Obsah (4)

§ 38§ 127§ 31§ 3

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-12-676 Otsuse kuupäev 15. mai 2012 Kohtunik Roby Koik Kohtuasi Villaare OÜ kaebus Tartu Linnavalitsuse linnavarade

§ 38lg 1 p 6.

Ühispakkujad ei ole oma ühispakkumuses valeandmeid esitanud ning hankija kõrvaldas ühispakkujad hankemenetlusest õigusvastaselt. Hankija põhjendus on formaalne ega lähtu normi eesmärgist.

§ 38

lg 1 p 6 eesmärgiks on ära hoida pakkuja poolt hankemenetluses tegelikkusele mittevastavate andmete esitamise teel ebaõiglase eelise saamine. Seetõttu on valeandmete esitamisega tegemist juhul, kui andmete esitaja esitab hankijale tegelikkusele mittevastavaid andmeid teadlikult ja tahtlikult eesmärgiga varjata õigeid andmeid ning saada seeläbi endale hankemenetluses soodne tulemus. Seega ei piisa valeandmete esitamise tuvastamiseks sellest, kui hankija tuvastab, et pakkuja esitatud andmed ei vasta tegelikkusele. Hankijal on võimalik kontrollida, mis põhjusel on pakkuja tegelikkusele mittevastavaid andmeid esitanud. Juhul, kui pakkuja kvalifikatsioon oleks tegelikkusele vastavaid andmeid arvestades hanketeates esitatud kvalifitseerimise tingimustele vastav ning pakkuja ei saa ebaõigete andmete esitamisest hankemenetluses mingit eelist, ei ole tegemist valeandmete esitamisega

§ 38lõike 1 punkti 6 mõttes.

Tegemist võib olla trüki- või arvutusveaga või mõne muu taolise inimliku eksimusega, mille puhul ei ole pakkuja hankemenetlusest kõrvaldamine põhjendatud. Juhul, kui käsitada selliseid eksimusi valeandmete esitamisena

§ 38

lõike 1 punkti 6 mõttes, kõrvaldatakse hankemenetlusest ka pakkuja, kes vastab kvalifitseerimise tingimustele. See ei saa aga olla

e eesmärk.

1. Vaidlusaluse riigihanke kvalifitseerimistingimuste kohaselt peab pakkuja olema viimase viie aasta jooksul täitnud vähemalt ühe riigihanke esemele sarnase esemega (s.o ühiskondliku hoone, mis on suunatud avalikkusele) lepingu maksumusega üle 250 000 euro (maksumus ilma 2 käibemaksuta). Pakkuja esitab viimase viie aasta jooksul täidetud riigihanke esemele sarnase esemega olulisemate lepingute, sh olemasolul riigihanke lepingute, nimekirja nende maksumuse, sõlmimise kuupäevade ja infoga teiste lepingupoolte kohta. Ühispakkujad esitasid kvalifitseerimisdokumentide koosseisus hankijale ühispakkujate tehnilise ja kutsealuse pädevuse kontrollimiseks vormil VII neli referentsobjekti. Üheks ühispakkujate esitatud referentsobjektiks oli Tallinna Lilleküla Gümnaasiumi projekteerimis-, rekonstrueerimis- ja ehitustööd, sh uus spordisaal, mille maksumuseks oli vormil VII märgitud 2,45 miljonit eurot (ilma käibemaksuta). Hankija teostas esitatud informatsiooni kontrollimiseks järelpärimise Riigihangete registrisse, millest nähtus, et nimetatud objekti lõplik lepingu summa oli tegelikult 2,49 miljonit eurot (ilma käibemaksuta). Pakkuja selgitas vastuses Hankija päringule, et vormis VII esitatud teostatud ehitustöö "Tallinna Lilleküla Gümnaasiumi projekteerimis-rekonstrueerimis- ja ehitustööd" maksumuse erinevus tuleneb käibemaksu määra suuruse muutusest 01.07.
2. a, kuna antud objekti teostamine langes muutuse perioodi ning pakkuja oma objektide referentsis näitab objekti maksumust hinnana, millest on maha arvestatud käibemaks määraga 20% (enne 01.07.2009 kehtis käibemaksumäär 18%). Seega eksisid ühispakkujad teostatud ehitustöö "Tallinna Lilleküla Gümnaasiumi projekteerimisrekonstrueerimis- ja ehitustööd" maksumuse vormil VII märkimisel 0,05 miljoni euroga, kuna nad arvestasid tööde maksumusest käibemaksu ebaõigesti maha.
3. Ühispakkujad ei saanud sellise eksimuse tõttu hankemenetluses mingit eelist, kuna Tallinna Lilleküla Gümnaasiumi projekteerimis-, rekonstrueerimis- ja ehitustööde tegelik maksumus ilma käibemaksuta ületas kvalifitseerimistingimustes nõutud tööde maksumuse 9,96-kordselt. Seega oleksid ühispakkujad kvalifitseerunud ka vormil VII Tallinna Lilleküla Gümnaasiumi projekteerimis-, rekonstrueerimis- ja ehitustööde õige maksumuse märkimise korral. Ühispakkujad oleksid kvalifitseerunud ka siis, kui nad ei oleks Tallinna Lilleküla Gümnaasiumi projekteerimis-, rekonstrueerimis- ja ehitustööd referentsobjektina esitanud, kuna kvalifitseerimistingimuste kohaselt pidi pakkuja olema viimase viie aasta jooksul täitnud vähemalt ühe riigihanke esemele sarnase esemega (s.o ühiskondliku hoone, mis on suunatud avalikkusele) lepingu maksumusega üle 250 000 euro. Ühispakkujate esitatud vormil VII märgitud kõigi nelja referentstöö maksumused ületasid aga kvalifitseerimistingimustes märgitud ehitustööde maksumuse nõude mitmekordselt.
4. Kaebaja leiab eeltoodust tulenevalt, et ühispakkujad ei esitanud ühispakkumises valeandmeid, vaid tegemist oli arvutusveaga, mistõttu ei olnud ühispakkujate hankemenetlusest kõrvaldamine põhjendatud. Kuna hankija otsus ühispakkujate riigihanke menetlusest kõrvaldamise kohta on riigihangete seadusega vastuolus, tuleb see vaidlustatud osas tühistada.
5. RKHKo haldusasjas nr 3-3-1-2-12 p 21 kohaselt, kui vaidlustuskomisjon jättis vaidlustaja vaidlustuse rahuldamata ja hankija otsuse kehtetuks tunnistamata, kuid kohus rahuldab kaebuse ja tühistab hankija otsuse, ei ole piisav lugeda vaidlustuskomisjoni otsus

§ 127lg 41 alusel mittejõustunuks.

Õigusselguse huvides tuleb kaebuse esemeks olev vaidlustuskomisjoni otsus kohtuotsuse resolutsioonis selgesõnaliselt tühistada.

1. Neil asjaoludel taotleb kaebaja tühistada Riigihangete vaidlustuskomisjoni 29.03.
2. a otsus nr 49-12/129199 ja tühistada Tartu Linnavalitsuse linnavarade osakonna juhataja 09.03.
3. a käskkiri nr 55 osas, millega kõrvaldati ühispakkujad Villaare OÜ, Koger Projektijuhtimise AS ja KRTL OÜ hankemenetlusest ning mõista Tartu Linnavalitsuselt Villaare OÜ kasuks välja kohtukulud. 3 Vastustaja seisukoht
4. Vastustaja vaidleb esitatud kaebusele vastu taotledes kaebuse rahuldamata jätmist. 14.

§ 38

lg 1 sätestatud pakkujate ja taotlejate hankemenetlusest kõrvaldamise alused on küll paigutatud

-i kolmandasse jakku („Pakkuja ja taotleja kvalifikatsiooni kontrollimine“), kuid hankemenetlusest kõrvaldamise aluste kontrollimist ei saa võrdsustada kvalifikatsiooni kontrollimisega ehk kõrvaldamise alused on kvalifikatsiooni kontrollimisest eraldiseisvad.

§ 38lg-s 1 sätestatud loetelu on imperatiivne.

Normis osundatud juhtudel puudub hankijal kaalutlusõigus, st juhul kui esineb

§ 38

lg 1 toodud alus, on hankija kohustatud pakkuja või taotleja hankemenetlusest kõrvaldama, sõltumata vastava aluse kujunemise põhjustest. Eeltoodust nähtub, et

§ 38

lg 1 p 6 alusel pakkuja hankemenetlusest kõrvaldamiseks piisab valeandmete esitamise fakti tuvastamisest. Hankijale pole siin jäetud diskretsiooniruumi, mistõttu puudub hankijal õiguslik alus kontrollida, mis põhjustel on valeandmeid esitatud ning kas tegelikkusele vastavaid andmeid arvestades, oleks isiku kvalifikatsioon vastav hanketeates esitatud kvalifitseerimise tingimustele. Viimati nimetatud juhul oleks tegemist pakkuja või taotleja kvalifikatsiooni kontrollimisega, mis pole samastatav kõrvaldamise aluste kontrolliga. Riigihangete vaidlustuskomisjon on 10.12.2010 otsuses nr 246-10/120849 asunud seisukohale, et juhul kui eeldada, et pakkuja võiks hankemenetlusest kõrvaldada vaid juhul, kui tema poolt esitatud valeandmete asendamisel õigetega pakkuja ei kvalifitseeruks, oleks

§ 38

lg 1 p 6 näol sisuliselt tegemist sättega, mis dubleeriks hankija kohustust jätta kvalifitseerimata kvalifitseerimise tingimustele mittevastav pakkuja või taotleja. Tartu Linnavalitsus nõustub vaidlustuskomisjoni nimetatud seisukohaga. Hankemenetluses kui rangelt formaalses ja ajaliselt piiratud menetluses kannab esitatud andmete õigsuse riski pakkuja. Hankemenetluse eripära arvestades lasub pakkujal kõrgendatud hoolsuskohustus informatsiooni edastamisel. Teisisõnu peab pakkuja hankemenetluse käigus piinliku täpsusega hoolt kandma, et esitatud informatsioon oleks õige ja täpne. Hankemenetluse ajalist piiratust silmas pidades pole mõistlik eeldada, et valeandmete tuvastamisel peaks hankija asuma selgitama, millised on õiged andmed. Andmete õigsuse riski ning sellega kaasnevaid tagajärgi kannab pakkuja ning vastavat asjaolu on

§ 38lg 1 p 6 sätestatud kõrvaldamise aluse puhul ka arvestatud.

Vastustaja on seisukohal, et igasuguse tegelikkusele mittevastava informatsiooni hankijale edastamine, mida pakkuja esitab

-i kolmandas jaos sätestatud või selle alusel hankija kehtestatud nõuetele vastavuse kohta, on käsitletav valeandmete esitamisena

§ 38lg 1 p 6 mõttes.

Pakkuja tegevuse määratlemine valeandmete esitamisena ei sõltu sellest, kas tegelikud andmed omavad mõju pakkuja hilisemale kvalifitseerimisele või mitte. Samuti ei saa valeandmete esitamist välistada pakkuja poolsed viited esitatud andmete teatavale ebatäpsusele. Samal seisukohal on Rahandusministeerium ka Tartu Linnavalitsusele 06.03.2012 antud vastuses vastustaja järelpärimisele. Tartu Linnavalitsus ei nõustu OÜ Villaare seisukohaga, et

§ 38

lg 1 punkti 6 mõttes on valeandmete esitamisega tegemist juhul, kui andmete esitaja esitab hankijale tegelikkusele mittevastavaid andmeid teadlikult ja tahtlikult eesmärgiga varjata õigeid andmeid ning saada seeläbi endale hankemenetluses soodne tulemus. Hankija teeb potentsiaalsetele pakkujatele ettepaneku esitada pakkumus vastavalt hanketeates ja hankedokumentides esitatud tingimustele (

§ 31lg 2 p 1) eesmärgiga sõlmida hankemenetluse tulemusena hankeleping.

Pakkuja peab seega esitama pakkumuse vastavalt hanketeates ja hankedokumentides esitatud tingimustele, mistõttu pakkumuses esitatud andmete õigsust ning vastavust hanketeates ja hankedokumentides nimetatud tingimustele eeldatakse. 4 Seetõttu on seadusandja ka sätestanud

§ 38

lg 1 p 6, et ükskõik, millistel alustel kujunenud andmete, mis ei vasta tegelikkusele, st valeandmete esinemisel tuleb kõrvaldada selline pakkuja hankemenetlusest. Hankija on kohustatud kõrvaldama hankemenetlusest pakkuja

§ 38

lg 1 p 6 sätestatud juhul, st sõltumata sellest, missugusel alusel on andmed kujunenud, piisab vaid valeandmete tuvastamise faktist. Seadusandja mõte ei olnud pakkuja hankemenetlusest kõrvaldamine hankijale tegelikkusele mittevastavate andmete teadlikul ja tahtlikul esitamisel eesmärgiga varjata õigeid andmeid ning saada seeläbi endale hankemenetluses soodne tulemus.

eelnõu seletuskirja kohaselt sätestab

§ 38

lõige 1 alused, mille esinemisel peab hankija pakkuja või taotleja hankemenetlusest kõrvaldama ja ei tohi temaga hankelepingut sõlmida. Tegemist on alustega, mille esinemise korral ei ole mõeldav hankelepingu kaudu avalike vahendite usaldamine selliste isikute käsutusse. Hankemenetlusest kõrvaldamise aluste rakendamist ei ole ajaliselt piiratud, kuna vastavad asjaolud võivad ilmneda alles hilisemas menetlusfaasis, seega tuleb igal ajal, kui sättes toodud aluste esinemine hankijale teatavaks saab, vastav isik menetlusest kõrvaldada. Eeltoodust tulenevalt on ühispakkuja esitanud ühispakkumuses

§ 38

lg 1 p 6 mõttes valeandmeid, mistõttu vastustaja kõrvaldas ühispakkuja õiguspäraselt kooskõlas riigihangete seadusega hankemenetlusest. 15. Riigihangete vaidlustuskomisjon leidis 29.03.2012 otsuses samuti, et vastustaja otsus kaebaja hankemenetlusest kõrvaldamise kohta on kooskõlas

§ 38lg 1 punktiga 6.

Kolmandate isikute seisukoht

1. Kolmandad isikud toetavad kaebust. Kohtu põhjendused ja otsus
2. Käesolevas asjas on menetlusosaliste vahel vaidlus

§ 38

lg 1 p 6 kohaldamise suhtes, kuna nimetatud säte on aluseks vaidlustatud haldusaktide andmisel. Vaidlus on halduskohtu arvates võimalik lahendada seadusesätte tõlgendamise teel. Vaidluse lahendamisel tuleb muuhulgas arvestada asjaoluga, et

§ 38lg 1 p 6 on EL-i õigusega seotud säte.

Halduskohus jagab RKPSJVKm 26.06.2008 asjas nr 3-4-1-5-08, p-des 3941 väljendatud seisukohti

§ 38

lg 1 p 4 (alates 01.05.2007 kuni 27.03.2008 kehtinud redaktsioonis) suhtes ning on seisukohal, et sätte tõlgendamise aspektist on tegemist analoogse vaidlusega, kuna vaidluse all oli analoogne õigussuhe. Halduskohus kohaldab sätet tõlgendades Riigikohtu osundatud lahendis avaldatud seisukohti, niivõrd kui need haakuvad käesoleva vaidlusega. Kohaldatav säte on eesmärgipärase kohaldamise korral põhiseaduspärane, mis eristab käesolevat vaidlust Riigikohtu menetluses olnud vaidlusest. 18.

§ 38

lg 1 p 6 sätestab, et hankija ei sõlmi hankelepingut isikuga ja kõrvaldab hankemenetlusest pakkuja või taotleja, kes on esitanud valeandmeid käesolevas jaos sätestatud või käesolevas jaos sätestatu alusel hankija kehtestatud nõuetele vastavuse kohta. Nimetatud säte paikneb

1. jaos, mis reguleerib pakkuja ja taotleja kvalifikatsiooni kontrollimist. Analoogne regulatsioon sisaldub Euroopa parlamendi ja nõukogu direktiivis 2004/18/EÜ ehitustööde riigihankelepingute, asjade riigihankelepingute ja teenuste 5 riigihankelepingute sõlmimise korra kooskõlastamise kohta (ELT L 134, 30.04.2004, lk 114240)
2. jaos, milles sätestatakse kvalitatiivse valiku kriteeriumid. Direktiivi art 45 lg 2 p g kohaselt võib lepingus osalemisest välja jätta iga ettevõtja, kes on käesoleva jao alusel nõutavate andmete esitamisel süüdi raskes pettuses või jätnud sellised andmed esitamata.
3. Riigikohus on rõhutanud siseriiklike kohtute kohustust tõlgendada Eesti õigust kooskõlas Euroopa Liidu õigusega ehk kohustust tõlgendada Eesti õigust võimalikult suures ulatuses Euroopa Liidu õiguse sõnastust ja eesmärki arvestades. Siseriikliku õiguse ja Euroopa Liidu õiguse vastuolu korral tuleks eelistada Eesti õiguse tõlgendamist võimalikult kooskõlas Euroopa Liidu õigusega. Eesti õiguse vastuolu korral EL õigusega tuleb vastuolus olev Eesti õigus jätta kohaldamata. Olukorras, kus kooskõlaline tõlgendamine pole võimalik, võib kõne alla tulla direktiivi otsekohaldamine. (RKHKo 16.06.2010 nr 3-3-36-10, p-d 19 ja 20). Halduskohus arvestab vaidlust lahendades Riigikohtu osundatud seisukohtadega.
4. Halduskohus on seisukohal, et seetõttu tuleb vaidluse lahendamiseks kaaluda, kas kõnealusel juhul on tegemist kooskõlalise tõlgendamise võimalusega või esineb selline vastuolu, mis ei võimalda tõlgendamist. Viimasel juhul on kohtul kohustus lahendada vaidlus direktiivi sätte kohaselt. Silmas tuleb aga pidada asjaolu, et direktiivi säte peab olema sõnastatud selgelt ja tingimusteta (vt näit U. Lõhmus. Kuidas liikmesriigi kohtusüsteem tagab Euroopa Liidu õiguse tõhusa toime? – Juridica 2007/3, lk 150; RKHKo 3-3-1-36-10, p-d 20-21). Halduskohus on seisukohal, et praegusel juhul on võimalik tõlgendada vaidlusalust sätet kooskõlas direktiiviga, kuna puudub selline vastuolu, mis ei võimaldaks tõlgendamist ning kohustaks halduskohut vaidluse lahendamiseks direktiivi sättele tuginemiseks. Samuti ei tähelda halduskohus direktiivi sätte sõnastuses ebaselgust või tingimuslikkust, mis omab tähtsust erialakirjanduse ja kohtupraktika kohaselt.
5. Halduskohtule teadaolevalt ei ole Riigikohus vaidlusalust sätet käesoleva vaidluse aspektist tähtsust omavalt kohaldanud ja tõlgendanud. Sätet on aga kohaldatud Tartu Ringkonnakohtu poolt 17.03.
6. a otsuses haldusasjas nr 3-08-2471, mille puhul on tegemist apellatsiooniastmes jõustunud kohtuotsusega.
7. Osundatud kohtulahendis on Tartu Ringkonnakohus leidnud, et vastuolu

§ 38lg 1 p 6 ja Direktiivi 2004/18/EÜ art 45 lg 2 p g vahel puudub.

Halduskohus on aga seisukohal, et käesoleva vaidluse asjaolud erinevad ringkonnakohtu menetluses olnud kaasuse asjaoludest. Ringkonnakohtu seisukoha kohaselt: „Direktiivi artikli 45 lg 2 p 8 kohaselt võib lepingus osalemisest välja jätta iga ettevõtja, kes on käesoleva jao alusel nõutavate andmete esitamisel süüdi raskes pettuses või jätnud sellised andmed esitamata. Antud juhtumi puhul on võimalik väita, et pakkuja on süüdi andmete esitamisel raskes pettuses, kuna vaatamata täiendavale kinnituse nõudele esitas tegelikkusele mittevastavaid andmeid ehitustegevuse tegeliku netokäibe kohta. Kuigi direktiiv annab vaid võimaluse ettevõtet kõrvale jätta, on

-s leitud, et selline ettevõte kuulub hankemenetlusest kõrvaldamisele. Seega ei ole hankijal seaduse alusel jäetud diskretsiooniõigust. Samas ei ole see vastuolus direktiiviga. Direktiiv jättis valikuvõimaluse liikmesriikidele, mitte ei nõua konkreetse hankija diskretsiooni.“ (TrtRnKo 17.03.2009 nr 3-082471). Halduskohus on seisukohal, et käesoleva vaidluse asjaolud, ei anna alust ringkonnakohtu otsusega samasisulise väite esitamiseks ja analoogsete järelduste tegemiseks. 6 23. Halduskohus on käesoleva asja valguses õigust tõlgendades seisukohal, et liikmesriigile on direktiivi art 45 lg 2 p-s g antud diskretsioon jätta kõrvale isik, kes on käesoleva jao alusel nõutavate andmete esitamisel süüdi raskes pettuses või jätnud sellised andmed esitamata. Kui liikmesriik otsustab seda võimalust kasutada, saab ta jätta kõrvale vaid selle tingimusele vastava ettevõtte. Ehk et diskretsiooni saab kasutada vaid selles ulatuses, kas kasutada seda piirangut või mitte, mitte piirangu sisu osas. Seetõttu ei nõustu halduskohus vastustaja ja Rahandusministeeriumi tõlgendusega, mis kitsendab direktiivis nimetatud tingimust olulisel määral. Selline tõlgendus, mille kohaselt iga väikseima inimliku eksimuse tuvastamine kohustab hankijat kõrvaldama pakkuja menetlusest, ei ole halduskohtu arvates ka kooskõlas

§ 3

p-s 3 sätestatud üldpõhimõttega, mille kohaselt kõik isikutele seatavad piirangud ja kriteeriumid peavad olema riigihanke eesmärgi suhtes proportsionaalsed, asjakohased ja põhjendatud.

1. Neil faktilistel ja õiguslikel asjaoludel on halduskohus seisukohal, et vaidlustatud haldusaktid kuuluvad kaebaja õigusi rikkuvas osas tühistamisele, kuna nad ei ole kooskõlas haldusaktide aluseks olnud õigusega. Vastustaja poolne seadusesätte tõlgendus ei ole sätte eesmärgi suhtes proportsionaalne, asjakohane ja põhjendatud. Kaebus kuulub rahuldamisele.
2. Seoses kaebuse rahuldamisega tuleb kaebaja poolt kantud menetluskulud, kui täies ulatuses põhjendatud ja vajalikud, välja mõista vastustajalt. Roby Koik kohtunik 7