskondlike ehitiste maana kui üldkasutatava maana). Olukorras, kus vastustaja on määranud kaebajate kinnisasjade sihtotstarbeks sotsiaalmaa-üldkasutatav maa, on kaebajad minetanud võimaluse kasutada kinnisasju vastavalt sotsiaalmaa alaliigile ühiskondlike ehitiste maa, sealhulgas võimaluse ehitada kinnisasjadele äriotstarbeta tervishoiu, puhke- ja spordiehitisi. Järelikult, kuna vaidlustatud haldusakt piirab kaebajate PS §-st 32 tulenevat omandiõigust (õigust omandit vabalt vallata ja kasutada), riivab vaidlustatud haldusakt kaebajate subjektiivseid õigusi.
2. Sihtotstarbe alaliigi oleks saanud määrata vaid kehtestatud detailplaneeringu alusel. Kehtivas Viimsi Valla mandriosa üldplaneeringu seletuskirjas (lk 67) on sätestatud, et detailplaneering tuleb koostada veekogude kallastest 250 m ulatusse jäävate ning metsastatud alale rajatavate uute kruntide või kinnistute hoonestamiseks ning juhul, kui hajaasustuses kavatsetakse ühele krundile rajada enam kui üks elamu või kui elamule lisaks rajatakse samale krundile enam kui 3 abihoonet. Detailplaneeringu koostamist hajaasustuses võib Vallavalitsus nõuda ka juhul, kui uus hoone planeeritakse rajada lähemale kui 250 m krundi piirist. Kuna kaebajate kinnistud on merest 250 m ulatuses, on kaebajate kinnistute näol tegemist detailplaneeringu koostamise kohustusega aladega PlanS § 8 lg 2 p 4 mõttes.
3. Määruse nr 155 § 8 lg 2 sätestab, et enne käesoleva määruse jõustumist määratud mäetööstusmaa (004; K), karjääride maa (0040; Kr), turbatootmismaa (0041; Tt), sotsiaalmaa (005; Ü), ühiskondlike hoonete maa (0050; Üh) ja üldmaa (0051; Üm) sihtotstarbed ning käesoleva määrusega vastuolus olevad liitsihtotstarbed jäävad kehtima seni, kuni kohalik omavalitsus on nende sihtotstarvetega katastriüksustele määranud käesoleva määruse §-s 6 sätestatud sihtotstarbe, arvestades käesoleva määruse §-s 7 sätestatud erisusi. Määrus on kehtestatud

§ 18

lg 3 alusel ning ei tohi seega olla vastuolus maakatastriseaduse regulatsiooniga.

§ 18

lg 2 näeb ette, et planeerimisseaduses sätestatud detailplaneeringu koostamise kohustuse korral määrab kohalik omavalitsus katastriüksuse sihtotstarbe kehtestatud detailplaneeringu alusel. Riigikohtu halduskolleegium on märkinud 19.05.2008 lahendis haldusasjas nr 3-3-1-61-07, et kolleegium nõustub Saue Linnavolikogu väitega, et üldplaneeringuga ei ole määratud kinnisasjade piire ega ka konkreetsete katastriüksuste sihtotstarbeid. Üldplaneeringu kohane nn kaitsehaljastuse maa ei kujuta endast Vabariigi Valitsuse

1. jaanuari
2. a määrusega nr 36 kinnitatud Aluste mõttes katastriüksuse sihtotstarbe liiki. Üldplaneering fikseerib maa-ala juhtfunktsiooni. Maakatastriseaduse § 18 lg 2 kohaselt määrab detailplaneeringu koostamise kohustuse korral kohalik omavalitsus katastriüksuse sihtotstarbe kehtestatud detailplaneeringu alusel. Seega, kuigi Määruse § 8 lg 2 näeb ette kohaliku omavalitsuse kohustuse määrata katastriüksuse sihtotstarbed, saab see

§ 18

lg 2 kohaselt toimuda vaid detailplaneeringu alusel (kuna Määrus nr 155 ei saa muuta maakatastriseaduse kui kõrgemalseisva õigusakti regulatsiooni) ning kooskõlas õigusaktidega, arvestades kaebajate subjektiivseid õigusi. Juhul, kui kohus asub seisukohale, et Määruse nr 155 § 8 lg 2 muudab

§ 18

lg 2 regulatsiooni ning on asja lahendamisel asjassepuutuv õigusakt, paluvad kaebajad jätta Määruse nr 155 § 8 lg 2 kohaldamata ja tunnistada Määruse nr 155 § 8 lg 2 põhiseadusevastaseks ning kehtetuks osas, milles need on vastuolus selle kehtestamise aluseks olnud maakatastriseadusega. Olukorras, kus kaebajate kinnistute sihtostarvet ei ole määratud detailplaneeringu alusel, on vaidlustatud haldusakt õigusvastane ning tuleb seega tühistada.

1. Vaidlusaluste kinnisasjade sotsiaalmaa sihtotstarbe alaliik ei tulene üldplaneeringust. Viimsi valla mandriosa üldplaneeringu kohaselt on kaebajate kinnistute juhtfunktsiooniks puhkeotstarbeline maa. Ükski õigusakt ega Viimsi valla mandriosa üldplaneering ei määratle, 9 et puhkeotstarbelise maa juhtfunktsiooni alla saaks kuuluda vaid sotsiaalmaa alaliik üldkasutatav maa.
2. Kehtiva Viimsi valla mandriosa üldplaneeringu seletuskirja punktis 4.1.2 (leheküljel 36) on märgitud, et enamus praegust metsamaad ja haljasalasid sisealadel siiski kasutusfunktsiooni ei muuda, välja arvatud vallale kuuluv metsamaa põhjarannikul, mis on mõeldud puhkeotstarbeliseks maaks (tähistab elanikkonna aktiivseks puhkuseks, spordiks, tervistuseks mõeldud hoonete ja rajatiste, parkide ja muruväljakute maad). Järelikult ei välista kehtiv Viimsi valla mandriosa üldplaneering kaebajate kinnistute osas sotsiaalmaa sihtotstarbe täpsustamist ühiskondlike ehitiste maana, mis võimaldaks kaebajatel ehitada kinnisasjadele äriotstarbeta tervishoiu-, puhke- ja spordiehitisi. Järelikult on kehtestatud üldplaneeringuga kooskõlas ka sotsiaalmaa sihtotstarbe alaliik ühiskondlike ehitiste maa.
3. Vaidlustatud haldusaktis ei ole põhjendatud, miks vastustaja ei ole arvestanud sotsiaalmaa sihtotstarbe alaliigi määramisel kaebajate sooviga kasutada maad ühiskondlike ehitiste maana (millest Viimsi Vallavalitsus oli teadlik tulenevalt haldusasja nr 3-09-2672 halduskohtumenetlusest), mistõttu vaidlustatud haldusakt on nõuetekohaselt motiveerimata.
4. Seisukohta, et vaidlusalune maa ei saa olla sotsiaalmaa alaliigiga üldkasutatav maa kinnitab ka Viimsi Vallavalitsuse poolt esitatud Maa-ameti arvamus, kus on märgitud, et juhul, kui maa on määratud avalikku kasutusse (tegemist on avalikult kasutatava pargiga vms), siis võib tegemist olla loomulikult ka sotsiaalmaa sihtotstarbe üldkasutatava maa alaliigiga. Antud juhul ei ole kaebajate kinnistute näol tegemist avalikult kasutatava pargiga ning see ei ole määratud avalikku kasutusse, mistõttu tegemist ei saa olla sotsiaalmaa alaliigiga üldkasutatava maaga. Järelikult on ka sel põhjusel vaidlustatud haldusakt õigusvastane ning tuleb tühistada. 36.

§ 18

lg 1 kohaselt katastriüksuse registreerimisel peab katastripidaja katastris fikseerima katastriüksuse kõlvikute pindalad ja sihtotstarbe või sihtotstarbed. Puudub vaidlus selles, et kaebajate katastriüksuste sihtostarvetena on registreeritud katastris sotsiaalmaa, ilma alaliiki määramata. Järelikult ei ole kaebajate kinnisasjade sihtotstarbe alaliik maakatastriseaduse alusel määratud (ei üldplaneeringu ega detailplaneeringu alusel), mistõttu neid kinnisasju võib kasutada mõlema sotsiaalmaa sihtotstarbe alaliigina. 37. Juhul, kui vastaks tõele vastustaja väide, et katastriüksuste sihtotstarbe alaliik määrati

§ 18

lg 6 kohaselt üldplaneeringu alusel, oleks selline sihtotstarbe alaliik saanud ja pidanud olema kantud katastrisse kinnistute moodustamisel ning katastriüksuse registreerimise ajal, kuna vaidlusalused kinnistud kanti kinnistusraamatusse peale Viimsi valla mandriosa üldplaneeringu kehtestamist.

1. Vastustaja käsitlus sellest, kuidas tuleb mõista Viimsi valla mandriosa üldplaneeringu kaarti ning mida väidetavalt Viimsi valla mandriosa üldplaneeringus on ühe või teise tähistuse all silmas peetud, on ebaoluline ning subjektiivne. Olukorras, kus katastris on peale üldplaneeringu kehtestamist kaebajate katastriüksuste sihtostarvetena registreeritud sotsiaalmaa, ilma alaliiki määramata, ei pea kaebajad välja selgitama kohaliku omavalitsuse soove või arusaama katastriüksuse sihtotstarbe kohta, vaid võivad kasutada katastriüksust mõlema sotsiaalmaa sihtotstarbe alaliigina.
2. Haldusasja nr 3-09-2672 esemeks ei olnud küsimus sellest, kas kaebajate kinnistute sihtotstarbe muutmine oli õiguspärane või mitte, mistõttu vastustaja leiab vääralt, et kohus on juba siduvalt tuvastanud, et vaidlusaluste kinnistute sotsiaalmaa sihtotstarbe alaliik tuleneb Viimsi valla mandriosa üldplaneeringust. 10
3. Kinnistute sihtotstarbe oleks saanud määrata vaid kehtestatud detailplaneeringu alusel.

§ 18

lg 2 sätestab, et planeerimisseaduses sätestatud detailplaneeringu koostamise kohustuse korral määrab kohalik omavalitsus katastriüksuse sihtotstarbe kehtestatud detailplaneeringu alusel ning

§ 18

lg 6 täpsustab, et planeerimisseaduse kohase detailplaneeringu koostamise kohustuse puudumise korral määrab kohalik omavalitsus katastriüksuse sihtotstarbe planeerimisseaduse kohase üldplaneeringu alusel. PlanS § 8 lg 7 kohaselt kehtestatud üldplaneering on aluseks detailplaneeringute koostamisele detailplaneeringu koostamise kohustusega aladel ja juhtudel ning maakorraldusele ja projekteerimistingimuste väljaandmisele väljaspool detailplaneeringu koostamise kohustusega alasid. Puudub vaidlus selles, et üldplaneeringuga võidakse määrata lisaks aladele ka konkreetsed juhud, millal tuleb koostada detailplaneering. Samuti puudub vaidlus selles, et kaebajate kinnistud on metsastatud. Järelikult on kaebajate kinnistute näol tegemist alaga, kus teatud tingimustel tuleb koostada detailplaneering ehk tegemist ei ole alaga, kus puudub (igal juhul) detailplaneeringu koostamise kohustus

§ 18

lg 6 mõttes (detailplaneeringu koostamise kohustus on näiteks juhul, kui metsastatud alale soovitakse rajada uusi krunte või kinnistud hoonestada või kui ühele krundile soovitakse rajada enam kui üks elamu või kui elamule lisaks rajatakse samale krundile enam kui 3 abihoonet). Seega olukorras, kus teatud juhtudel on kaebajate kinnistute näol tegemist alaga, kus on detailplaneeringu koostamise kohustus, ei kohaldu

§ 18

lg 6 ja kaebajate kinnistute sihtostarvet oleks saanud muuta

§ 18lg 2 kohaselt vaid kehtestatud detailplaneeringu alusel.

1. Maa-ameti kiri ei kohustanud vastustajat määrama sotsiaalmaa alaliiki. Maa-amet selgitas 23.03.2010 kirjas, et katastriüksusele kinnisasja omaniku tahtega vastuolus oleva sihtotstarbe määramine võib olla igati õigustatud, kui määratav sihtostarve on kooskõlas kehtestatud planeeringuga vm. Kehtestatud Viimsi valla mandriosa üldplaneeringust ei tulene kaebajate kinnistute sihtotstarbeks sotsiaalmaa alaliiki üldkasutatav maa ja kaebajate kinnistute registreerimisel maakatastris ei määratud sellist sotsiaalmaa alaliiki, mistõttu vastava sotsiaalmaa alaliigi määramine ei saanud toimuda kooskõlas kehtestatud üldplaneeringuga. KOLMANDA ISIKU SEISUKOHT
2. Kolmas isik E.A. nõustub kaebustega. Kolmas isik leiab, et Karjamaa 1 kinnistu maa ei ole sotsiaalmaa-üldkasutatav maa ja seetõttu on korraldus õigusvastane (tl 102). VASTUSTAJA SEISUKOHAD
3. Vastustaja on seisukohal, et kaebustes vaidlustatud Korraldus nr 801 on seaduslik ja põhjendatud ning kaebused tuleb jätta rahuldamata.
4. Vaidlusaluste kaebajate kinnistute sihtotstarve oli 100% sotsiaalmaa. Sotsiaalmaa kinnistute sihtotstarvetena määrati kehtiva üldplaneeringu alusel Viimsi Vallavalitsuse 05.06.2001 korraldusega nr 631 „Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamine ja kompenseerimine: Rohuneeme küla ühiskarjamaa“ ja Viimsi Vallavalitsuse 07.10.2005 korraldusega nr 543 „Kinnisasja jagamise võimalikkusest Rohuneeme külas: maaüksus Karjamaa-I“ Nimetatud korraldusi nr 631 ja 543 pole nendega hõlmatud kinnistute omanikud vaidlustanud.
5. Kuna kaebustega soovitakse tühistada sotsiaalmaa sihtotstarbe alaliigi määramist, siis pole antud kaebuste kontekstis asjakohane käsitleda kaebajate A.A. ja A.S. soovi muuta oma kinnistute sihtotstarbed maatulundusmaaks (looduslikuks rohumaaks). Sellega nõustuvad ka 11 kaebajad A.A. ja A.S. ise oma 17.02.2012 kokkuvõtlikus kaebuses lk
6. Seetõttu pole vastustaja arvates asjakohased (ja õiged) ka kaebajate A.A. ja A.S. viited Kivineeme, Karjamaa-V ja Karjamaa-VII kinnistute sihtotstarvetele, millega nad soovivad tõendada, et neile kuuluvate kinnistute sihtotstarbe muutmine maatulundusmaaks ei tähendaks Viimsi valla mandriosa kehtiva üldplaneeringu muutmist. Samas märgib vastustaja, et Kivineeme maaüksusele maatulundusmaa määrati sihtotstarve Viimsi Vallavalitsuse 29.06.1998 korraldusega nr 1612 „Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamine ja kompenseerimine“. Nimetatud korraldus võeti vastu enne Viimsi Vallavolikogu 11.01.2000 otsusega nr 1 Viimsi valla mandriosa üldplaneeringu kehtestamist, Viimsi Vallavolikogu 13.08.1996 otsusega nr 197 kehtestatud Viimsi poolsaare üldplaneeringu alusel, kus nimetatud maaüksused paiknesid põllu- ja metsamajandusmaa juhtfunktsiooniga alal (maatulundusmaa katastriüksuste sihtotstarvete liigi järgi). Karjamaa-V ja Karjamaa-VII kinnistutele on määratud sotsiaalmaa sihtotstarve 95% ulatuses. Selle kõrval 5% maatulundusmaa sihtotstarbe määramise põhjused ei ole käesoleval hetkel tuvastatavad, kuid selline olukord ei põhine kehtival üldplaneeringul ning vastustaja kavatseb ka neile kinnistutele määrata kehtiva üldplaneeringu järgse sihtotstarbe, milleks on sotsiaalmaa – üldkasutatav maa (017; Üm).
7. Kaebajad A.A. ja A.S. viitavad vastustajale saadetud 26.
8. ja 07.12.2009 ettepanekutele määrata nendele kuuluvatele vaidlusalustele kinnistutele sihtotstarbeks maatulundusmaa (looduslik rohumaa). Vastustaja seisukoht antud küsimuses on olnud muutumatu, mida on väljendatud Viimsi Vallavalitsuse vastustes neile taotlustele. 26.10.2009 ettepanekutele ja märkustele vastas Viimsi Vallavalitsuse maa- ja planeerimisameti juhataja 16.11.2009 kirjaga nr 11-10/3017-13 ja 03.12.2009 taotlusele vastas Viimsi Vallavalitsuse maa- ja planeerimisameti juhataja esialgselt 28.12.2009 vahekirjadega nr 11-10/3643-1 ja 11-10/36451 ning seejärel 29.09.2010 juba lõplike kirjadega nr 11-10/3643-2 ja 11-10/3645-2 Mis puutub veel looduslikku rohumaasse, siis Maa-ameti kaardiserverist nähtuvalt on Karjamaa 1, Karjamaa 6, Karjamaa 9, Karjamaa 10 ja Karjamaa 12 kinnistud kõik metsaga kaetud..
9. Määruse nr 155 § 6 p 13 sätestas muuhulgas kohustuse määrata sotsiaalmaa puhul ära ka sihtotstarbe alaliik, mida kuni Määruse nr 155 vastuvõtmiseni kehtinud Vabariigi Valitsuse 24.01.1995 määrusega nr 36 vastu võetud „Katastriüksuse sihtotstarvete liikide ja nende määramise aluste kinnitamine“ (muudetud Vabariigi Valitsuse 29.04.1996 määrusega nr 120) (edaspidi Määrus nr 36) ei nõudnud. Määruse nr 155 § 6 p 13 kohaselt on sotsiaalmaa maa, millelt ei taotleta kasumit. Sotsiaalmaa jaguneb ühiskondlike ehitiste maa ja üldkasutatava maa sihtotstarbe alaliigiks.
10. Viimsi valla mandriosa üldplaneeringus määratletud puhkeotstarbelise maa juhtotstarbele, mille hulka kuuluvad ka vaidlusalused kinnistud, vastab sotsiaalmaa sihtotstarbe alaliik üldkasutatav maa (017; Üm): avalikult kasutatav, iseseisvat katastriüksust moodustav, üldjuhul hooneteta maa, millel võivad paikneda üksnes abihooned, s.h: haljasala ja pargi maa; supelranna maa; rahvapeo- ja kokkutulekuväljaku maa; lautri maa; laste mänguväljaku maa; spordiplatsi ja terviseraja maa; kalmistu maa.
11. Vastustajal tuli vastavalt Maa-ameti 27.11.2008 kirjale nr 12.1-5/12010 Määruse nr 155 § 8 lg 2 alusel kohustuslikus korras määrata sotsiaalmaa sihtotstarbega katastriüksustel sihtotstarbe alaliik. Maa-ameti 23.03.2010 vastusest nr 12.1-5/09/13951 nähtub samuti otseselt, et Määruse nr 155 § 1 lg 2 kohaselt määrab katastriüksuse sihtotstarbe kohalik omavalitsus

§ 18sätestatud alustel.

50. Kaebajad K.M. ja Advokaadibüroo Sirel & Partnerid OÜ on asunud seisukohale, et nende kinnistute sihtotstarbe alaliigi oleks saanud

§ 18lg 2 alusel määrata vaid kehtestatud detailplaneeringu alusel.

Juhtumid, mil detailplaneeringu koostamine on kohustuslik, sätestab PlanS § 3 lg 2. Sellest sättest tulenevalt pole detailplaneeringu koostamine kaebajate kinnistutel 12 kohustuslik. Seetõttu pidi vastustaja lähtuma

§ 18

lg-st 6, mille kohaselt planeerimisseaduse kohase detailplaneeringu koostamise kohustuse puudumise korral määrab kohalik omavalitsus katastriüksuse sihtotstarbe planeerimisseaduse kohase üldplaneeringu alusel. Üldplaneeringu puudumise korral määrab katastriüksuse sihtotstarbe kohaliku omavalitsuse volikogu.

1. PlanS § 2 lg 1 kohaselt planeering koosneb tekstist ja joonistest, mis täiendavad üksteist ja moodustavad ühtse terviku. See tähendab, et neil on võrdne kaal ja neid peab võtma kogumis, seletuskirjas pole aga võimalik (ega vajalik) kõike lahti kirjutada - selleks on kaart. Viimsi valla mandriosa üldplaneeringu kaardist nähtub, et üldmaa: puhkeotstarbelise maa juhtotstarbele, mille hulka kuuluvad ka kaebajate vaidlusalused kinnistud, vastab sotsiaalmaa sihtotstarbe alaliik üldkasutatav maa (üldplaneeringus kasutatud terminit „üldmaa“), (tähistusega AP). Sotsiaalmaa sihtotstarbe alaliigile ühiskondlike ehitiste maa vastab aga üldkasutatavate hoonete maa juhtotstarve (tähistusega A). Seega tuleneb kinnistute sihtotstarbe sotsiaalmaa alaliik otseselt Viimsi valla mandriosa üldplaneeringust. 11.01.2000 kehtestatud Viimsi valla mandriosa üldplaneeringut pole kinnistute omanikud vaidlustanud.
2. Vaidlusaluste kinnistute puhul oli sihtotstarve Viimsi valla mandriosa üldplaneeringuga juba määratud, sisuliselt oli tegemist sihtotstarbe alaliigi täpsustamisega, kuna see alaliik tulenes otseselt Viimsi valla mandriosa üldplaneeringust, vastustajal jäi üle vaid see maakatastris fikseerida.
3. Kuna vaidlusalustel kinnistutel ei ole detailplaneeringu koostamine kohustuslik, ei ole asjakohane kaebajate K.M. ja Advokaadibüroo Sirel & Partnerid OÜ viide

§ 18

lg-le 2, mis käsitleb katastriüksuse sihtotstarbe määramist planeerimisseaduses sätestatud detailplaneeringu koostamise kohustuse korral. Kuna käesoleva lahendamisel on asjassepuutuv akt

§ 18

lg 6, mitte aga

§ 18

lg 2, siis pole alust ka Määruse nr 155 § 8 lg 2 kohaldamata jätmiseks ja põhiseadusevastaseks tunnistamiseks.

1. Kaebajate A.A. ja A.S. tuginemine Teemaplaneeringule ei ole antud kaebuste kontekstis asjakohane. Teemaplaneeringu ülesandeks oli PlanS § 8 lg 3 punktide 6, 7, 11, 13 ja 14 lahendamine. Teemaplaneering ei ole maakasutuse siht- ja juhtotstarbe määramise alus, selleks on Viimsi valla mandriosa üldplaneering, mis lahendas kõik PlanS § 8 lg 3 toodud eesmärgid/ülesanded, muuhulgas maa- ja veealade üldised kasutamis- ja ehitustingimused. Samuti ei muutnud Teemaplaneering Viimsi valla mandriosa üldplaneeringuga määratud maakasutuse siht- ja juhtotstarbeid, seega oli kinnistute sihtotstarve sotsiaalmaa ja juhtostarve üldmaa: puhkeotstarbeline maa. Ka korraldusega ei toimunud sihtotstarbe muutmist.
2. Tallinna Ringkonnakohtu 12.11.2010 otsus haldusasjas nr 3-09-2672 ei anna alust korralduse tühistamiseks. Haldusasjas oli vaidlustatud Viimsi Vallavolikogu 13.10.2009 määrus nr 22, millega kehtestati rohevõrgustiku teemaplaneering. Vaidlusalused kinnistud nimetatud haldusasjas olid Karjamaa 1, Karjamaa 6 ja Karjamaa
3. Tallinna Ringkonnakohtu 12.11.2010 otsusega haldusasjas nr 3-09-2672 jäeti K.M. ja Advokaadibüroo Sirel & Partnerid OÜ apellatsioonkaebused rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 28.06.2010 otsus muutmata. Kuna Riigikohus jättis oma 13.01.2011 määrusega K.M.i ja Advokaadibüroo Sirel & Partnerid OÜ kassatsioonkaebused menetlusse võtmata, siis on nimetatud asjas jõus Tallinna Halduskohtu 28.06.2010 otsus, milles halduskohus on asunud samale seisukohale vastustajaga, et Viimsi valla mandriosa üldplaneeringu järgselt on kaebajate kinnistute alune maa tähistatud lühendiga AP, mis üldplaneeringu järgselt tähistab üldmaad, puhkeotstarbelist maad, millele vastab sotsiaalmaa sihtotstarbe alaliik üldkasutatav maa. Sotsiaalmaa sihtotstarbe alaliigile ühiskondlike ehitiste maa vastab Viimsi valla mandriosa üldplaneeringus üldkasutatavate hoonete maa juhtotstarve, mis on tähistatud lühendiga A (vt Tallinna Halduskohtu 28.06.2010 otsuse punktid 25 ja 26 lk 19-21). 13
4. Vastustaja selgitab lühendiga AP tähistatud üldmaa, puhkeotstarbelise maa kirjelduse kujunemist Viimsi valla mandriosa üldplaneeringu koostamisel, millega tähis AP tähistab elanikkonna aktiivseks puhkuseks, spordiks, tervistuseks, mõeldud hoonete ja rajatiste, parkide ja muruväljakute maad. Lähtudes looduslikest tingimustest ja arvestades väljakujunenud olukorraga määrati Viimsi valla mandriosa üldplaneeringuga AP juhtotstarve rekreatsioonialadele, mis oli kavas jätta üldjuhul hoonestuseta ja kuhu oli eesmärk kavandada inimeste puhkamiseks ja vaba aja veetmiseks mõeldud kooskäimise kohad (pargid, spordiplatsid, looduslikud puhkealad jmt). Rohuneeme metsa, kus asuvad ka kaebajate kinnistud, sooviti rajada kompleksina suurem tervisekeskus koos terviseradade (suusa-, jooksuja matkarajad) ning tennise- ja palliväljakutega. Kuivõrd tegu oli spordikompleksi ideega ja seega hoonestamise plaan ette teada, reserveeriti Viimsi valla mandriosa üldplaneeringuga Rohuneeme tervisekeskuse teenindamiseks vajalike hoonete jaoks Nõukogude Liidu armee poolt juba varem hoonestatud ala tähisega A (üldkasutatavate hoonete maa), mis markeeriti AP-st (üldmaa) erineva tingmärgiga. Mõni kuu pärast Viimsi valla mandriosa üldplaneeringu kehtestamist asuti viimase alusel koostama Rohuneeme Tervisekeskuse maa-ala detailplaneeringut (kehtestatud Viimsi Vallavolikogu 13.02.2001 otsusega nr 34), millega määratigi keskuse toimimiseks vajalike hoonete ja rajatiste paiknemise täpne asukoht Viimsi valla mandriosa üldplaneeringus tähisega A märgitud alal. Seega ei ole Rohuneeme puhul enam küsimus teiste alade (sealhulgas AP juhtotstarbega alade) hoonestamise vajalikkuses. Kuivõrd AP juhtotstarbega alasid on aga peale Rohuneeme metsa-ala ka mujal Viimsi vallas (nt Viimsi vabaõhumuuseumi territoorium, ulatuslik metsa-ala Tammeneemes, ranna-ala Haabneemes, samuti supluskohad Rohuneemes, Leppneemes, Tammneemes ja Randveres ning mitmed alad asumites), jäeti Viimsi valla mandriosa üldplaneeringuga AP juhtotstarbega aladele võimalus vajadusel püstitada puhkealasid ja -rajatisi teenindavaid väikehooneid (mõeldi kioske, paviljone, kuure tehnilise varustuse hoidmiseks vms väikesemahulisi hooneid), sest niisuguse pisivajaduse jaoks polnud otstarbekas rekreatiivse iseloomuga maa-aladele määrata Viimsi valla mandriosa üldplaneeringuga eraldi üldkasutatavate hoonete maa juhtotstarvet, eriti silmas pidades üldplaneeringu üldistusastet.
5. Sotsiaalmaa sihtotstarbe alaliik üldkasutatav maa (017; Üm) on avalikult kasutatav, iseseisvat katastriüksust moodustav, üldjuhul hooneteta maa, millel võivad paikneda üksnes abihooned, s.h: haljasala ja pargi maa; supelranna maa; rahvapeo- ja kokkutulekuväljaku maa; lautri maa; laste mänguväljaku maa; spordiplatsi ja terviseraja maa; kalmistu maa. Seega ei ole tõene kaebajate A.A. ja A.S. väide, et üldkasutatav maa välistab hoonete ehitamise täielikult.
6. Korraldus on piisavalt motiveeritud ja kaalutletud. Selles on toodud ka kaebajate vastuväited, mis esitati vastustajale enne korralduse vastuvõtmist ja mis põhiolemuselt on sarnased kaebustes esitatutega, ja on põhjendatud, miks vastustaja neid arvesse ei ole võtnud ja mis tingis korralduse vastuvõtmise olemasoleval kujul. KOHTU PÕHJENDUSED
7. Kaebajad A.A. ja A.S. leiavad, et vaidlusaluste katastriüksuste sihtotstarbe ning kaebajad Advokaadibüroo Sirel & Partnerid ja K.M. leiavad, et vaidlusaluste katastriüksuste sihtotstarbe alaliigi oleks saanud määrata vaid kehtestatud detailplaneeringu alusel Kohus kaebajatega ei nõustu. 59.1

§ 2

p 9 kohaselt on katastriüksuse sihtotstarve õigusaktidega lubatud ja nendes sätestatud korras määratud katastriüksuse kasutamise otstarve või otstarbed.

§ 18

lõike 2 järgi määrab omavalitsusüksus planeerimisseaduses sätestatud detailplaneeringu koostamise kohustuse korral katastriüksuse sihtotstarbe kehtestatud detailplaneeringu alusel. 14

§ 18

lõike 6 järgi määrab omavalitsusüksus planeerimisseaduse kohase detailplaneeringu koostamise kohustuse puudumise korral katastriüksuse sihtotstarbe planeerimisseaduse kohase üldplaneeringu alusel. Üldplaneeringu puudumise korral määrab katastriüksuse sihtotstarbe omavalitsusüksuse volikogu. Detailplaneeringu koostamise kohustus tuleneb PlanS § 3 lg-st 2. PlanS § 3 lg 2 kohaselt on detailplaneeringu koostamine kohustuslik linnades ja alevites ning alevike ja külade olemasolevatel ja kavandatavatel selgelt piiritletavatel kompaktse asustusega territooriumi osadel: 1) uue hoone, välja arvatud üksikelamu kõrvalhoone, suvila kõrvalhoone, aiamaja kõrvalhoone või kuni 20 m2 ehitusaluse pindalaga väikehoone, püstitamise korral ja on selle hoone püstitamiseks koostatava ehitusprojekti aluseks; 2) olemasoleva hoone, välja arvatud üksikelamu, suvila, aiamaja või nende kõrvalhooned, maapealse osa kubatuuri laiendamise korral üle 33 protsendi ja on selle hoone laiendamiseks koostatava ehitusprojekti aluseks; 3) maa-ala kruntideks jaotamise korral. Käesolevas haldusasjas ei ole vaidlust selles, et kaebajate kinnistud asuvad hajaasustuses, seega ei ole katastriüksuste sihtotstarbe määramiseks planeerimisseaduse kohase detailplaneeringu koostamine vastavalt PlanS § 3 lg-le 2 kohustuslik 59.2 Kaebajad A.A. ja A.S. leiavad, et Viimsi valla mandriosa üldplaneeringu seletuskirjast tulenevalt oleks saanud katastriüksuste sihtotstarbe, ja kaebajad K.M. ja Advokaadibüroo Sirel & Partnerid OÜ leiavad, et sihtotstarbe alaliigi, määrata vaid detailplaneeringu alusel seetõttu, et kaebajate kinnistud on merest 250 m ulatuses. Viimsi valla mandriosa üldplaneeringu (http://www.viimsivald.ee/kehtestatud-2/) seletuskirja punktis 6 on reguleeritud ehitamise printsiibid hajaasustuses. Punkti 6.1 kohaselt tuleb detailplaneering koostada veekogude kallastest 250 m ulatusse jäävate ning metsastatud alale rajatavate uute kruntide või kinnistute hoonestamiseks ning juhul kui hajaasustuses kavatsetakse ühele krundile rajada enam kui üks elamu või kui elamule lisaks rajatakse samale krundile enam kui 3 abihoonet. Detailplaneeringu koostamist hajaasustuses võib Vallavalitsus nõuda ka juhul, kui uus hoone planeeritakse rajada lähemale kui 250 m krundi piirist. Seega sätestab Viimsi valla mandriosa üldplaneeringu seletuskirja punkt 6.1 juhud, millal tuleb hajaasustuses koostada detailplaneering. Tegemist ei ole planeerimisseaduses sätestatud detailplaneeringu koostamise kohustusega, mis oleks aluseks

§ 18

lg 2 kohaldamiseks katastriüksuste sihtotstarbe alaliikide määramiseks kaebajate kinnistute osas. 59.3 Eeltoodust tulenevalt on vastustaja õigesti määranud kaebajate katastriüksuste sihtotstarbe

§ 18lg 6 alusel Viimsi valla mandriosa üldplaneeringu alusel.

60. Eeltoodust tulenevalt ei ole

§ 18

lg 2 käesoleva asja lahendamisel asjassepuutuv norm, mistõttu pole alust ka Määruse nr 155 § 8 lg 2 kohaldamata jätmiseks ja põhiseadusevastaseks tunnistamiseks. 61. Määrus nr 155 § 2 lg 1 kohaselt kohalik omavalitsus määrab või muudab (edaspidi määrab) sihtotstarbe kinnisasja omaniku taotluse alusel. Kui sihtotstarbe määramise vajadus tuleneb õigusaktidest, määrab kohalik omavalitsus sihtotstarbe omal algatusel. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt tuleb katastriüksusele määrata käesolevas määruses nimetatud sihtotstarve, mis vastab õigusaktidega sätestatud või planeeringuga kehtestatud maakasutuse otstarbele. Määrus nr 155 § 8 lg 2 kohaselt enne käesoleva määruse jõustumist määratud mäetööstusmaa (004; K), karjääride maa (0040; Kr), turbatootmismaa (0041; Tt), sotsiaalmaa (005; Ü), ühiskondlike hoonete maa (0050; Üh) ja üldmaa (0051; Üm) sihtotstarbed ning käesoleva määrusega vastuolus olevad liitsihtotstarbed jäävad kehtima seni, kuni kohalik omavalitsus on nende sihtotstarvetega katastriüksustele määranud käesoleva määruse §-s 6 sätestatud sihtotstarbe, arvestades käesoleva määruse §-s 7 sätestatud erisusi. Katastripidaja esitab ühe kuu jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates kohalikule omavalitsusele nimekirja katastriüksustest, mille sihtotstarbed ei vasta käesolevale määrusele. Kohalik omavalitsus on kohustatud käesolevast määrusest tulenevad sihtotstarbed määrama nelja kuu 15 jooksul, alates katastripidajalt nimekirja saamisest. Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 19.01.2010 otsuses nr 3-4-1-13-09 (p 30) on leitud, et Määruse nr 155 § 8 lg 2 eesmärk on reguleerida, kuidas viiakse enne selle määruse jõustumist maakatastris registreeritud katastriüksuste sihtotstarbe liigid ja alaliigid kooskõlla määrusega kehtestatud sihtotstarvetega. Samas kohtuotsuses (p 40) on leitud, et Määruse nr 155 § 8 lg 2 on põhiseadusega formaalselt kooskõlas. Volituse selle määruse kehtestamiseks annab

§ 18

lg 3, mille kohaselt sihtotstarvete liigid ja määramise korra kehtestab Vabariigi Valitsus.

§ 18

lõike 3 alusel kehtestatud määruse § 8 lõige 2 on selle määruse uue redaktsiooni rakendussäte, mille eesmärk on tagada üleminek määruse eelmise redaktsiooni alusel maakatastris registreeritud katastriüksuste sihtotstarvete kasutamiselt uues redaktsioonis kehtestatud sihtotstarvete nimetuste, liikide ja alaliikide kasutamisele. Seega tulenes käesoleval juhul katastriüksuste sihtotstarbe määramise vajadus ja sotsiaalmaa sihtotstarbega katastriüksuste puhul ka alaliigi määramise vajadus Määrusest nr

1. Maaameti 27.11.2008 kirjaga nr 12.1-5/12010 ongi esitatud kohalikule omavalitsusele nimekirjad katastriüksustest, milliste sihtotstarbed ei vasta Määruse nr 155 §-s 6 sätestatud sihtotstarbe liikidele ning milliste liitsihtotstarbed ei ole Määruse nr 155 §-s 7 sätestatuga kooskõlas. Kirjas juhiti tähelepanu, et kohalik omavalitsus on kohustatud määrusest tulenevalt sihtotstarbed määrama nelja kuu jooksul alates katastripidajalt nimekirja saamisest. Kirja lisaks olevas tabeli on märgitud kaebajate kinnistud Karjamaa I, XII, X, IX, VI (tl 55-56, toimik 310-3184 lk 55-56,toimik nr 3-10-3192 lk 43-44, toimik 3-10-3169 lk 57-58). Seega oli vastustaja kohustatud Määrus nr 155 § 8 lg 2 alusel Määrusest nr 155 tulenevad sihtotstarbed määrama nelja kuu jooksul, alates Maa-ameti 27.11.2008 kirja nr 12.1-5/12010 saamisest.
2. Määruse nr 155 § 6 punkti 13 kohaselt on katastriüksuse sihtotstarbe liigiks sotsiaalmaa – maa, millelt ei taotleta kasumit. Sotsiaalmaa jaguneb ühiskondlike ehitiste maa ja üldkasutatava maa sihtotstarbe alaliigiks. Sotsiaalmaa sihtotstarbe määramisel tuleb ära määrata ka sihtotstarbe alaliik. Käesolevas haldusasjas ei ole vaidlust selles, et Karjamaa 1, Karjamaa-6, Karjamaa 9, Karjamaa 10 ja Karjamaa 12 kinnistute maakatastrijärgseks sihtotstarbeks oli kuni vaidlustatud Korralduse nr 801 tegemiseni sotsiaalmaa, alaliiki määramata. Nimetatud asjaolu nähtub ka kinnistusraamatu väljavõtetest (tl 7 ja 9, toimik nr 3-10-3184 tl 8, toimik nr 3-10-3192 tl 26, toimik nr 3-10-3169 tl 42). Samuti on Viimsi Vallavalitsuse 05.06.2001 korraldusega nr 631 A.S.le, S. F. A., E.A.le ja A.A.le tagastatud kaasomandisse 1,21 ha suurune maa-ala Karjamaa I sihtotstarbega sotsiaalmaa (tl 110 pöördel – 112) ning Viimsi Vallavalitsuse 07.10.2005 korraldusega nr 543 on nõustutud Kinnistu Karjama I, sihtotstarbega sotsiaalmaa, jagamisega viieks maaüksuseks ning moodustatud uued katastriüksused Karjamaa I, Karjamaa IX, Karjamaa X, Karjamaa XI ja Karjamaa XII, mille sihtotstarbed jäävad endiselt sotsiaalmaaks (tl 112 pöördel). Kummaski korralduses ei ole määratud sotsiaalmaa alaliiki. Vaidlust ei ole ka selles, et kaebajad ei ole Viimsi Vallavalitsuse 05.06.2001 korraldust nr 631 ja 07.10.2005 korraldust nr 543 vaidlustanud, mida kaebajate A.A. ja A. S. esindaja 15.03.2012 kohtuistungil ka kinnitas (tl 254). Seega ei ole vastustaja Korraldusega nr 801 kaebajate katastriüksustele uut sihtotstarvet määratud, vaid on tulenevalt Määrusest nr 155 täpsustatud olemasoleva sihtotstarbe – sotsiaalmaa- alaliiki.
3. Kaevatud Korralduses nr 801 on märgitud, et sotsiaalmaa alaliigi üldkasutatava maa määramisel on võetud aluseks kehtiv Viimsi valla mandriosa üldplaneering (tekst koos joonisega), mis annab ülalnimetatud katastriüksuseid hõlmavale alale sotsiaalmaa sihtotstarbe ja selle alaliigiks üldmaa, mis vastab Määruse nr 155 § 6 lg 13 punktis 2 esitatud sotsiaalmaa sihtotstarbe üldkasutatava maa alaliigile. 16 63.1 Viimsi valla mandriosa üldplaneeringu (tl 54 ja pöördel, ka http://www.viimsivald.ee/kehtestatud-2/) kaardi leppemärke selgitavast osast nähtuvalt on kaebajate kinnistute Karjamaa 1, Karjamaa-6, Karjamaa 9, Karjamaa 10 ja Karjamaa 12 alune maa tähistatud lühendiga AP, mis üldplaneeringu järgselt tähistab üldmaad, täpsemalt puhkeotstarbelist maad - elanikkonna aktiivseks puhkuseks, spordiks, tervistuseks mõeldud hoonete ja rajatiste, parkide ja muruväljakute maad. Nimetatud asjaolu üle ei ole käesolevas haldusasjas ka vaidlust. 63.2 Viimsi valla mandriosa üldplaneeringu kehtestamise ajal ja kuni 01.11.2008 kehtinud Vabariigi Valitsuse 24.01.1995 määruse nr 36 „Katastriüksuse sihtotstarvete liikide ja nende määramise aluste kinnitamine“ (edaspidi Määrus nr 36) punkti 6 kohaselt on numberkoodiga 0051 tähistatud üldmaa (Üm) üheks numberkoodiga 005 tähistatud sotsiaalmaa (Ü) alaliigiks. Määruse nr 36 punkti 5 kohaselt on sotsiaalmaa (Ü) - kultuuri-, haridus-, tervishoiu- ja sotsiaalsfääri ehitiste alune ning nende teenindusmaa, samuti puhkuse ja vaba aja veetmiseks ettenähtud maa. Määruse nr 36 punkti 6 kohaselt on sotsiaalmaa alaliikideks numberkoodiga 0050 tähistatud ühiskondlike hoonete maa (Üh) ja numberkoodiga 0051 tähistatud üldmaa (Üm). Ühiskondlike hoonete maaks (Üh) on kasumit mittetaotlevate sotsiaalsfääriasutuste ja valitsusasutuste alune ning nende teenindamiseks vajalik maa; kultuuri- ja spordiasutuste maa; sakraalasutuste maa - kirikute ja palvemajade alune ning nende teenindamiseks vajalik maa; koolieelsete lasteasutuste maa; haridusasutuste maa; teadusasutuste maa; kasumit mittetaotlevate tervishoiu- ja veterinaarasutuste maa; sotsiaalhooldeasutuste maa; valitsus- ja omavalitsusasutuste maa, välja arvatud Siseministeeriumi ja Kaitseministeeriumi maa; elamuja kommunaalettevõtete maa ning üldmaa (Üm) on maa, millelt ei taotleta kasumit; meteoroloogiajaamade ja -vaatluspunktide maa; staadionide maa; supelrandade maa; botaanikaaedade ja loomaaedade maa; vabaõhumuuseumide maa; lauluväljakute maa; kallasradade alune maa; rahvapeo- ja kokkutulekuväljakute maa; rannalautrite maa ja väikeujuvvahendite paigutus- ning randumismaa; parkide ja muruväljakute maa – katastriüksusena katastrisse kantavate haljasalade alune maa; kalmistute maa. Seega ei vasta Viimsi valla mandriosa üldplaneeringus üldmaa määratlus - elanikkonna aktiivseks puhkuseks, spordiks, tervistuseks mõeldud hoonete ja rajatiste maa - Määruses nr 36 toodud üldmaa (Üm) määratlusele vaid hõlmab Määruses nr 36 sätestatud sotsiaalmaa mõlema alaliigi, nii ühiskondlike hoonete maa (Üh) kui ka üldmaa (Üm) määratlust. See, et Viimsi valla mandriosa üldplaneeringus on ka lühendiga A tähistatud sotsiaalmaa- üldkasutatavate hoonete maa (riigi ja omavalitsusüksuste üldkasutuses olevate sotsiaal-, haridus-, tervishoiu-, kultuuri- ja spordiehitiste maa), ei muuda asjaolu, et samas üldplaneeringus hõlmab ka üldmaa määratlus elanikkonna aktiivseks puhkuseks, spordiks, tervistuseks mõeldud hoonete ja rajatiste maad. 63.3 Kohus märgib, et Tallinna Ringkonnakohtu jõustunud otsuses haldusasjas nr 3-09-2672 (ei saanud Riigikohtu 13.01 2011 määrusega nr 3-7-1-3-656 menetlusluba) ei ole võetud seisukohta Tallinna Halduskohtu 28.06.2010 otsuses leitu suhtes, et Viimsi valla mandriosa üldplaneeringus lühendiga AP tähistatud üldmaale vastab sotsiaalmaa sihtotstarbe alaliik üldkasutatav maa. Tallinna Ringkonnakohus on oma otsuses leidnud (p 9), et üldplaneeringu seletuskirja p 4.1.2 ei piira kuidagi olemasoleva maa sihtotstarbega kooskõlas olevat ehitustegevust, punktist 4.1.2 nähtub üksnes, et maade olemasolevat kasutusfunktsiooni ei muudeta, välja arvatud vallale kuuluv metsamaa. Seega tuleb lähtuda üldplaneeringu kaardimaterjalist, mis ei välista kaebajate (selles haldusasjas K.M.i ja AB Seppik & Sirel OÜ) kinnistutele aktiivseks puhkuseks, spordiks, tervistuseks mõeldud hoonete ja rajatiste ehitamist ( tl 193a-196). 63.4 Määruse nr 155 § 6 p 13 kohaselt on sotsiaalmaa alaliik 1- ühiskondlike ehitiste maa (016; Üh) - kasumi saamise eesmärgita ehitise ja ehitiste kompleksi alune maa ning ehitisi teenindav maa, sh: riigi ja kohaliku omavalitsuse ametiasutuste (välja arvatud käesoleva määruse § 6 punktis 7 nimetatud ehitised) büroo- ja administratiivhoonete maa; välisriikide 17 diplomaatiliste ja konsulaaresinduste hoonete maa; äriotstarbeta meelelahutus-, haridus-, teadus-, tervishoiu-, hoolekande-, sakraal-, puhke- ja spordiehitiste maa; muuseumi, arhiivi- ja raamatukoguehitiste maa; loomaaia ja botaanikaaia maa. Sotsiaalmaa alaliik 2 on üldkasutatav maa (017; Üm) - avalikult kasutatav, iseseisvat katastriüksust moodustav, üldjuhul hooneteta maa, millel võivad paikneda üksnes abihooned, sh: haljasala ja pargi maa; supelranna maa; rahvapeo- ja kokkutulekuväljaku maa; lautri maa; laste mänguväljaku maa; spordiplatsi ja terviseraja maa; kalmistu maa. Eeltoodust nähtuvalt ei ole õige kaevatud Korralduses nr 801 märgitu, et kehtiv Viimsi valla mandriosa üldplaneering annab kaebajate katastriüksuseid hõlmavale alale sotsiaalmaa alaliigi, mis vastab Määruse nr 155 § 6 lg 13 punktis 2 esitatud sotsiaalmaa sihtotstarbe üldkasutatava maa alaliigile. Viimsi valla mandriosa üldplaneeringu kohaselt asuvad kaebajate kinnistud elanikkonna aktiivseks puhkuseks, spordiks, tervistuseks mõeldud hoonete ja rajatiste maal, seega võimaldab Viimsi valla mandriosa üldplaneering määrata kaebajate kinnistutele ka sotsiaalmaa sihtotstarbe alaliiki ühiskondlike ehitiste maa (016; Üh). Vastustaja ei ole seda võimalust oma korralduses aga üldse kaalunudki. Eeltoodust tulenevalt on vaidlustatud korraldus õigusvastane ja tuleb seetõttu kaebajate kinnistute osas tühistada. 63.5 Õige on ka kaebajate A.A. ja A.S. väide, et Korralduses nr 801 ei ole analüüsitud Maaameti 23.03.2010 kirjas nr 12.1-5/09/13951 (tl 30 pöördel-31) toodud soovitust Karjamaa I, Karjamaa VI, Karjamaa IX Karjamaa X ja Karjama XII kinnistute osas kaaluda võimalust, et detailplaneeringu koostamise kohustuse puudumisel sihtotstarbe määramisel juhinduda ka maa tegelikust kasutusest. Olemasolevad katastriüksused, milliste koosseisus on haritava maa, metsamaa, loodusliku rohumaa ja muu maa kõlvikuid ning mida käesoleval ajal ei kasutata põllumajandussaaduste tootmiseks või metsa kasvatamiseks, kuid millele ei määrata ka muud sihtotstarvet kuna nendel on metsa- või põllumajanduslik potentsiaal, võivad olla ka maatulundusmaa sihtotstarbega. Vastustaja on oma Korralduses nr 801 kaebajate A.A. ja A.S. taotluse osas, muuta katastriüksuste sihtotstarve vastavalt selle tegelikule kasutusele maatulundusmaaks (looduslikuks rohumaks), asunud seisukohale, et kehtiv Viimsi valla mandriosa üldplaneering annab kaebajate katastriüksuseid hõlmavale alale sotsiaalmaa alaliigi, mis vastab Määruse nr 155 § 6 lg 13 punktis 2 esitatud sotsiaalmaa sihtotstarbe üldkasutatava maa alaliigile ning korralduses lakooniliselt märkinud, et Maa-ameti 23.03.2010 vastus nr 12.1-5/09/13951 kinnitab Viimsi Vallavalitsuse seisukohti.
4. Kohus ei nõustu kaebajate A.A. ja A.S. väitega, et Korraldus nr 801 on õigusvastane seetõttu, et ei vasta Teemaplaneeringule, eriti selle seletuskirja punktile 2.2.2.
5. Teemaplaneeringu näol on PlanS § 8 lg 2 kohaselt tegemist üldplaneeringuga, PlanS § 8 lg 2 punkti 2 järgi võib üldplaneeringu koostada teemaplaneeringuna olemasoleva üldplaneeringu täpsustamiseks ja täiendamiseks. Teemaplaneeringu seletuskirja p. 2.2.2.1 (tl 119) kohaselt tuumalal paikneva maaüksuse (sh katastriüksuse) sihtotstarbe muutmine võib toimuda ainult maatulundusmaaks või kaitsealuseks maaks, kui enne käesoleva teemaplaneeringu kehtestamist detailplaneeringuga pole määratud teisiti. Käesoleval juhul oli kaebajate katastriüksuste sihtotstarve sotsiaalmaa ja Korraldusega nr 801 kaebajate katastriüksuste sihtotstarvet ei muudetud.
6. Kuna kaebajate katastriüksuste sihtotstarve oli Määruse nr 155 jõustumisel 01.11.2008 sotsiaalmaa, alaliiki määramata, siis nagu kaebajad on kohtule esitatud kaebustes õigesti leidnud, hõlmas nende katastriüksuste kasutamise otstarve ka mõlemat sotsiaalmaa alaliiki, mistõttu alaliigi 2-üldkasutatav maa-osas Korraldus nr 801 midagi ei muutnud ning ei ole õige kaebajate A.A. ja A.S. seisukoht, et Korraldusega nr 801 määrati kaebajate kinnistud avalikult kasutatavaks.
7. Kohus ei nõustu kaebajate A.A.ga ja A.S.ga ka selles, et on toimunud ebavõrdne kohtlemine, kuna leppemärgiga AP-üldmaa märgitud maa-aladel asuvad ka maatulundusmaa 18 sihtotstarbega katastriüksused 89001:003:4900; 89001:003:0496 ja 89001:003:0497, millest 89001:003:0496 ja 89001:003:0497 on maatulundusmaad 5% ulatuses, katastriüksus 89001:003:4900 aga lausa 100% ulatuses (tl 84-89). Haldusasja materjalidest nähtuvalt on kaebajate kinnistutele määratud sotsiaalmaa sihtotstarve pärast Viimsi Vallavolikogu 11.01.2001 otsusega nr 1 Viimsi valla mandriosa üldplaneeringu kehtestamist Viimsi Vallavalitsuse 05.06.2001 korraldusega nr 631 „Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamine ja kompenseerimine: Rohuneeme küla ühiskarjamaa“ ja Viimsi Vallavalitsuse 07.10.2005 korraldusega nr 543 „Kinnisasja jagamise võimalikkusest Rohuneeme külas: maaüksus Karjamaa-I“ (tl 110 pöördel-112 pöördel). Kaebuses märgitud Kivineeme maaüksusele (katastriüksus 89001:003:4900) määrati maatulundusmaa sihtotstarve aga enne Viimsi valla mandriosa üldplaneeringu kehtestamist Viimsi Vallavalitsuse 29.06.1998 korraldusega nr 1612 „Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamine ja kompenseerimine“ (tl 110) vastustaja vastusest nähtuvalt Viimsi Vallavolikogu 13.08.1996 otsusega nr 197 kehtestatud Viimsi poolsaare üldplaneeringu alusel, kus nimetatud maaüksused paiknesid põllu- ja metsamajandusmaa juhtfunktsiooniga alal (maatulundusmaa katastriüksuste sihtotstarvete liigi järgi). Puudutavalt Karjamaa-V ja Karjamaa-VII kinnistute 95% ulatuses sotsiaalmaa ja 5% ulatuses maatulundusmaa sihtotstarvet, siis ei ole kaebajad taotlenud oma kinnistutele 5% ulatuses maatulundusmaa sihtotstarvet vaid on oma kirjades Viimsi Vallavalitsusele taotlenud katastriüksustele tervikuna maatulundusmaa sihtotstarbe määramist (tl 10-12; toimik nr 3-103184 tl 9-11). Kusjuures vastustaja vastusest kaebusele nähtub, et vastustaja kavatseb ka Karjamaa-V ja Karjamaa-VII kinnistutele määrata kehtiva üldplaneeringu järgse sihtotstarbe, milleks vastustaja arvates on sotsiaalmaa – üldkasutatav maa (017; Üm).
8. Käesolevas haldusasjas on kaebajad A.A. ja A.S. taotlenud Korralduse nr 801 tühistamist osas, millega Karjamaa 1, Karjamaa 12 ja Karjamaa 10 asuvatele katastriüksustele määrati sihtotstarve sotsiaalmaa-üldkasutatav maa ning kaebajad Advokaadibüroo Sirel & Partnerid OÜ ja K.M. on taotlenud Korralduse nr 801 tühistamist osas, millega Karjamaa 1 , Karjamaa 9 ja Karjamaa 6 kinnistute sihtotstarbe alaliigiks määrati sotsiaalmaa-üldkasutatav maa. Käesolevas haldusasjas ei ole vaidlust selles, et kaebajate katastriüksuste sihtotstarve oli kuni vastustaja Korralduse nr 801 vastuvõtmiseni sotsiaalmaa alaliiki määramata. Korraldusega nr 801 ei toimunud kaebajate katastriüksustele sotsiaalmaa sihtotstarbe määramist vaid määrati Määrusest nr 155 tulenevalt sotsiaalmaa sihtotstarbe alaliik. Eeltoodust tulenevalt puudub alus tühistada Korraldust nr 801 kaebajate A.A. ja A.S. katastriüksustele sotsiaalmaa sihtotstarbe määramise osas, korraldus tuleb tühistada sotsiaalmaa alaliigi üldkasutatav maa määramise osas. Seega kuuluvad kaebajate A.A. ja A.S. kaebused rahuldamisele osaliselt ja kaebajate Advokaadibüroo Sirel & Partnerid OÜ ja K.M.i kaebused kuuluvad rahuldamisele täielikult.
9. HKMS § 285 lg 1 kohaselt kohaldatakse enne seadustiku jõustumist tehtud menetlustoimingute korral menetluskulude jaotusele ja nende väljamõistmisele kuni
10. detsembrini 2011 kehtinud halduskohtumenetluse seadustikku (edaspidi HKMS v.r). HKMS v.r § 92 lg 2 kohaselt kaebuse osalise rahuldamise korral jagatakse kohtukulud proportsionaalselt kaebuse rahuldamisega. HKMS v.r § 93 lg 5 kohaselt mõistab kohus välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud. Samuti sätestab alates 01.01.2012 kehtiva HKMS 108 lg 2, et kaebuse osalise rahuldamise korral jagatakse menetluskulud proportsionaalselt kaebuse rahuldamisega ning HKMS § 109 lg 6 kohaselt mõistab kohus välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud. HKMS § 109 lg 1 kohaselt esitatakse menetluskulude väljamõistmiseks kohtule enne kohtuvaidlusi menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid. Kuludokumendid, mis seonduvad osalemisega kohtuistungil, kus lõpetati asja arutamine, samuti selliste kulude nimekiri, esitatakse kohtule hiljemalt kolme tööpäeva jooksul pärast istungi lõppu. Kuludokumentide ja menetluskulude nimekirja esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta. 19 68.1 Kaebaja A.A. esitas enne kohtuvaidlusi taotluse vastustajalt menetluskulude 1304,38 eurot, s.h riigilõiv 15,98 eurot, väljamõistmiseks koos menetluskulude nimekirja ja kuludokumentidega ( tl 236-144) ning asja arutamist lõpetaval kohtuistungil osalemisega seonduvad menetluskulude 138,05 eurot väljamõistmiseks koos menetluskulude nimekirja ja kuludokumentidega 16.03.2012 (tl 258-261), seega tähtaegselt. Seega taotleb kaebaja A.A. kokku 1442,43 euro väljamõistmist, millest riigilõiv on 15,98 eurot ja õigusabikulud 1426,45 eurot. Kohus leiab, et haldusasja keerukust ja mahtu arvestades ei ole kaebaja A.A. õigusabikulud HKMS v.r § 93 lg 5 ja kehtiva HKMS § 109 lg 6 mõttes kogu ulatuses vajalikud ja põhjendatud. Kaebaja esindamine õigusabi korras ei ole nõudnud mahuka dokumentatsiooni läbitöötamist ega suuri jõupingutusi tõendamisel. Kohus peab kaebaja A.A. põhjendatud menetluskuludeks 1000 eurot. Kuna kohus rahuldab kaebuse osaliselt, kohtu hinnangul pooles ulatuses, kuulub vastustajalt kaebuse esitaja A.A. kasuks väljamõistmisele menetluskulud: riigilõiv 15,98 eurot ja õigusabikulud 500 eurot, kokku 515,98 eurot. 68.2 Kaebajad Advokaadibüroo Sirel & Partnerid OÜ ja K.M. esitasid 09.06.2011 kohtuistungil taotluse kummalegi kaebajale vastustajalt riigilõivu 15,98 eurot ja õigusabikulude 643,91 eurot väljamõistmiseks koos menetluskulude nimekirja ja kuludokumentidega (tl 123-148), kusjuures esitamata on 08.06.2011 arvete nr 220563 ja 220562 spetsifikatsioon (tl 145-148), mistõttu ei ole võimalik kindlaks teha, millal osutati ja millest koosneb arvetel nr 220563 ja 220562 märgitud õigusabi. Seetõttu ei kuulu nendel arvetel märgitud summa 2x 191,94 eurot vastustajalt kaebajatele välja mõistmisele ning kummagi kaebaja õigusabikulud on seega 451,97 eurot. Samuti esitasid kaebajad Advokaadibüroo Sirel & Partnerid OÜ ja K.M. 14.03.2012 kohtule taotluse vastustajalt täiendavalt õigusabikulude 417,38 eurot väljamõistmiseks koos menetluskulude nimekirja ja kuludokumentidega (tl 218-235). Seega taotlevad kaebajad Advokaadibüroo Sirel & Partnerid OÜ ja K.M. kumbki vastustajalt riigilõivu 15,98 eurot ja õigusabikulude kokku 869,35 eurot väljamõistmist. Kohus leiab, et haldusasja keerukust ja mahtu arvestades on kaebajate Advokaadibüroo Sirel & Partnerid OÜ ja K.M.i õigusabikulud vajalikud ja põhjendatud ning vastustajalt tuleb välja mõista menetluskuludena kaebajate Advokaadibüroo Sirel & Partnerid OÜ kasuks 885,33 eurot ja K.M.i kasuks 885,33 eurot. Aili Maasik Kohtunik 20