TARTU HALDUSKOHUS Jõhvi kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-11-3002 Otsuse kuupäev 24.04.2012.a Kohtunik Ülle Polluks Kohtuasi K. K´i hüvituskaebus Viru Vangla ametniku tegevusetusega tekitatud kahju hüvitamiseks. eest kahju hüvitamise nõudes summas 267,77 eurot Menetlusvorm Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebaja K. K Vastustaja Viru Vangla RESOLUTSIOON Jätta kaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest, so arvates 24.04.
- Tartu Ringkonnakohus võib lahendada apellatsioonkaebuse kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK, MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
- 23.12.2011a. esitas K. K Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumajja 21.12.2011.a allkirjastatud kaebuse. Kaebuse kohaselt 02.08.2011.a. teatas K. K kontaktisikule, et alates 04.08.2011 kavatseb ta nälgida. Kaebaja leiab, et kontaktisik Elina Lehtlaan suhtus temasse halvasti ja ei võtnud tema näljastreiki tõsiselt, millega rikkus kaebaja õigusi. K. K on seisukohal, et kontaktisik väldib teda, on ükskõikne ja ei lahenda tema probleeme. Kaebaja leiab, et vanglaametnik rikkus Vangistusseadusliku § 4¹ lg 1 ja Eesti Vabariigi Põhiseaduse §
- Kaebaja tugineb põhiseaduse §-dele 9, 11, 12, 15, 25, 51, et vangla on tema õigusi ja vabadusi rikkunud. Kaebaja soovib moraalse kahju rahalist hüvitamist kohtu äranägemisel õiglases suuruses. Koos kaebusega esitas K. K taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks.
- 24.01.2012 tegi kohus järelpäringu Viru Vanglale ning palus vastustajal kinnitada, kas K. K on esitanud kahju hüvitamise taotluse ning kas vangla on selles osas seisukoha võtnud.
- 25.01.2012 esitas Viru Vangla kohtu 24.01.2012 järelpäringule vastuse, milles teatas, et K. K esitas 02.10.2011 vanglale kahjunõude, kus ta kaebab selle üle, et meditsiiniosakond töötab halvasti ja ei ole kaua aega hambaarsti juurde saanud. Meditsiiniosakonna pärast oli ta sunnitud välja kuulutama näljastreigi. Vastustaja jättis 06.12.2011 otsusega nr 6-16/40369-3 tema taotluse rahuldamata. 04.10.2011 esitas ta samuti vanglale kahjunõude, kus märgib, et kontaktisik suhtub temasse halvasti ega võta tema näljastreiki tõsiselt. Vangla jättis 06.12.2011 otsusega nr 616/40371-3 tema taotluse rahuldamata.
- Tartu Halduskohtu 26.01.2012 kohtumäärusega võeti asi menetlusse ning kaebaja vabastati riigilõivu tasumisest.
- Vastustaja Viru Vangla leiab, et kaebus on põhjendamatu ning see tuleb jätta rahuldamata. Vastustaja leiab, et kinnipeetava seisukoht, et inspektor-kontaktisik tema probleemidega ei tegelenud, on ebaõige. Vastustaja väidab, et kinnipeetava näljastreigist olid asjasse puutuvad ametnikud teadlikud. Kui kinnipeetav oleks streikinud üle kolme päeva, oleks meditsiiniosakond mõõtnud tema veresuhkru taset, kuid kinnipeetav streikis vaid kaks päeva, mistõttu mõõtmine ei olnud vajalik. Vastustaja leiab, et näljastreigi pidamine on kinnipeetava subjektiivne õigus ja kui kinnipeetav soovib toidust loobuda, siis on see tema vaba valik ja soov, mille väljenduseks kirjutab avalduse. Vastustaja ei näe, et E. Lehtlaan oleks kellelegi jätnud edastamata info K. Ki streikimisest, mis oleks kinnipeetavale kahju põhjustanud ja seda ei väida ka kinnipeetav ise. Seega vastustaja on seisukohal, et inspektor-kontaktisik E. Lehtlaan ei ole käesoleval juhul kuidagi õigusvastaselt käitunud või et tema oleks süüdi selles, et kinnipeetav otsustas nälgida. KOHTU PÕHJENDUSED
- K. K’i mittevaralise kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks kasvõi osaliselt puudub igasugune alus ja kaebus tuleb jätta tervikuna rahuldamata.
- RVastS § 9 lg 1 alusel hüvitatakse mittevaraline kahju süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral.
- Kaebaja K. K toetub oma kaebuses Põhiseaduse §-de 9, 11, 12, 19, 25, tulenevate õiguste ja vabaduste rikkumisele ega ole seostanud väidetavat kahju ühegi eelnimetatud mittevaralise kahju juhuga, kuid tuginedes Põhiseaduse § 25 ja Vangistusseadustiku § 4¹ lg 1 lubab eeldada, et kaebaja soovib saada rahalist hüvitist kaebaja inimväärikuse alandamise eest. Kaebaja väidab, et kontaktisik Elina Lehtlaan suhtus temasse halvasti ja ei võtnud tema näljastreiki tõsiselt, millega rikkus kaebaja õigusi ning et kontaktisik väldib teda, on ükskõikne ja ei lahenda tema probleeme.
- Kohus on seisukohal, et K. Ki kaebusest ei tulene, et temale on tekkinud kahju, mis õigustab mittevaralise kahju hüvitamist ning milliseid õigusi tema suhtes on rikutud. Toimiku materjalide põhjal ei ole tõendamist leidnud kinnipeetava seisukoht, et kontaktisik Elina Lehtlaan suhtus kaebajasse halvasti, ei võtnud kaebaja näljastreiki tõsiselt, väldib kaebajat ja on ükskõikne ning kaebaja probleemidega ei tegele. Toimiku lk 29 avaldusest nähtub, et kinnipeetav K. K loobus 04.08.2011 Viru Vangla poolt pakutavast toidust ning toimiku lk 30 olevast avaldusest selgub, et K. K palub 05.08.2011 võtta end uuesti vangla toidule alates järgnevast toiduainete väljastamisest laost ja toidu valmistamisest. Seega halduskohus loeb tõendatuks, et kaebaja K. K loobus ise vabatahtlikult toidust ajavahemikul 04.08.2011 kuni 05.08.2011, mistõttu toidust loobumine ei kestnud üle kahe päeva. Kaebaja tervise kahjustamine vastustaja tegevuse tagajärjel ei ole asja materjalidega tõendamist leidnud. Meditsiiniline õiend toimiku lk 31 tõendab, et kinnipeetav K. K on viibinud hambaarsti vastuvõtul 24.11.2009, 23.04.2010, 12.10.2010, 17.05.2011 keeldus hambaarsti vastuvõtust, kuna soovis magada, 24.11.2011, 18.12.
- 02.02.2012 ja 01.03.
- Vastustaja tõendist (toimiku lk 14 pöördel) tulenevalt on kaebajal järgmine võimalus hambaarsti vastuvõtule pääsemiseks juulis
- Seega kohus loeb tõendatuks, et kinnipeetavale oli tagatud hambaarsti vastuvõtt ning 17.05.2011 loobus kinnipeetav ise hambaarsti vastuvõtust.
- Halduskohus leiab, et ametniku tegevus ei saanud kaebuse esitajale põhjustada RVastS § 9 lg-s 1 nimetatud tagajärgi. Kaebuses esitatud väidete põhjal ei saa järeldada, et käesoleval juhul oli tegemist kannatustega, mis kujutavad endast väärikuse alandamist väljakujunenud kohtupraktika tähenduses, mille eest saaks välja mõista rahalise hüvitise.
- Kirjeldatu alusel tuleb jätta kaebus rahuldamata. Menetluskulu jätta poolte endi kanda. (digitaalselt allkirjastatud) Ülle Polluks kohtunik 2