KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Aili Maasik Määruse tegemise aeg ja koht 30.03.2012, Tallinn Haldusasja number 3-12-663 Haldusasi R.R.i kaebus Eesti Advokatuuri 13.12.2011 otsuse punkt

) § 3 punktiga 5 on riigi õigusabi osutamise korraldamine antud advokatuuri pädevusse.

§ 6

lõikest 2 nähtuvalt on üheks advokatuuri organiks selle juhatus, kelle pädevuses on muuhulgas advokaatide poolt riigi õigusabi osutamise korraldamine vastavalt riigi õigusabi seadusele ning õigusabi andmise korra kehtestamine (

§ 12p 17).

RÕS § 21 lõike 3 kohaselt kehtestab advokatuuri juhatus igaks eelarveaastaks riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise korra ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatuse ja korra. Sealjuures tagab advokatuuri juhatus riigi õigusabi mõistliku kättesaadavuse (

§ 64¹ lg 2).

Advokatuuri juhatuse otsus, millega korraldatakse riigi õigusabi osutamise küsimusi, ei saa kaebaja õigusi kuidagi rikkuda. Vaidlustatava otsuse väljavõttest nähtuvalt (tl 12) on reguleeritud isiku esindaja tasumäärad tsiviilasja kohtuvälises menetluses ja kohtus. Vaidlustatava punktiga 37 on reguleeritud isiku esindaja tasu tsiviilasja kohtulikuks menetluseks ettevalmistamise eest (sh hagiavalduse koostamine). Vaidlustatava otsusega ei algatata, muudeta ega lõpetata ainsatki kaebaja õigust ega panda kaebajale kohustusi. Samuti puudub kaebajal vaidlustatava otsusega igasugune otsene puutumus. Asjaolu, et kaebajale määratud riigi õigusabi osutav advokaat vaidlustatavale otsusele viidates kaebajat edaspidi tsiviilkohtumenetluses esindamast keeldub, ei loo R.R.ile advokatuuri juhatuse otsuse vaidlustamiseks iseenesest kaebeõigust. 2 Kui riigi õigusabi osutama määratud advokaat keeldub alusetult kaebajat kohtueelses või kohtumenetluses esindamast, on kaebajal võimalus pöörduda vastava avaldusega Eesti Advokatuuri juhatuse poole, kes teeb distsiplinaarsüüteo tunnuste ilmnemisel advokatuuri aukohtule ettepaneku algatada advokaadi suhtes aukohtumenetlus (

§ 12punktid 8 ja 15).

Olenemata aga kaebajale määratud riigi õigusabi iseloomust, puudub kaebajal Eesti Advokatuuri 13.12.2011 otsuse punkti 37 vaidlustamiseks kaebeõigus, kuivõrd vaidlustatava otsusega ei puudutata kaebaja subjektiivseid õigusi ega piirata vabadusi.

1. Märgitud põhjustel leiab kohus, et kaebuse materjalide alusel on antud juhul kaebeõigus välistatud, kuivõrd kohtulikult saab isikut kaitsta subjektiivsete õiguste rikkumise ning olulise puutumuse korral. Kohtulikult kaitstavate subjektiivsete õiguste rikkumise võimatuse tõttu tuleb kaebus tagastada. Kohus tagastab kaebuse selle esitajale HKMS § 121 lg 2 punkti 1 alusel.
2. Kuivõrd kaebus tagastatakse kaebeõiguse ilmselge puudumise põhjendusel, jätab kohus läbi vaatamata kaebaja taotluse menetlusabi saamiseks. Aili Maasik Kohtunik 3