2-11-15680 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Sirje Õunpuu Otsuse tegemise aeg ja koht 13. aprill 2012.a, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja Tsiviilasja number 2-11
) § 120 lõike 4 kohaselt ühine hooldusõigus ei välista last kasvatava vanema õigust esitada teise vanema vastu hagi lapse ülalpidamise väljamõistmiseks.
§ 100
lõiked 1 ja 2 sätestavad, et ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) ning alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Tulenevalt seadusest (
§-id 96 ja 97) on vanemad kohustatud andma ülalpidamist oma alaealisele lapsele. Vastavalt
§-le 99 määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks lapse vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse lapse kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, samuti tema kasvatamise kulutusi, kusjuures igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Hageja soovib kostjalt elatise väljamõistmist seaduses sätestatud minimaalsuuruses. Kostja nõuet ei tunnista, sest leiab, et nõue on liiga suur, lisaks leiab kostja, et sünnitunnistus üksi lapse isadust ei tõenda. Tulenevalt
§ 84lg 1 p 2 on lapse isa mees, kes on lapse eostanud.
Loetakse, et lapse on eostanud mees, kes on isaduse omaks võtnud. Kostja on küll märkinud, et kahtleb oma isaduses, kuid vastavasisulist nõuet (vastuhagi) kohtule, et lapse isadus vaidlustada, kostja kohtule esitanud ei ole. TL sünniakti on lapse isana märgitud AL kostja enda avalduse alusel, seega on tuvastatud, et laps põlvneb kostjast.
§ 102
lg 2 kohaselt võib mõjuvaks põhjuseks elatise vähendamiseks olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Vastavalt TsMS § 5 lg-le 1 menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike teise lause kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 2
(3)2-11-15680 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte TsMS § 232 lg 1 kohaselt. Kostja on välja toonud, et ta kasvatab üksinda XXX.a sündinud LAL ning ta teenib miinimumpalka. Kuna lapse vanematel on lapse suhtes võrdsed õigused ja kohustused, saab kostja LAL ülalpidamist nõuda ka oma teise lapse emalt. Kostja on esitanud kohtule AS-i EVja AS-i EG arved, mille saajateks ei ole märgitud kostja, vaid AL. Seega seab kohus kahtluse alla, et kostja elab XXX, Tartu vallas üksinda. Lisaks arvestades eelnimetatud arvete summasid (AS-i EG 11.11.2011.a arve nr XXX summas 288,02 eurot), ei ole reaalne, et kostja enda poolt teenitavast töötasust (väidetavalt miinimumpalgast) on võimalik igakuiselt ainuüksi arveid tasuda. Kohus on seisukohal, et kuna kostjal on ilmselt ka muid sissetulekuid, ei pruugi kostjapoolne väide, et tema ainsaks sissetulekuks on 290 euro suurune kuupalk, kajastada kostja tegelikku majanduslikku seisu. Kohtu arvates tuleb elatise väljamõistmisel lähtuda eelkõige lapse põhjendatud vajadusest, et tagada lapse arenguks piisavad materiaalsed vahendid. Arvestada tuleb ka kummagi vanema objektiivse varalise seisundiga. Kohtu veendumuste kohaselt üksnes ebapiisav töötasu või selle puudumine ei vabasta iseenesest töövõimelist vanemat elatise maksmisest. Tallinna Ringkonnakohus on leidnud, et perekonnaseaduses ülalpidamist reguleerivate sätete mõtte ja eesmärgi kohaselt on vanem kohustatud hankima endale sissetuleku, mis lisaks tema enda vajaduste rahuldamisele tagaks ka laste ülalpidamise. Varaliste kohustuste võtmisel peab vanem arvestama, et võetav kohustus võimaldaks tal nõuetekohaselt lapse ülalpidamiskohustust täita. Seega kostja ei ole kohtu hinnangul teinud ilmselt kõike endast olenevat, et tagada ülalpidamiskohustuse täitmine. Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Tulenevalt TsMS § 486 lg 4 kohaselt loetakse hagi hagimenetluse tähenduses esitatuks alates maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest, kui hagi võetakse menetlusse kuue kuu jooksul makseettepanekule vastuväite esitamises alates. Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus elatise välja alates 06.04.2011.a. Kuna pooled kohtuväliste menetluskulude väljamõistmist teineteiselt ei taotlenud ja kohtukulusid riigilõivuseaduse (RLS) § 22 lg 1 p 2 kohaselt ei ole, ei jaota kohus kohtuotsusega poolte menetluskulusid. Kohtunik 3
(3)