3-11-1160/10

MÄÄRUS Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Asja läbivaatamine Tartu Ringkonnakohus Einar Vene, Agu Timmi, Maili Lokk

1. mai 2012, Tartu 3-11-1160 Nikolai Lilitškini kaebus Tartu Vangla tekitatud varalise, mittevaralise ja tervisekahju hüvitamiseks summas 16 500 eurot Tartu Halduskohtu
2. mai
3. a määrus Nikolai Lilitškini määruskaebus Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
4. Rahuldada määruskaebus.
5. Tühistada Tartu Halduskohtu
6. mai
7. a määrus osas, millega vabastati Nikolai Lilitškin riigilõivu tasumise kohustusest osaliselt ja kohustati teda tasuma riigilõivu summas 15,97 eurot
8. Saata asi tühistatud osas menetluse jätkamiseks tagasi Tartu Halduskohtule. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
9. 10.05.2011 esitas Nikolai Lilitškin halduskohtule kaebuse, paludes Tartu Vanglalt välja mõista tema tervisele tekitatud kahju, materiaalne kahju ja ka varaline kahju. Kaebuse kohaselt jäeti kaebaja ilma omandiõigusest, omandi käsutamise ja kasutamise õigusest sellega, et ajavahemikul 22.09.2009 – 16.12.2009 ei lubatud kaebajale õigusvastaselt kambrisse kaebaja enda poolt ostetud raadiot, millega tekitati kaebajale varaline kahju 1500 eurot. Kaebaja keelelise diskrimineerimise eest sellega, et kaupade nimekiri oli eestikeelne ja inspektor-kontaktisik ei aidanud kaebajat tõlkimisel ja kaupade tellimuse blanketi täitmisel, mistõttu jäi kaebaja ilma võimalusest osta vangla kauplusest sooje riideid, nõudis kaebaja 5000 euro suuruse mittevaralise kahju hüvitise väljamõistmist. Kaebaja tervisele tekitati kahju 10 000 euro ulatuses sellega, et vanglas võeti talveriided ära ja väljastati vangla vormirõivastus, mis ei sobinud talvel õues jalutamiseks ning ei rahuldatud kaebaja taotlusi soojade riiete väljastamiseks, mistõttu kaebaja külmetas talvel vangla riietuses jalutamas käies. Samuti palus kaebaja alates 28.12.2018 vanglalt igakuuliselt välja mõista 500 eurot, kuna temast on Tartu Vangla süül saanud invaliid. Koos kaebusega esitas Nikolai Lilitškin taotluse tema vabastamiseks riigilõivu tasumisest maksejõuetuse tõttu. Toimikus oleva kaebaja vabakasutuskonto väljavõtte kohaselt oli 16.05.
10. a seisuga kaebaja kontol vabu rahalisi vahendeid 0,04 eurot.
11. Tartu Halduskohtu 25.05.
12. a määrusega jäeti kaebus raadio kasutamise mittevõimaldamisega seotud hüvitisenõude osas käiguta ja kohustati kaebajat esitama selle nõude osas kaebetähtaja ennistamise taotlus. Samuti kohustati kaebajat tervisekahjuga ja keelelise diskrimineerimisega seotud kahjunõuete osas viima kaebus nõutavate summade osas vastavusse kohtueelses menetluses nõutud hüvitisesummadega. Nõude osas mõista Tartu Vanglalt alates 28.12.2018 igakuuliselt välja 500 eurot kaebaja kasuks, tagastas halduskohus kaebuse HKMS § 11 lg 31 p 1 alusel. Sama määrusega rahuldati kaebaja taotlus riigilõivu tasumisest vabastamiseks osaliselt ja anti kaebajale tähtaeg riigilõivu summas 15,97 eurot tasumiseks. Määruse põhjenduste kohaselt tasutakse Riigilõivuseaduse § 57 lg 13 järgi halduskohtusse kaebuse esitamisel riigilõivu 15,97 eurot. Sama paragrahvi lg 14 kohaselt tasutakse kahju hüvitamiseks kaebuse esitamisel riigilõivu 5 protsenti summast, mille väljamõistmist taotletakse, kuid mitte alla 15,97 euro. HKMS § 91 lg 1 ei kohusta maksejõuetut isikut igal juhul vabastama riigilõivu tasumise kohustusest, vaid annab selleks kohtule üksnes õiguse. Seega peab kohus riigilõivust vabastamise taotluse lahendamisel võtma lisaks taotleja maksevõimele arvesse ka muid asjakohaseid kaalutlusi. Riigikohtu lahendis 04.10.2010 nr 3-3-1-64-10 on rõhutatud, et riigilõivust vabastamise taotluse võib rahuldamata jätta juhul, kui kaebusega kaitsta soovitavat õigust ei saa pidada kaebaja jaoks oluliseks või kaebus on perspektiivitu. Käesoleval juhul on esitatud mittevaralise kahju hüvitamise nõue seoses sellega, et kaebuse esitajale on väidetavalt õigusvastaselt tehtud takistusi raadio kuulamisel ja väidetavalt õigusvastaselt keeldutakse laost väljastamast kaebaja isiklikke sooje riideid, mille tagajärjel on kaebaja tervis väidetavalt kahju saanud, kaebajat väidetavalt diskrimineeritakse keeleliselt, kuna ei aidata koostada tellimusi kauplusele (kaupade nimekiri eestikeelne). Halduskohus leidis, et kaebus on väheperspektiivikas ning taotletava hüvituse saamist või mittesaamist ei saa pidada isiku jaoks sedavõrd oluliseks küsimuseks, et oleks õigustatud riigilõivust vabastamine kaebuse esitamisel. Riigikohus on oma 12.05.2010 kohtumääruses haldusasjas nr 3-3-1-8-10 asunud seisukohale, et väheperspektiivikaid kaebusi ei pea lahendama riigi kulul. N. Lilitškini isikuarvel on küll vaba raha vaid 0,04 eurot, kuid samas on kaebuse esitaja kinnipeetav, kellele ülalpidamise, sh hädavajalikud hügieenitarbed ja toidu võimaldab riik. Eluasemekulude hüvitamist kinnipeetavalt ei nõuta. Vangla kaupluses kulutuste tegemine ei ole kinni peetaval eluks hädavajalik. Kaebusega taotleb kaebuse esitaja mittevaralise kahju 16500 euro väljamõistmist, antud summalt 5 protsenti moodustab 825 eurot. Mittevaralise kahju hüvitamise nõude osas pidas kohus vajalikuks ja otstarbekaks kohustada kaebuse esitajat tasuma riigilõivu summas 15,97 eurot, so minimaalmääras. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
13. N. Lilitškin esitas määruskaebuse, milles palus halduskohtu määruse osaliselt tühistada ja ta riigilõivu tasumisest täielikult vabastada. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt on ebaõige halduskohtu seisukoht, et esitatud kaebus on väheperspektiivikas. Samuti ei ole kaebajal raha ka 15,97 euro tasumiseks, sest vanglas talle tööd ei võimaldata. Riigilõivu tasumisest vabastamise taotluse ainult osaline rahuldamine takistab asja edasist menetlust ja kaebaja õigust kohtusse pöörduda. 2
14. Tartu Vangla vastuses palutakse määruskaebus rahuldamata jätta. Vastuse kohaselt on halduskohus õigesti jätnud kaebaja taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks osaliselt rahuldamata. Kohtusse pöördumise õigus ei ole piiramatu ja selle õiguse mõningane kitsendamine on vajalik õiguskindluse tagamiseks ning kohtusüsteemi ülekoormamise vältimiseks. Kui kaebaja leiab, et tema hüvitamiskaebus on perspektiivikas, võib ta paluda enda asemel riigilõivu tasuda mõnel teisel isikul, kes saab selle tagasi juhul, kui kaebus rahuldatakse. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
15. Määruskaebus tuleb rahuldada.
16. Halduskohus on kaebaja riigilõivu tasumisest vabastanud üksnes osaliselt, kohustades kaebajat tasuma riigilõivu 15.97 euro ulatuses. Osaliselt vabastamata jätmist on halduskohus põhjendanud sellega, et mittevaralise kahju hüvitamise kaebus summas 16 500 eurot on väheperspektiivikas, ning et taotletava hüvitise saamist või mittesaamist ei saa pidada kaebaja jaoks oluliseks küsimuseks. Sellise järelduse tegemise alusena on vaidlusaluses määruses viidatud Riigikohtu halduskolleegiumi kolmes lahendis toodud seisukohtadele riigilõivu tasumisest vabastamise küsimuses ja loetletud, millised nõuded millise põhjendusega kaebaja oma kaebuses esitas. Täpsemaid kaalutlusi, miks halduskohus esitatud kaebuse pinnalt just sellise järelduse tegi, et kaebus on väheperspektiivikas, halduskohtu määrusest ei leia. See seisukoht jääb ringkonnakohtu jaoks seetõttu täiesti põhjendamatuks ja ka arusaamatuks. Paljasõnalise väitega, et kaebus on perspektiivitu, ei saa halduskohus isiku riigilõivu tasumisest vabastamata jätmist põhjendada. Halduskohus peab ära näitama asjaolud ja põhjendused, miks ta nii arvab. Ringkonnakohus ei oska praeguses menetlusstaadiumis asjas olevate materjalide põhjal teha järeldust, et kaebus on tervikuna ilmselgelt põhjendamatu.
17. Lisaks märgib ringkonnakohus, et mittevaralise kahju hüvitise nõude puhul riigilõivust vabastamise osas on Riigikohus oma esialgset praktikat muutnud. Viimase praktika kohaselt sõltub mittevaralise kahju hüvitamise kaebuse esitamisel riigilõivu tasumisest vabastamine sellest, kui intensiivselt on sekkutud õigusesse, mille rikkumise eest hüvitist nõutakse (vt nt RKHKm 16.05.
18. a haldusasjas nr 3-3-1-95-10, p 7). Halduskohus ei ole välja selgitanud, kas kaebaja õigustesse sekkumine oli väheintensiivne või mitte.
19. Halduskohtu põhjendused, kus arutletakse selle üle, et kaebaja on kinnipeetav, kelle ülalpidamise tagab riik ja et vangla kaupluses kulutuste tegemine pole kinnipeetavatele hädavajalik, ei ole muude määruse põhjendustega haakuvad ja ei ole seega kuidagi asjakohased. Halduskohus ei ole määruses näidanud, et N. Lilitškin oleks riigilõivu tasumiseks piisavaid rahalisi vahendeid kulutanud alusetult vangla kaupluses.
20. Lisaks sellele nähtub kaebusest, et kaebaja ei ole kogu nõutavat hüvitisesummat 16 500 eurot käsitlenud mittevaralise kahjuna. Nõutavast summast 10 000 eurot peab kaebaja talle tekitatud tervisekahjuks ja 1500 eurot varaliseks kahjuks. Vaidlusalusest määrusest nähtu ka seda, et halduskohus oleks täpsemalt uurinud, kas kaebaja hüvitisenõuet seoses tema tervise kahjustamisega on võimalik pidada riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 11 alusel esitatud nõudeks või mitte ja kas see nõue on eeltoodust tulenevalt riigilõivuvaba või ei. Riigikohtu halduskolleegium on näiteks haldusasjades nr 3-3-1-89-09 ja 3-3-1-12-10 tehtud lahendites asunud seisukohale, et riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p-s 11 sätestatud riigilõivuvabastus laieneb ka kehavigastuse või muu terviserikkega tekitatud kahju hüvitamise 3 kaebuse esitamisele halduskohtumenetluses, ning et tegemist peab olema kehavigastuse või muu terviserikkega selleks, et kaebus oleks lõivuvaba. Riigikohtu seisukohtade järgi, kui halduskohtule esitatakse kaebus, milles väidetakse kehavigastuse või muu terviserikke tekitamist ja nõutakse kahju hüvitamist, tuleb kohtul hinnata, kas väidetav kehavigastus või muu terviserike on kaebuses põhjendatud selliselt, mis lubaks eeldada kehavigastust või muud terviseriket. Kui kaebaja ei ole kaebuses kehavigastust või muud terviseriket üldse põhjendanud (nt kaebaja ei ole esitanud kahju kohta tõendeid, puudub põhjuslik seos väidetava õigusvastase teo ja kahju vahel), on tegemist ilmselgelt sisutühja väitega selleks, et kaebusele laieneks riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p-s 11 sätestatud lõivuvabastus. Kui kohtule nähtub kaebuse ja sellele lisatud materjalide pinnalt, et väidetud kehavigastus või muu terviserike ei ole põhjendatud, saab kohus jätta kaebuse käiguta ja anda kaebajale võimaluse täiendavalt põhjendada oma väiteid või esitada tõendeid. Kui kaebusest, millega taotletakse kehavigastuse või tervisekahjustusega tekitatud kahju hüvitamist, ja sellele lisatud dokumentidest nähtub, et sõnastusest hoolimata ei kujuta kaebus endast kehavigastuse või terviserikkega tekitatud kahju hüvitamise kaebust, vaid sellega soovitakse kaitsta muud õigushüve, tuleb niisuguse kaebuse esitamisel tasuda riigilõivu riigilõivuseaduses sätestatud ulatuses.
21. Ringkonnakohus peab vajalikuks ka rõhutada, et olukorras, kus kaebaja isikuarvel on vaba raha vaid 0,04 eurot, on tema vabastamine riigilõivu tasumisest vaid osaliselt, kohustades kaebajat maksma riigilõivu 15,97 eurot, lõppkokkuvõttes samaväärne sellega, kui kaebaja oleks jäetud riigilõivu tasumise kohustusest täielikult vabastamata. Omades vaba raha 0,04 eurot, ei ole isiku jaoks vahet, kas ta peab maksma 15,97 eurot või 825 eurot, mis oli käesoleval juhul halduskohtu hinnangul riigilõivusummaks, mis tulnuks 16 500 euro suuruselt hüvitisesummalt tasuda. Mõlema summa tasumine oleks isikule võimatu. Osaline riigilõivu tasumisest vabastamine on põhjendatud siiski eeskätt vaid juhtudel, kui kohus leiab, et isik ei ole rahaliste vahendite nappuse tõttu võimeline maksma riigilõivu täies ulatuses, kuid on võimeline maksma seda osaliselt. Praegune halduskohtu määrus selle põhimõttega kooskõlas ei ole.
22. Eeltoodust tulenevalt peab ringkonnakohus halduskohtu määruse osaliselt tühistama ja saatma asja tühistatud osas menetluse jätkamiseks tagasi halduskohtule. Halduskohtul on võimalik kaebaja riigilõivu tasumisest vabastada või uuesti vabastamata jätta, kuid viimasel juhul peab ta seda põhjendama asjakohaste põhjendustega. Eelnevalt peab halduskohus aga olema ka veendunud, et käesolev kaebus ei ole vähemalt osaliselt riigilõivuvaba riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 11 alusel. Agu Timmi Einar Vene 4 Maili Lokk