← Eesti

3-11-899/19

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Tiit Lõhmus, Maili Lokk, Agu Timmi Määruse tegemise aeg ja koht

  1. aprill 2012, Tartu Haldusasja number 3-11-899 Haldusasi Sergei Jerini kaebus Tartu Vangla ja Keskvangla kauplustes kohaldatud juurdehindluse hüvitamiseks Vaidlustatud kohtulahendid Tartu Halduskohtu 18.04.
  2. a määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Sergei Jerini määruskaebus Asja läbivaatamise kuupäev Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Jätta Tartu Halduskohtu 18.04.
  3. a määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest. Edasikaebamise kord ASJAOLUD
  4. S. Jerin esitas 05.04.
  5. a Tartu Halduskohtule kaebuse, milles soovis 01.04.2002-25.10.2002 tänaseks likvideeritud Keskvangla ja 25.10.2002-08.07.2003 Tartu Vangla kauplustes kohaldatud 20%-lise juurdehindluse hüvitamist. Samuti palus S. Jerin halduskohtult väljaselgitamist, millise summa ulatuses on ta „Patarei“ vanglapoes ajavahemikul 01.
  6. - 25.10.2002 kulutanud.
  7. Tartu Halduskohus tagastas 18.04.
  8. a määrusega S. Jerini kaebuse, kuna tuvastas, et kaebajal on läbimata halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud kohustuslik kohtueelne menetlus. MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
  9. 09.05.2011 saatis S. Jerin halduskohtule määruskaebuse, milles palus halduskohtu 18.04.
  10. a määruse tühistamist ja asja uut läbivaatamist. Kaebaja tsiteerides määruses märgitut, mille kohaselt ei ole Tartu Halduskohtul õigust tema kaebust menetleda seoses kohtueelse menetluse läbimata jätmisega, leiab, et see on vastuolus konventsiooniga. Kaebaja sedastas, et halduskohus, kirjutamata määruses millal S. Jerin oma kaebuse esitas, viib kaebaja informatsiooni mitteedastamisega segadusse. Kaebaja taotleb põhiseaduslikkuse järelevalve teostamist VangS § 11 lg 8 üle. Kaebaja palub esitada faktid, mis tõendavad tema kaebuse esitamist „Patarei“ vanglale, mida hetkel ei eksisteerigi. Kaebaja taotleb kohtult Tartu Vangla aktide väljanõudmist, mis näitavad mida ja millise summa eest ta ajavahemikul 25.10.2002-08.07.2003 ostis. Vangla on tema eest seda informatsiooni varjanud ja õigustest ilma jätnud, järelikult on tal õigus pöörduda kohtusse. VASTUSTAJA VASTUVÄITED
  11. Tallinna Vangla palus jätta S. Jerini määruskaebuse rahuldamata. Kohus on kaebust tagastades õigesti leidnud, et S. Jerinil on läbimata kohtueelne menetlus. Vastustaja leidis, et kaebus on esitatud kaebetähtaega rikkudes: S. Jerin sai väidetavast õiguste rikkumisest teada kaupluse tellimislehti täites või hiljemalt ajal, kui tema vanglasiseselt arvelt raha maha arvestati, seega ajavahemikul 04.04.-25.10.2002, mistõttu oleks kaebaja pidanud kohtueelses menetluses esitama kaebuse hiljemalt 26.10.
  12. Peale Keskvangla sulgemist anti varade liikumise arvestus ja aruanded üle Tallinna Vanglale. Aruannete, s.h kaupluse tellimislehtede säilitamisaeg on 7 aastat, praeguseks ajaks on need hävitatud. S. Jerini määrusesse kaebuse täpse kuupäeva lisamine ei olnud antud asjas oluline, sest kaebuse tagastamise põhjus seisnes kohtueelse menetluse läbimata jätmises kaebaja poolt. Vastustaja leidis, et kaebaja ei ole õigustatud subjektiks VangS § 11 lg 8 põhiseadusele vastavuse kontrolliks taotluse esitamisel. Vastustaja märkis, et kohustuslik kohtueelne menetlus ei võta isikult õigust kohtusse pöördumiseks, vaid lihtsustab kinnipeetavate ja vahistatute jaoks juurdepääsu õiguskaitsele, olles oma olemuselt lihtsam, odavam, kiirem ning vähemformaalsem kui kohtumenetlus.
  13. Tartu Vangla palus jätta S. Jerini määruskaebuse rahuldamata. Vastustaja arvates on S. Jerin valesti mõistnud kohtumäärust. Nimelt ei ole kohtunik S. Jerinilt ära võtnud kohtusse kaebamise õigust, vaid selgitanud, et enne kohtusse pöördumist näevad menetlusnormid ette kohtueelse menetluse läbimist. Vastustaja sedastas, et S. Jerin on esitanud Tartu Vanglale teabenõude, selgitamaks välja tema Tartu Vanglas viibimise aega, millal kahju väidetavalt tekitati, seega ei ole tal mingeid organisatoorseid ega tehnilisi takistusi kahjunõude esitamiseks vanglale. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  14. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Halduskohtu 18.04.
  15. a määrus tuleb jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Seoses määruskaebusega märgib ringkonnakohus järgmist.
  16. VangS § 11 lg 8 sätestab, et vangla tekitatud kahju hüvitamiseks on kinnipeetaval, karistusjärgselt kinnipeetaval või vahistatul õigus pöörduda halduskohtu poole tingimusel, et kinnipeetav, karistusjärgselt kinnipeetav või vahistatu on eelnevalt esitanud riigivastutuse seaduses sätestatud korras kahju hüvitamise taotluse vanglale ning vangla on taotluse tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud. Asjas puudub vaidlus selle üle, et S. Jerinil on selline taotlus nii Tartu kui ka Tallinna Vanglale esitamata. 2 Kaebaja leiab ka määruskaebuses, et ta ei ole kohustatud läbima kohustuslikku kohtueelset menetlust. Seda, et kahjunõude esitamiseks kehtestatud erikorda järgimata ei saa kaebaja esitada kahjunõuet halduskohtule on kinnitanud ka Riigikohtu halduskolleegium oma 11.11.2008 lahendi nr 3-3-1-68-08 p-s
  17. Asjakohatud on kaebuse esitaja väited Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni rikkumisele, kuna kohustuslik kohtueelne menetlus ei võta kaebajalt võimalust pöörduda kohtusse. Sellele on kaebaja tähelepanu juhitud ka vaidlustatud määruses, kus on selgitatud, et pärast kohustusliku kohtueelse menetluse läbimist on kaebajal võimalik pöörduda kaebusega halduskohtusse. Seega puudub ka vajadus teostada põhiseaduslikkuse kontrolli VangS § 11 lg 8 üle. Mingit tähtsust ei oma asjaolu, kas Tartu Vangla on kaebajale väljastanud tema poolt ostetud kaupade nimekirja või mitte, sest see ei oma tähtsust määruskaebuse lahendamisel. Samuti ei oma tähendust see, et halduskohus on jätnud vaidlustatud määruses ära näitamata kaebaja kaebuse esitamise kuupäeva. Tiit Lõhmus Maili Lokk 3 Agu Timmi

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.