lg 3 alusel jätta kõik Poolte poolt kohtumenetluse käigus kantud kulutused Poole le enda kanda. (välja arvatud riigilõiv) ja kulutused õigusabile, kulu teinud Poo 5.
lg 2 tuginedes on Pooled kokku leppinud, et loobuvad määruskaemääruskaebuse esitamisest kohtumäärusele, millega kohus kinnitab käesoleva kompromissi ja lõpelõpetab tsiviilasja menetluse. menetluse. II. Seoses kompromissi kinnitamisega menetlus tsiviilasjas lõpetada. lõpetada. Kohtu poolt kinnitatud kompromissileping kehtib täitedokumendina ja kuulub viivitamatult täitmisele. III. Tagastada hagejale
nr 2-1212-5070 menetluse lõpetamisel ½ hagi esitamisel tasutud riigilõivust, s.o. summas 479,34 479,34 eurot. Hageja on tasunud 01.02.2012 riigilõivu 958,67 958,67 eurot maksekorraldusega nr 23388, 23388, viitenumbriga 2900072136 ja selgitusega: „Arve(d): „Arve(d): OÜ Istrup ja V.H“. V.H“. Tagastatav riigilõiv – 479, 479,34 eurot - tuleb kanda AS-ile SEB Liising Liising arveldusarvele nr 10002006428001 SEB Pank, märkides märkides selgitusse „tsiviilasi „tsiviilasi nr 22-1212-5070, 5070, riigilõivu riigilõivu osaline tagastamine“ ja ja viitenumbriks 101151337. 101151337. Edasikaebe kord Tulenevalt
lg 4 sätestatust ja poolte kokkuleppest on pooled kompromissi kinnitavale kinnita vale ja menetlust lõpetavale kohtumäärusele määruskaebuse esitamisest loobunud, mistõttu kohtumäärus kohtumäärus jõustub selle pooltele kättetoimetamisest. Kohtumäärus saata pooltele ja jõustumisel Riigi Tugiteenuste Keskusele. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendus põhjendus. jendus 03.02.2012 esitas AS SEB Liising hagiavalduse OÜ Istrup ja V H`i vastu solidaarselt võlgnevuse, kokku summas 9684.75 eurot nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmiti 18.05.2007 hageja ja kostja 1 vahel liisingleping nr L07106350, mille alusel anti kostja 1 kasutusse Mercedes-Benz printer 313 CDI. Liisingleping sõlmiti tähtajaga 15.05.2012, mille jooksul kohustus kostja 1 tasuma hagejale liisingueseme kasutamise eest vastavalt maksegraafikule väljastatud arvetele. 18.05.2007 andis kostja 2 kui käendaja hagejale käenduse tagamaks kostja 1 kõigi olemasolevate ja tulevikus tekkivate kohustuste täitmist kolmesaja tuhande (19 173.49 eurot) eesti krooni ulatuses. Alates 2008 aasta teisest poolest hakkasid maksed hilinema ja alates veebruarist 2009 liisingulepingust tulevaid makseid ei tasutud. Hageja hoiatas 20.03.2009 kostjaid lepingu ülesütlemisest. Kostja 1 oma lepingust tulenevaid kohustusi ei täitnud ja 04.04.2009 ütles hageja kostjaga 1 sõlmitud liisingulepingu üles. Lepingu ülesütlemisega seoses kuulusid kostjate poolt tasumisele tasumata liisingumaksete arved 1780.87 eurot; liisingueseme eest hüvitamata osa 5675.90 eurot, lisakulud (müügiteenus, auto komplekspuhastus, treilerteenus, kirjade väljastamise kulud) - 1009.31 eurot, leppetrahv 319.56 eurot ja viivised - 899.11 eurot. Kokku on kostjate poolt tasumata summaks 9684.75 eurot. Menetluse senine käik 07.02.2012 korraldava määrusega võttis Viru Maakohus hagi menetlusse. 2 30.03.2012 esitatud vastuses hagile tunnistab kostja 1 hageja nõuet osaliselt. Kostja 2 palub jätta tema vastu esitatud hagi täielikult rahuldamata. 24.04.2012 kohtule laekunud kirjalikus seisukohas jäi hageja hagiavalduses esitatud nõuete juurde. Samas tegi hageja kostjatele ettepaneku kompromissi sõlmimisega asja lahendamiseks. 27.04.2012 edastas hageja uuesti oma menetlusdokumendi lisad 2 ja 3, mis esmakordsel edastamisel osutusid loetamatuteks. Tulenevalt hagi asjaoludest ja kostjate esitatud vastuväidetest, pidas kohus vajalikuks enne kohtuistungil asja sisuliseks läbivaatamiseks määramist korraldada eelistung
Kohus määras eelistungi
Kohtumääruse õiguslik põhistus Kohus, vaadanud läbi poolte kompromissilepingu, leiab, et taotlus kompromissi kinnitamiseks on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
lg 1 kohaselt võivad pooled kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada menetluse kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse (
lg 1 p 4).
lg 3 sätestatud kompromissi kinnitamist takistavaid asjaolusid antud juhul ei esine ning poolte kinnitusel on kokkulepitud tingimustel kompromissleping täidetav.
sätestab, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Kompromisslepingu allkirjastamisel on pooled palunud ühtlasi asja menetlus lõpetada. Kompromisslepingu mittekohaselt täitmisel on hagejal õigus pöörduda selle sundtäitmiseks kohtutäituri poole. Vastavaid kompromissi kinnitamise ja menetluse lõpetamise õiguslikke tagajärgi on kohus pooltele selgitanud 05.04.2012 saadetud kirjas.
lg 8 sätestab, et kompromissi saab tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Hageja taotlus hagi esitamisel tasutud riigilõivu osaliseks tagastamiseks on põhjendatud. 3
lg 2 p 1 tulenevalt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. Hageja on tasunud 01.02.2012 riigilõivu 958.67 eurot maksekorraldusega nr 23388, Viru Maakohtu viitenumbriga 2900072136 ja selgitusega: „Arve(d):OÜ Istrup ja V.H“.
lg 3 kohaselt kuulub riigilõiv tagastamisele riigilõivu tasunud isiku taotlusel määruse alusel. Hageja on taotluse esitamisel märkinud riigilõivu tagastamise alused ja tõendanud ka tagastamisele kuuluva summa 958.67 : 2 = 479.34 eurot.
lg 4 kohaselt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Käesolevas asjas on pooled kompromissilepingu allkirjastamisel teatanud kohtule määruskaebuse esitamise õiguse välistamisest. Kohtunik Ärakiri õige Nooremreferent (allkiri) (allkirjastatud digitaalselt) Kohtumäärus jõustus 28. 28. mail 2012. a. Nooremreferent Irma Külavee Lea Herne Lea Herne 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.