lg 1 tähenduses, järgides sealjuures
§-de 403¹ ja 404 sätestatud nõudeid. Laenulepingu kohaselt tagastamisele kuuluv summa on 332,55 eurot. Laenu esimese osamakse tagastamise kuupäevaks 04.08.2011 kostja jättis laenu koos intressiga tasumata ning ei ole seda siiani teinud. Samuti ei ole kostja reageerinud hageja poolt tehtud korduvatele meeldetuletustele ega täitnud oma kohustust täiendava tähtaja jooksul. 26.10.2011 ütles hageja laenulepingu üles. Kostja ei ole endale võetud kohustust hageja ees täitnud. Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral lubab seadus nõuda võlgnikult viivist. Poolte vahel sõlmitud laenulepingu kohaselt kohustus kostja laenusumma tagastama määratud tähtajaks. Vastavalt lepingu üldtingimustele p 8.1, kui laenusaaja ei täida varalisi kohustusi lepingus ettenähtud tähtajaks, on laenusaaja kohustatud tasuma laenuandjale tähtaegselt tasumata maksetelt iga viivitatud päeva eest viivist. Viivise määraks on lepingus kokkulepitud intressimäär ehk 0,42% päevas põhivõlast. Hagi esitamise kuupäeva seisuga on viivise suurus 93,29 eurot. Laenulepingu sõlmimisel leppisid pooled kokku, et laenu intressi suurus on 121,07 eurot. Vastavalt laenulepingule p 7.2 pidi intressi tasumine toimuma vastavalt graafikus toodud maksete suurusele ja tasumise tähtaegadele. Hagi esitamise seisuga tuleb laenulepingu alusel kostjalt välja mõista sissenõutavaks muutunud laenu intress 82,55 eurot. Hageja nõue ja põhjendused Hageja esindaja E.Rahuorg-Tiik palub
§-de 402; 76 lg 1; 82 lg 1; 101 lg 1 p-de 1, 6; 113 lg 1 alusel kostjalt välja mõista: 1) 425,84 eurot ja viivis 0,42 % päevas tagastamata krediidisummalt 250.- eurot kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni; Kostja vastuväited Kostja kohustus kohtule kirjalikult vastama 27.03.2012. Kostja kohtule nimetatud kuupäevaks kirjalikult ei vastanud. Kohtuotsuse põhjendus
sätestab, et tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu.
sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.
lg 1 p-d 1, 6 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist.
lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.
lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja võlgnikult, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni, nõuda viivitusintressi kuni käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud suuruseni. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kohus leiab, et hageja nõue on õiguslikult põhjendatud ja tõendatud hagile lisatud materjalidega. Hagi kuulub rahuldamisele tagaseljaotsusega. Hageja on andnud nõusoleku asja lahendamiseks tagaseljaotsusega. Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta kostja kanda. Kohtunik:
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.