§-dele 96 ja 97 p 1 on alaealine laps õigustatud saama ülalpidamist oma vanemalt.
lg 2 kohaselt täidab alaealise lapse vanem lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Koopia sünnitunnistusest (tl 5) tõendab, et D. S. ja A. S. on xx.xx.xxxx.x poeg A. S. . Asjas ei ole vaidlust selle üle, et laps elab oma ema D. S. juures. Tartu Maakohtu 23.05.2007 otsusega ( tl 9-10) on kostjalt välja mõistetud elatis hageja ülalpidamiseks 1800 krooni kuni lapse täisealiseks saamiseni. Erinevalt varemkehtinud perekonnaseaduse §-st 61 lg 3 puuduvad alates 01.07.2010.a. kehtivas perekonnaseaduses sätted elatise suuruse muutmiseks. Menetluslikult annab aluse nõuda kohtulahendiga kindlaksmääratud elatise muutmist tsiviilkohtumenetluse seadustik. Nimelt on poolel TsMS § 459 lg 1 järgi pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. Kohtu hinnangul on peale Tartu Maakohtu 23.05.2007 otsuse tegemist oluliselt muutunud elatise maksmise seisukohalt olulised asjaolud. Hageja väitel on tema ülalpidamise kulud suurenenud seoses vanusega ja tervisliku seisundiga. Tulenevalt asjaolust, et kostja ei ole hagile vastanud, leiab kohus, et kostja on sisuliselt õigeks võtnud, et hageja ülalpidamise kulud on seoses tema vanuse ja tervisliku seisundiga suurenenud. Kuna hageja ülalpidamise kulud on suurenenud, on kostjalt hageja kasuks väljamõistetud elatise suurendamine põhjendatud.
lg 1 kohaselt ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes.
lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse 22.12.2011.a. määruse nr 169 Töötasu alamäära kehtestamine järgi töötasu alamäär kuus on 290 eurot. Seega on
lg 1 kohaselt elatise alammäär käesoleval ajal 145 eurot.
§-s 102 lg 1 on sätestatud, et isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Vastavalt
§-le 102 lg 2 aga ei vabane vanemad lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Nimetatud säte näeb ette, et kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Hageja nõuab kostjalt elatist seaduses ettenähtud alammäärast suuremas ulatuses so 180 eurot. Arvestades asjaolu, et kostja ei ole hagis näidatud lapsele tehtavate kulutuste suurusele vastuväiteid esitanud, loeb kohus kostja omaksvõtuga tõendatuks, et A. S. vajaduste rahuldamiseks vajalikud kulutused kuus on hageja näidatud 475 eurot. Hageja nõuab kostjalt kulutustest alla poole kandmist. Kuna kostja pole nõutava elatise suurusele vastuväiteid esitanud, pole kohtul mingisugust alust arvata, et elatisena 180 euro tasumine 3
kohaselt õigustatud isik võib nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Käesolev hagi on kohtule esitatud xx.xx.xxxx. Hageja nõuab elatise suurendamist alates 05.01.2012. TsMS § 459 lg 2 kohaselt võib kohtuotsust muuta alates uue hagi esitamise ajast, välja arvatud juhul, kui seaduse kohaselt võib nõuda otsuse muutmist ka tagasiulatuvalt. Riigikohus on asunud seisukohale ( tsiviilkolleegiumi 27.04.2009.a. otsus asjas 3-2-1-2-09), et tsiviilkohtumenetluse seadustik ega perekonnaseadus ei näe ette õigustatud vanema õigust nõuda kohtulahendi, sh kohtu kinnitatud kompromissi muutmist tagasiulatuvalt. Kolleegium leidis, et sel ajal kehtinud
MS § 459 lõikes 2 märgitud seaduseks. Riigikohus on samadele seisukohtadele jäänud ka kehtivat perekonnaseadust kohaldades ( tsiviilkolleegiumi
§-s 100 lg 4 sätestatuga, mille kohaselt elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette. Otsuse täitmise huvides peab kohus otstarbekaks määrata, et iga kuu elatis tuleks maksta hiljemalt vastavale arvestuskuule eelneva kuu viimaseks kuupäevaks. Käesolevas otsuses esitab kohus vastavalt TsMS §-le 173 lg 1 menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Vastavalt TsMS §-le 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus hagi elatise suurendamiseks rahuldab, jätab kohus menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda. Hageja menetluskulude nimekirja pole kohtule esitanud. Seetõttu puudub kohtul alus menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks. TsMS § 442 lg 1 p 5-1 kohaselt tuleb otsuses ära märkida tsiviilasja hind. Hageja nõue hagi esitamisel oli suurendada kostjat väljamõistetavat elatist kokku 64,96 euro ulatuses kuus (180-115,04). Käesoleva tsiviilasja hind TsMS § 129 lg 2 kohaselt on hagis nõutu üheksakordne suurus so 584,64 ( 64,96 x 9). TsMS §-s 468 lg 1 p 2 sätestatust tulenevalt kuulub tagaseljaotsus tagatiseta viivitamatult täitmisele. Kohtunik Rita Kulberg 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.