ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Tallinna Halduskohtule saabus 26.09.2011 OÜ Raudkotkas kaebus, milles kaebuse esitaja taotles Maksu- ja Tolliameti (MTA) 24.08.2011 otsuse nr 6-1/383-4 tühistamist ning MTA-le ettekirjutuse tegemist kaebuse esitaja 14.07.2011 vaide sisuliseks läbivaatamiseks. Kaebusele lisatud materjalidest nähtus, et kaebuse esitaja on 14.07.2011 esitanud vaide Maksu- ja Tolliameti Põhja Maksu- ja Tollikeskuse (PMTK) 27.05.2011 maksuotsusele. MTA tagastas vaide 21.07.2011 otsusega. 17.08.2011 esitas kaebuse esitaja MTA-le kaebuse 21.07.2011 otsusele, mille MTA on kaevatava haldusaktiga jätnud rahuldamata. 29.09.2011 esitas MTA kohtule OÜ Raudkotkas vaidemenetluse materjali. 08.11.2011 kohtumäärusega jättis kohus kaebuse käiguta ning andis kaebuse esitajale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. 28.11.2011 esitas kaebaja kohtule kaebuse täpsustuse, milles teavitas, et jääb oma nõude juurde ja vaidlustab MTA otsuse vaide tagastamise peale esitataud kaebuse rahuldamata jätmise kohta. Kaebuse täpsustuses tõi kaebaja põhinõudele juurde veel alternatiivse nõude PMTK 27.05.2011 maksuotsuse nr 12.2-3/8683-42 tühistamiseks. Lisaks esitas kaebaja taotluse PMTK 27.05.2011 maksuotsusele kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks. 28.12.2011 kohtumäärusega jättis kohus kaebuse korduvalt käiguta ja andis kaebuse esitajale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. 09.01.2012 esitas kaebuse esitaja kohtule kaebuse täpsustuse, milles ta jääb varasemalt esitatud taotluste juurde. 27.01.2012 kohtumäärusega kohus tagastas OÜ Raudkotkas kaebuse osaliselt MTA 24.08.2011 otsuse nr 6-1/383-4 tühistamise ja MTA kohustamise nõude osas
Sama kohtumäärusega kohus jättis kaebuse PMTK 27.05.2011 maksuotsuse nr 12.2-3/8683-42 tühistamiseks käiguta ja andis kaebuse esitajale puuduste kõrvaldamiseks aega 5 päeva arvates käesoleva määruse kättetoimetamisest. 07.02.2012 esitas vastustaja kaebuses puuduste kõrvaldamiseks vajalikud dokumendid ning taotluse riigilõivust vabastamiseks. Tallinna Halduskohus võttis tähtaegsuse küsimuse lahendamiseks 28.02.2012 kohtumäärusega menetlusse OÜ Raudkotkas kaebuse PMTK 27.05.2011 maksuotsuse nr 12.2-3/8683-42 tühistamiseks ning andis vastustajale tähtaja ennistamise taotlusele oma seisukoha esitamiseks. 19.04.2012 esitas vastustaja kohtule oma seisukoha kaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotlusele. Kaebuse esitaja on kohtule esitatud kaebuse esitamise tähtaegsuse ennistamise taotluses märkinud, et vastustaja on viinud kaebuse esitaja eksitusse, märkides oma 24.08.2011 otsuse vaidlustuse viitesse, et kaebuse esitajal on võimalus oma õiguste kaitseks vaidlustada just nimelt 24.08.2011 otsust, jättes märkimata, et nimetatud otsuse vaidlustamisega ei ole võimalik saavutada eesmärki ning et kaebuse esitaja peaks oma õiguste kaitseks esitama kaebuse hoopis vaides vaidlustatud maksuotsusele. Kaebuse esitajal peab olema efektiivne võimalus oma õiguste kohtulikuks kaitseks. Juhul kui vaide esitamise tähtaegsust ei ole võimalik kontrollida vaide tagastamise otsuse vaidlustamisega, siis peab see olema võimalik muus menetluses, näiteks haldusakti vaidlustamisega, mida taotleti ka vaides endas – vaidemenetluse läbiviimise asjaolud on sel juhul käsitletavad kui võimaliku kaebuse esitamise tähtaja arvestamise asjaolud. Kaebuse esitaja peab siiski efektiivsemaks asja lahendamist selliselt, et lahendatakse kaebuse esitaja vaide tagastamise seaduslikkus – kui vaide esitamiseks puudus seaduslik alus, siis tuleks Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse 27.05.2011 maksuotsuse nr 12.23/8683-42 seaduslikkust kontrollida esmalt EMTA poolt vastavalt 14.07.2011 esitatud vaidele. Oma vaides MTA 21.07.2011 otsusele nr 6-1/383-2 on kaebaja märkinud PMTK maksuotsusele vaide esitamisega hilinemise kohta, et MKS § 54 lg 6 sätestatud kohustus tagada sisuliselt igapäevane posti saabumise kontroll ja vastuvõtmine ei ole mõistlik ega põhjendatud kohustus. Sellise kohustuse seadmine väikeettevõttele on diskrimineeriv, kuivõrd väikeettevõtte puhu ei saa eeldada vähemalt ühe töötaja või ettevõtte seadusliku esindaja kohalolekut ettevõtte asukohas igapäevaselt. Ka kaebuse esitaja OÜ Raudkotkas jaoks on nimetatud säte diskrimineeriv – OÜ-l Raudkotkas on üks osanik, üks juhatuse liige ning ei ole ühtegi töölist. Sellises suuruses ettevõttel ei ole võimalik tagada posti pidev 2 vastuvõtmine. Samas ei saa ettevõtjat kohustada posti vastuvõtmiseks sõlmima lepinguid kolmandate isikutega – sellise kohustuse panemine oleks vastuolus PS § 43 sätestatud sõnumite ja posti saladuse tagamise põhimõttega. Nimelt PS § 43 kohaselt on igaühel õigus tema poolt või temale posti, telegraafi, telefoni või muul üldkasutataval teel edastatavate sõnumite saladusele. Erandeid võib kohtu loal teha kuriteo tõkestamiseks või kriminaalmenetluses tõe väljaselgitamiseks seadusega sätestatud juhtudel ja korras. Eeltoodu kokkuvõtteks leiab kaebuse esitaja, et MKS § 54 lg 6 on tema Eesti Vabariigi põhiseaduse §-des 29, 31 ja 43 sätestatud põhiseaduslikke vabadusi ja õigusi piirav ning tuleb jätta kohaldamata. MKS § 54 lg 6 kohaldamata jätmisel tuleb lugeda maksuotsus OÜ-le Raudkotkas kätteantuks 15.06.2011 ning vaie esitatuks õigeaegselt. Lisaks eelnevale tuleb arvestada seda, et MKS § 54 lg 6 sätestatud põhimõte, et tähtkirjaga loetakse dokument maksukohuslasele kätteantuks maksukohuslase teavitamisel maksuotsusest (teatise panemisega tähtkirja saabumise kohta postkasti) koheldakse tähtkirjaga maksuotsuse saajaid diskrimineerivamalt/halvemini võrreldes teiste maksukohuslastega, kuivõrd nendel kulgeb vaide esitamise tähtaeg – nemad peavad organiseerima maksuotsusele järelemineku ega saa koheselt tutvuda maksuotsusega. Tegemist on maksukohuslaste ebavõrdse kohtlemisega maksuhalduri poolt. OÜ Raudkotkas on käitunud heas usus nii maksuotsuse vastuvõtmisel kui vaide esitamisel, mistõttu tuleb lugeda vaie esitatuks tähtaegselt, juhul kui vaiet ei saa lugeda esitatuks tähtaegselt, on OÜ Raudkotkas käitumine heas usus aluseks vaide esitamise tähtaja ennistamisele. OÜ Raudkotkas aadress on reaalne, kuid väikeettevõtjana ei ole tal võimalik 365 päeva posti vastuvõtmise tagamine, see on ebamõistlik nõue ühe osanikuga, ühe juhatuse liikme ning töötajateta äriühingule. OÜ Raudkotkas käitus heas usus ega viivitanud posti vastuvõtmisega ning tegi seda esimesel võimalusel. OÜ Raudkotkas juhatuse liige viibis juuni esimese poole ärisidemete loomise eesmärgil Lõuna-Eestis, mis ei võimaldanud tal kontrollida igapäevaselt postkasti sisu ega minna järele postkontorisse tähtkirjale. PMTK-l olid olemas alternatiivsed andmed maksuotsuse kättetoimetamiseks – näiteks elektrooniline kättetoimetamine, seda enam, et PMTK ja OÜ Raudkotkas oli suhelnud samas maksuasjas varasemalt maksuametiga just nimelt elektrooniliselt. Samuti olid PMTK-le edastatud OÜ Raudkotkas lepingulise esindaja elektronposti aadress. Maksuhalduri tegevus asuda kasutama sellises olukorras tähtkirja ei ole heas usus käitumine maksukohuslase suhtes. Hea usu vastast käitumist näitab ka asjaolu, et maksuotsuse tegemine ajastati suvisele ajale, mil üldteada asjaoluna on puhkuste periood, sealhulgas raskendatud maksuotsuste vaidlustamiseks vajalike andmete kogumine ning vaide koostamine. Maksuhaldur ei tahtnudki maksuotsust reaalselt OÜ-le raudkotkas kätte toimetada. Nimetatu ei järgi hea halduse põhimõtet – ka maksuhaldur on kohustatud järgima haldusmenetluse üldpõhimõtteid, sealhulgas halduse head tava. Vastustaja palub jätta kaebaja taotlus tähtaja ennistamiseks rahuldamata. Vastustaja on seisukohal, et kaebaja väited sellest, et maksuhalduri tegevus asuda kasutama sellises olukorras tähtkirja ei ole heas usus käitumine maksukohuslase suhtes, on asjakohatud. Maksuhaldur on otsuse kättetoimetamisel lähtunud MKS 4. peatükist, mis sätestab dokumentide kättetoimetamise korra. Sellekohase regulatsiooni järgi kättetoimetamise õiguspärasust on kinnitanud ka varasem kohtupraktika. Kaebaja ei ole väljatoonud, millise normi vastu on maksuhaldur maksuotsuse kättetoimetamisel eksinud. Seetõttu tuleb kaebaja sellekohased väited jätta tähelepanuta kõrvale. Ainetuks tuleb pidada ka etteheidet, mille järgi [tuli] maksuotsus kaebuse esitaja jaoks üllatusena kuivõrd samas asjas eelnev maksuotsus oli tühistatud ning maksuhaldurit kohustati asja uuele uurimisele, ootas OÜ Raudkotkas, et talle tagatakse uute asjaolude ilmnemisel ka võimalus oma selgituste andmiseks vastavalt MKS § 13. Esiteks ei saanud maksuotsus olla kaebaja jaoks kuidagi üllatuslik, sest kaebajale oli teada fakt, et sama maksuasi oli saadetud maksuhaldurile uuesti otsustamiseks. Teiseks toimetati eelnev maksuotsus kaebajale samas korras kätte nagu kõnesolev viimane maksuotsus ning sellele järgnenud vaidemenetlusega seotud dokumendid, milliste kättetoimetamise osas kaebajal etteheited puuduvad. Kummastav on ennistamistaotluse põhjendus ärakuulamise põhimõtte rikkumisest, sest ilmselgelt ei saa seda pidada kaebetähtaja ennistamise taotluse ja tähtaja möödalaskmise põhjuseks. Muus osas jääb vastustaja MTA 21.07.2011 otsuses nr 6-1/383-2 ja 24.08.2011 otsuses nr 6-1/383-4 toodud põhjenduste juurde ning ei pea vajalikuks neid käesolevas vastuses korrata. Vastustaja leiab, et kaebaja ei ole kohtumenetluses MTA seisukohti suutnud ümber lükata ega esitanud mõjuvaid põhjuseid tähtaja möödalaskmise kohta. 3
lg 1 järgi kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel.
lg 2 kohaselt võib tähtaja ennistamist taotleda seaduses sätestatud tähtaja jooksul pärast menetlustähtajast kinnipidamist takistanud mõjuva põhjuse äralangemist, kuid mitte hiljem kui 14 päeva möödumisel päevast, kui nimetatud takistus ära langes. Vastustaja leiab, et kaebaja ei ole eelneva menetluse kestel esitanud ühtegi mõjuvat põhjust, mis oleks takistanud tal tähtajast kinnipidamist. Vastustaja hinnangul ei saa kaebaja hilisemad võimalikud põhjendused olla varasematest veenvamad. Kokkuvõtvalt on vastustaja seisukohal, et nõue maksuotsuse tühistamiseks on esitatud vaidlustamistähtaega ületades ning asjas puuduvad mõjuvad põhjused kaebetähtaja ennistamiseks. KOHTU SEISUKOHT Alates 01.01.2012 kehtiva
lg 1 kohaselt kontrollib halduskohus eelmenetluses, kas kaebus on esitatud tähtaegselt, ja lahendab kaebetähtaja ennistamise taotluse pärast teistelt menetlusosalistelt sellele kirjaliku vastuse saamist.
lg 1 p 2 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse kaebetähtaja ületamise korral vastavalt
Vastavalt
lg-le 2 lõpetab kohus määrusega asja menetluse, kui kaebus on esitatud tähtaega rikkudes ning kaebetähtaeg ei kuulu ennistamisele. Kohus leiab, et käesoleval juhul ei ole kaebus esitatud selleks seaduses sätestatud tähtaega järgides ning kaebaja esitatud asjaolud ei ole käsitletavad tähtaja ennistamise aluseks olevate objektiivsete asjaoludena. Seetõttu tuleb kaebaja kaebetähtaja ennistamise taotlus
lg 1 alusel rahuldamata jätta ning menetlus
Kohus põhjendab oma seisukohti järgnevalt: Tähtaja ennistamise küsimuse lahendamisel tuleb hinnata, kas esinevad mõjuvad põhjused, mis on tinginud kaebetähtaja möödalaskmise, selleks tuleb kaalutlusõigust kasutades hinnata kaebaja poolt kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks toodud põhjendusi. Kohtupraktika kohaselt on mõjuvaks põhjuseks kaebuse esitamise tähtaja ennistamisel peetud üksnes objektiivseid asjaolusid, mis takistasid kaebuse õigeaegset esitamist. Riigikohtu halduskolleegium on lahendis 3-3-1-65-09 märkinud, et „/…/Kaebetähtaja ennistamiseks peab kaebuse esitajal olema mõjuva põhjusena käsitatav püsiv takistus kaebuse esitamiseks. Selliseks põhjuseks on Riigikohtu Tsiviilkolleegiumi lahendi 3-2-1-148-06 kohaselt sündmus, mille tekkimist ja kulgemist isik ise vahetult mõjutada ei saa. Viidatud lahendis märgib Riigikohtu Tsiviilkolleegium, et „tähtaja ennistamisel tulevad mõjuvate põhjustena muu hulgas kõne alla ka TsMS § 422 lg-s 1 sätestatud põhjused, s.o liikluskatkestus, poole ootamatu haigestumine või lähedase ootamatu raske haigus, kuid nimetatud loetelu ei ole ammendav/…/. Kolleegium nõustub määruskaebuse seisukohaga, mille järgi tähendab mõjuv põhjus TsMS § 67 lg 1 tähenduses seda, et tähtaja möödalaskmiseks peab olema objektiivne põhjus. Selliseks põhjuseks on sündmus, mille tekkimist ja kulgemist isik ise vahetult mõjutada ei saa. Ringkonnakohus on praegusel juhul valesti lugenud objektiivseks põhjuseks kostja seadusliku esindaja ootamatu komandeeringu apellatsioonkaebuse esitamise viimasel päeval, kaebuse esitamise unustamise pärast komandeeringust naasmist ning teadmatuse Riigikohtu lahendist/…/. Kostja ei ole põhistanud, miks ei olnud kostja seaduslikul esindajal ka ootamatu komandeeringu korral võimalik teha apellatsioonkaebuse kohtule edastamine ülesandeks mõnele muule isikule.” Riigikohus on kaebetähtaja möödalaskmise objektiivse põhjuse sisustamisel olnud suhteliselt range ning on asunud oma lahendis nr 3-3-1-78-08 seisukohale, et “Kui ravil viibimine on protsessiosalisele või tema esindajale varasemalt teada, siis tuleb selle takistusega arvestada, sest ette teada haiglas viibimine ei ole mõjuv põhjus kaebetähtaja ennistamiseks/…/”. Kaebuse esitaja on kohtule põhjendanud PMTK maksuotsusele kaebuse esitamisega hilinemist asjaoluga, et vastustaja on viinud kaebuse esitaja eksitusse, märkides MTA 24.08.2011 otsuse nr 64 1/383-4 „Vaide tagastamise peale esitatud kaebuse rahuldamata jätmise kohta“ vaidlustamisviitesse, et kaebuse esitajal on võimalik oma õiguste kaitseks vaidlustada 24.08.2011 otsust vahetult halduskohus, jättes märkimata, et nimetatud otsuse vaidlustamisega ei ole võimalik saavutada oma eesmärki ning et kaebuse esitaja peaks oma õiguste kaitseks esitama kaebuse hoopis vaides vaidlustatud maksuotsusele. Kohus on seisukohal, et vastustaja oma haldusakti vaidlustamisviites ei pea kaebajat suunama/juhendama selles osas, mida oleks otstarbekas vaidlustada ja mida mitte, selle valiku peab tegema kaebaja ise. Samuti kui võtta kaebuse esitamise tähtaja hilinemise aluseks PMTK otsusele esitatud vaides toodud põhjendused, siis ei ole ka need tähtaja ennistamise aluseks. Riigikohus on 03.03.2004 kohtumääruses nr 3-3-1-10-04 märkinud, et „/…/Juriidiline isik peab oma registrijärgsel aadressil pidevalt hoolitsema posti vastuvõtmise eest juhatuse liikme või muu volitatud isiku poolt. Jättes posti vastuvõtmise korraldamata, võtab juriidiline isik endale riski, et olulised teated, sh maksuhalduri haldusaktid, ei jõua temani. Seda peab juriidiline isik arvestama ka juhatuse liikmete ja töötajate puhkuste korraldamisel. Mõistlik on eeldada, et väljastusteate jätmise järel pöördub adressaat kohe postiastutuse poole, sest tähitult saatmine viitab selgelt postisaadetise olulisusele. Erikaebuses ringkonnakohtule väitis kaebuse esitaja, et toiduaineid tootva ettevõtte territoorium peab olema suletud. Samuti ei või postiasutus tähitud kirja anda üle anda suvalisele töötajale. Need väited on iseenesest õiged, kuid sellele vaatamata peab ka toiduaineid käitlev ettevõtja hoolitsema registrijärgsel aadressil posti pideva vastuvõtmise eest. Juhatus peab tagama ka puhkusteperioodil kas juhatuse liikmete kohaloleku või volitama mõne töötaja tähitud saadetisi vastu võtma/…/“. 13.10.2009 kohtumääruses nr 3-3-1-65-09 on Riigikohtu Halduskolleegium eelnimetatud kohtumääruses öeldut täiendavalt selgitanud: „/…/Seega peab juriidiline isik tagama registrile esitatud andmete õigsuse ja ta vastutab ise ebaõigete andmete esitamise tagajärgede eest. Maksuhalduril ei lasu kohustust kontrollida, kas juriidilisest isikust maksumaksja on talle saadetud dokumendid kätte saanud või mitte. Küll aga peab maksumaksjast juriidiline isik hoolitsema posti vastuvõtmise eest oma registrijärgsel aadressil (vt ka Riigikohtu halduskolleegiumi 19. detsembri 2007. a määrus asjas nr 3-3-1-75-07). Kolleegium selgitab, et kaebetähtaja ennistamiseks pidi kaebuse esitajal olema mõjuva põhjusena käsitatav püsiv takistus kaebuse esitamiseks. Mõjuvaks põhjuseks võib olla ka asjaolu, et vaatamata sellele, et haldusorgan on haldusakti teatavakstegemiseks teinud omalt poolt kõik vajaliku, ei ole teave haldusaktist adressaadini jõudnud. Selleks peab aga olema adressaadist sõltumatu, mitte temast olenev põhjus/…/“. Kaebaja nimetatud asjaolu, et OÜ Raudkotkas juhatuse liige viibis juuni esimese poole ärisidemete loomise eesmärgil Lõuna-Eestis, mis ei võimaldanud tal kontrollida igapäevaselt postkasti sisu ega minna järele postkontorisse tähtkirjale, ei ole adressaadist sõltumatu, temast mitteolenev põhjus. Riigikohus on erinevates kohtulahendites leidnud, et maksuhalduril ei lasu kohustust kontrollida, kas juriidilisest isikust maksumaksja on talle saadetud dokumendid kätte saanud või mitte, küll aga peab maksumaksjast juriidiline isik/seaduslik esindaja hoolitsema posti vastuvõtmise eest oma registrijärgsel aadressil ja seda olenemata asjaolust, kus juriidilise isiku esindaja parasjagu viibib. Kohus on seisukohal, et juriidilise isiku (seaduslik) esindaja peab asjad korraldama selliselt, et tema äraoleku ajal oleks tagatud saadetiste kättesaadavus/nendest ülevaade. Riigikohus leiab, et kaebetähtaja ennistamiseks peab kaebuse esitajal olema mõjuva põhjusena käsitatav püsiv takistus kaebuse esitamiseks. Kohus leiab, et kaebuse esitaja ei ole kohtule ega ka varasemalt MTA-le esitatud vaides nimetanud kaebetähtaegade möödalaskmise osas ühtegi temast sõltumatut/mitteolenevat põhjus ega püsivat takistust kaebuse esitamiseks, mis oleks kaebetähtaja ennistamise aluseks. Elle Kask Kohtunik 5 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.