← Eesti

3-11-3047/35

3-11-3047 KOHTUMÄÄRUS kaebuse esitamise tähtaegsuse hindamise kohta Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Annika Vendik Määruse tegemise aeg ja koht

  1. aprill 2012 Pärnu kohtumaja Haldusasja number 3-11-3047 Haldusasi Menetlusosalised ja nende esindajad E. M´i kaebus Kaarma Vallavolikogu 21.09.2011 otsuse nr 43 tühistamise nõudes Kirjalikus menetluses Kaebaja E. M Vastustaja Kaarma Vallavolikogu Kaasatud isikud Kaarma Vallavalitsus Saare maavanem Asja läbivaatamise kuupäev 25.04.2012 RESOLUTSIOON Lõpetada menetlus haldusasjas nr 3-11-
  2. Määrusele on menetlusosalistel õigus esitada määruskaebus Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu Pärnu kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates. ASJAOLUD 28.12.2011 saabus Pärnu Maakohtu Kuressaare kohtumajja ning 30.12.2011 Tallinna Halduskohtu Pärnu kohtumajja E. M´i kaebus Kaarma Vallavolikogu 21.09.2011 otsuse nr 43 tühistamise nõudes. Koos kaebusega esitas kaebaja taotluse esialgse õiguskaitse rakendamiseks (tl 6-10). 30.12.2011 määrusega jäeti esialgse õiguskaitse taotlus ja kaebus käiguta (tl 31-33). 11.01.2012 saabus Pärnu Maakohtu Kuressaare kohtumaja kaudu kaebuse täiendus, samuti oli tasutud esialgse õiguskaitse taotluse esitamiselt riigilõiv (tl 36-49). 11.01.2012 küsis kohus seisukohti esialgse õiguskaitse taotlusele (tl 50). 13.01.2012 esitas seisukohad esialgse õiguskaitse taotlusele Kaarma vald (tl 53-55). 1 3-11-3047 13.01.2012 esitas seisukohad Saare maavanem (tl 57-58). 16.01.2012 määrusega jäeti esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata (tl 59-62). 20.01.2012 täiendas kaebaja kaebust (tl 65-72). 14.02.2012 määrusega jäeti kaebus käiguta (tl 93-94). 28.02.2012 täiendas kaebaja kaebust (tl 97-100). 13.03.2012 määrusega võeti kaebus menetlusse ning kaasati arvamuse andjad (tl 101-103). 23.03.2012 taotles Saare maavanem seisukohtade esitamise tähtaja pikendamist (tl 106). 26.03.2012 esitas seisukohad kaebusele Kaarma Vallavolikogu (tl 111-115). 05.04.2012 esitas seisukohad kaebusele Kaarma Vallavalitsus (tl 178-180). 11.04.2012 esitas seisukohad kaebusele Saare maavanem (tl 184-187). MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD Kaebuse kohaselt on kaebaja valitud 25.09.08 Kaarma Kooli lastevanemate üldkoosolekul lastevanemate poolt kooli hoolekokku kui lapsevanem ja 12.11.08 hoolekogu liikmete poolt hoolekogu esimeheks. Kooli hoolekogus lähtus E.M oma tegevuses PGS § 73 lg st , tehes koostööd pedagoogide, kooli pidaja ja vilistlastega, et tagada laste õppeks ja kasvatuseks paremad tingimused. Seega pöördudes vastustaja poole vaidega kui hoolekogu esimees, pöördus kaebaja samal ajal ka kui lapsevanem, kaitstes oma lapse ja teiste Kaarma koolis õppivate laste ning nende vanemate huve. Kohtule esitatud materjalides puudub kaebaja viide lapsevanema rollile, sest kaebaja arvates fakt, et hoolekogu esimehena on ta ka lapsevanem, on arusaadav ega vajanud eraldi rõhutamist. Kaebaja palub arvestada, et allkirjastades pöördumisi Saare Maavalitsusele ning esitades taotluse Kaarma Vallavolikogule otsuse tühistamiseks, lähtus iseenda ja samas kooli kogukonna huvidest. Kui kaebaja isiklik arvamus lapsevanemana ei kattuks hoolekogu liikmete ja teiste laste huvidega, siis kaebaja oleks esinenud ainult E. M kui lapsevanemana. Tulenevalt eeltoodust taotleb kaebaja volikogu poole pöördumist lugeda esitatuks ka E. M kui lapsevanemana. Kaebaja sai teada kooli direktori käest, et Kaarma Vallavolikogu päevakorras on Kaarma ja A koolide ühendamine. 15.09.2011 selgitas Kaarma valla vallavanem, et arvatavasti ei võeta koolide ühendamise otsust vastu. 21.09.2011 sai kaebaja teada, et vastav koolide ühendamise otsus on vastu võetud. Hiljem sai tutvuda otsusega Kaarma valla kodulehel, kuid kaevatavast otsusest ei nähtu vaidlustamistähtaeg. Kirjas on üksnes, et „käesolev otsus jõustub „
  3. septembril 2011.a.“ 26.09.2011 kaebaja ja lapsevanemad leidsid, et koolide ühendamise otsuse menetlemisel on eiratud hea halduse tava, sest hoolekogule, lapsevanematele ning õpetajatele ei tutvustatud eelnevalt eelnõud ega arvestatud otsuse langetamisel asjaosaliste arvamusi. Koosoleku tulemusena otsustati pöörduda Saare maavanema poole järelevalve teostamise taotlusega. Taotluse allkirjastas teiste hulgas ka kaebaja kui lapsevanem ning hoolekogu esimees. 27.10.2011 sai kaebaja kutse Kaarma Vallavolikogu erakorralisele istungile, mille päevakorras oli kaevatava otsuse muutmine. Kaebaja kui lapsevanem ja hoolekogu esimees arutas saadetud eelnõud lastevanemate ja õpetajatega ning leidis, et otsus ei ole piisavalt põhjendatud. 31.10.2011 toimunud vallavolikogu erakorralisel istungil tegid kaebaja kui lapsevanem ja hoolekogu esimees teiste hulgas ettepaneku kaevatava otsuse tühistamiseks. 23.11.2011 võttis Kaarma Vallavolikogu volikogu istungil tehtud ettepaneku istungi päevakorrast maha, kuna koolide ühendamise küsimust on piisavalt arutatud. Kirjaliku teate nr 1-2/619-1 30.11.2011 antud otsuse kohta sai kaebaja kätte
  4. detsembril 2011 ning ka sellel otsusel puudus vaidlustamise viide. Kuna kaebaja leidis, et tema ja teiste ettepanekute tegijate õigusi on rikutud otsustas pöörduda kohtusse. 2 3-11-3047 Kaebaja rõhutab, et ei olnud teadlik vastuvõetud otsuse vaidlustamiseks 30 päevasest vaide esitamise tähtajast, kuna ühelgi haldusaktil vastavat vaidlustamisviidet ei esine ning lugeda mõjuvaks põhjuseks kaebaja kui kodaniku aktiivset tegevust kaevatava otsuse vaidlustamisel ajavahemikus 21.09-28.12.
  5. Vastustaja seisukohtadest tulenevalt on kaebaja 28.12.2011 esitatud tühistamiskaebuse esitamisel ületanud kuni 31.12.2011 kehtinud edaspidi HKMS § 9 lg 1 ja kehtiva HKMS § 46 lõike 1 kohase 30 päevase tähtaja ligikaudu 1 kuuga. Vastustaja ja vallavalitus leiavad, et kaebaja, olles valitud ja nimetatud Kaarma Kooli Hoolekogu esimeheks on isik, kelle haridustase, teadlikkus ja elukogemus võimaldavad orienteeruda oma otsustuste tegemiseks piisava ajaga nii haridus- kui ka õigusküsimustes ning kaebetähtaja ületamine üksnes teadmatusega ei ole vabandatav põhjus. Otsuse nr 43 osas esitas kaebaja koos MTÜ K kaasatud isikule, Saare maavanemale, taotluse järelevalve tegemiseks viivituseta selle jõustumise kuupäeval 29.09.2011, mis tähendab, et kaebaja viide vähesele teadlikkusele õigusaktide vaidlustamise küsimuses ja vaidlustamisviite puudumisele ei ole asjakohane. Kaebuses osundatud vaidlustamisviite puudumine otsuses nr 43 ei mõjuta haldusakti kehtivust, vaidlustamise tähtaega ega too kaasa muid õiguslikke tagajärgi vastavalt HMS § 57 lg 2 arvestades ka seisukohtade punktis 1 toodud analüüsi kaebaja kaebeõiguse osas. Samuti leiab vastustaja, et vallavalitsus ei tohi kanda ülemääraseid kahjulikke tagajärgi seoses kaebuse esitamisega. Avalik huvi haldusakti kehtimajäämise suhtes on seda kaalukam, mida enam on tähtaega ületatud. Kohus jättis oma 16.01.2012 määrusega kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata, seda otsust ei vaidlustatud kaebaja poolt ning vallavalitsus on jätkanud otsuse nr 43 koha koolide tegevuse ümberkorraldustoimingutega. Tänaseks on otsus nr 43 haldusaktina kehtinud juba 6 kuud ja vallavalitsus on lisaks 13.01.2012 kohtule esitatud seiskohas toodud toimingutele läbi viinud 09.02.2012 korralduse nr 38 alusel edukalt uue A kooli direktori konkursi. Seega leiavad vastustaja ja vallavalitsus, et avalik huvi otsuse nr 43 kehtima jäämiseks on ülekaalukas, juba läbiviidud toimingud tagasipööramatud. Kaebus on esitatud tähtaega rikkudes ja selle esitamise tähtaeg ei kuulu ennistamisele. Saare maavanem leidis oma antud seisukohtades, et kaebus on esitatud tähtaega rikkudes. Kaebuse esitamise ajal kehtinud HKMS § 9 lg 1 ning kehtiva HKMS § 46 lg 1 kohaselt võib tühistamiskaebuse esitada 30 päeva jooksul kaebajale haldusakti teatavaks tegemisest arvates. Antud juhul on kaebus esitatud 21.09.2011 otsusele nr
  6. Otsust muudeti Kaarma vallavolikogu poolt 31.10.2011 ja tehti teatavaks 02.11.
  7. Seega oleks tühistamiskaebus esitada hiljemalt detsembri alguses, mitte 30.detsembril
  8. KOHTU PÕHJENDUSED Tulenevalt HKMS § 283 lg-st 1 kaebuse lubatavus, sealhulgas kaebeõigus, ning kaebetähtajast ja sisu- ja vorminõuetest kinnipidamine tehakse kindlaks kaebuse esitamise ajal kehtinud seadusest lähtudes. 30.12.2011 kehtinud HKMS § 9 lg 1 kohaselt võib kaebuse haldusakti tühistamiseks halduskohtule esitada 30 päeva jooksul haldusakti teatavakstegemisest arvates, kui seadus ei sätesta teisiti. 3 3-11-3047 Tulenevalt HKMS § 9 lg-st 3 kohtueelse menetluse läbimisel võib halduskohtusse kaebuse esitada 30 päeva jooksul, arvates päevast, mil isikule tehti teatavaks otsus kohtueelses menetluses kaebuses sisalduva taotluse osalise või täieliku rahuldamata jätmise kohta. Kaarma Vallavolikogu 21.09.2011 otsuse nr 43 punkti 1 kohaselt otsustati ühendada Aste Põhikool ja Kaarma Kool üheks põhikooliks asukohaga Aste alevik. E. M pöördus kaebusega kohtusse 28.12.2011 hoolekogu esimehena ning lapsevanemana ja taotles nimetatud otsuse tühistamist. 20.01.2012 kaebaja selgitas, et käesolev kaebus tuleb lugeda esitatuks kaebaja kui lapsevanema poolt, samuti palus kaebaja 28.02.2012 kaebuse täienduses lugeda hoolekogu esimehe pöördumist haldusorgani poole võrdväärseks lapsevanema E. M pöördumisena. Kaebusest nähtuvalt sai kaebaja kaevatavast haldusaktist teada Kaarma Kooli lastevanematelt 21.
  9. 2011 (tl 98). Kaebaja teadvustas oma õiguste rikkumist seonduvalt Kaarma Kooli lastevanemate hoolekogu koosolekul toimunuga ning astus koheselt samme haldusakti vaidlustamiseks. Kaebaja kinnitab, et pöördus esmalt Kaarma Kooli hoolekogu esimehena 29.09.2011 Saare maavanema poole järelevalve algatamiseks (tl 17) ning seejärel 31.10.2011 Kaarma Vallavolikogu poole kaevatava otsuse tühistamise nõudes (tl 25-27). Seletuskirjaga täiendatud otsuse võttis Kaarma Vallavolikogu vastu oma 31.10.2011 istungil. Kaebaja sai täiendatud otsusest teada 31.10.2011, millisest kuupäevast algas ka 30- päevane vaidlustamistähtaeg. Kaarma Vallavolikogu oma 30.11.2011 kirjaga nr 1-2/619-1 teatas E. M´ile, et volikogu istungi päevakorrast jäetakse välja päevakorrapunkt, milles käsitletakse kaebaja ja teiste isikute taotlust tühistada Kaarma Vallavolikogu 21.09.2011 otsus nr
  10. Kaebaja leiab, et kaebus on esitatud tähtaegselt, kuna pöördus vaidega haldusorgani poole kui hoolekogu esimees ja lapsevanem oma lapse õiguste eest. 30.12.2011 kehtinud halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 7 lg 1 alusel saab kohtusse pöörduda isik oma subjektiivsete õiguste kaitseks. Sama paragrahvi lõike 2 järgi võib kaebusega halduskohtusse pöörduda oma liikmete või muude isikute huvides isikute ühendus, sealhulgas juriidiliseks isikuks mitteolev ühendus, kui seadus talle sellise õiguse annab. Eeltoodust nähtuvalt peab kaebeõigus tulenema seadusest. Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 73 lg 1 kohaselt hoolekogu on alaliselt tegutsev organ, kelle ülesanne on kooli õpilaste, pedagoogide, kooli pidaja, õpilaste vanemate, vilistlaste ja kooli toetavate organisatsioonide ühistegevus õppe ja kasvatuse suunamisel, planeerimisel ja jälgimisel ning õppeks ja kasvatuseks paremate tingimuste loomine. Hoolekogu täidab talle seadustes ja nende alusel pandud ülesandeid ning teeb kooli pidajale ettepanekuid kooliga seotud küsimuste paremaks lahendamiseks. Hoolekogu moodustatakse ja selle töökord kehtestatakse kooli pidaja kehtestatud korras. Lõike 2 järgi põhikooli hoolekogusse kuuluvad kooli pidaja, õppenõukogu, vanemate, vilistlaste ning kooli toetavate organisatsioonide esindajad, kusjuures vanemate, vilistlaste ja kooli toetavate organisatsioonide esindajad moodustavad enamuse hoolekogu koosseisust. Kui põhikoolis on moodustatud õpilasesindus, kuulub hoolekogu koosseisu täiendavalt õpilasesinduse nimetatud esindaja. Seega on hoolekogu ülesandeks üksnes õppeks ja kasvatuseks tingimuste loomine ning lubatud ei ole seadusest tulenev esindamine halduskohtumenetluses. Kaebaja allkirjastas Kaarma Vallavolikogule adresseeritud kaevatava haldusakti tühistamise nõude kui Kaarma Kooli hoolekogu esimees, tuginedes esitatud nõudes Kaarma Kooli hoolekogu seisukohtadele (tl 25-27). Kaarma Vallavolikogu edastas vastuse teiste isikute hulgas ka E. M´ile, kui Kaarma Kooli hoolekogu esimehele. Seega ei esitatud ega käsitletud nimetatud nõuet lapsevanema poolt esitatud vaidena. 4 3-11-3047 Kuna hoolekogu esimehel puudub halduskohtumenetluses kaebeõigus, siis antud juhul ei saa käsitada, et kaebaja kui lapsevanema poolt oleks läbitud vaidemenetlus, millisel juhul käsitletaval perioodil kehtinud HKMS § 9 lg 3 oleks pikendanud kohtu poole pöördumise tähtaega. Lähtudes eelpool tuvastatud asjaoludest on kaebus esitatud tähtaega rikkudes. Kaebaja on välja toonud põhjused kaebetähtaja ületamise osas, juhul kui kohus leiab, et kaebuse esitamise tähtaega on rikutud. Kaebuse kohaselt on kaebetähtaega ületatud põhjusel, et kaebaja ei teadnud, et haldusaktidele kehtib 30-päevane vaidlustamistähtaeg, kuna vastav viide puudus nii kaevatavas haldusaktis kui Kaarma Vallavolikogu poolt 31.10.2011 kaevatava otsuse muutmise otsuses. Samuti tuleb kaebaja väidetel arvestada mõjuva põhjusena tema aktiivset tegevust kaevatava otsuse vaidlustamisel. Kaebetähtaeg kuulub ennistamisele, kui esineb püsiv takistus kaebuse esitamisel ning selleks peab kohtupraktika kohaselt olema objektiivne takistus, mis ei olene kaebajast (Riigikohtu Halduskolleegium oma 19.04.2006 kohtumääruses nr 3-3-1-26-06). Isiku kohtuväline tegevus kirjavahetuse või läbirääkimiste pidamise osas ei ole selline takistus, mis takistaks kohtusse pöördumist ja mille tõttu on võimalik tähtaega ennistada. Tähtaja ennistamiseks võib olla ka küllaldane põhjus õiguslikes küsimustes kogenematu isiku eksimus menetlustoimingutes. Kaebaja väide, et ta ei olnud teadlik kaebetähtaegadest, ei ole kohtule usutav ning nõustub vastustajaga, et tulenevalt oma kohustustest ja kogemustest kooli hoolekogu esimehena pidi ta orienteeruma muuhulgas õigusküsimustes. Arvestades eeltoodut pidi kaebaja olema piisavalt hoolikas selleks, et välja selgitada kohtusse kaebusega pöördumise tähtaeg. Seega hinnates eelpool tuvastatud asjaolusid, ei ole kaebaja poolt tähtaja ennistamise taotluses kirjeldatud põhjused käsitatavad püsiva, objektiivse takistusena kaebuse esitamisel ning seetõttu puudub alus kaebetähtaja ennistamiseks. Kooskõlas HKMS § 124 lg 2 lõpetab kohus määrusega asja menetluse, kui kaebus on esitatud tähtaega rikkudes ja tähtaeg ei kuulu ennistamisele. Annika Vendik Kohtunik 5

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.