lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. HAGI ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE 10.01.2012 H (Ukraina ja vene kirjapildis Г.) V. esitas Pärnu Maakohtule hagia S.P.i vastu abielu lahutamiseks. Avalduse kohaselt poolte abielu sõlmiti xx xx xxxx xxxxxxxx, xxxxxxxx oblasti xxxxxxx-xxxxxxxx rajooni xxxxxxx-xxxxxxxx linna perekonnaseisuosakonnas. Abielu registreeriti kande nr xxx all. Poolte abielueelsest kooselust sündis xx xx xxxx tütar A.. Alates xxxx juulist elasid pooled xxxxx xxxxxxxxx xxxxx, kuid xxxx.aasta oktoobris lahkus kostja perekonna juurest ja sõitis elama xxxxxxxxxx oma isa juurde. Sellest ajast pooled koos ei ela ja abielulised suhted nende vahel puuduvad. Hageja koos tütrega on alates xxxx.augustist Eesti Vabariigi kodanikud ning elavad xxxxxx. Hageja leiab, et abielu jätkamine on võimatu, fiktiivse abielu säilitamine on mõttetu ja palub abielu lahutada. Hageja leiab, et abielu lahutamine allub Pärnu maakohtule, hageja taotleb abielu lahutada kirjalikus menetluses. KOSTJA VASTUS Kostja sai vene keelde tõlgitud hagiavalduse lisadega ja kohtumääruse kätte isiklikult 30.01.2012, mida tõendab allkiri väljastusteatel. Kohus määras kostjale vastamiseks tähtaja 30 päeva kohtudokumentide kättesaamisest, kostja ei ole hagile vastanud. Samuti ei saatnud kostja hagile vastuväiteid pooltele täiendavate tõendite ja avalduste esitamiseks määratud tähtpäevaks, 18.04.2012. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED 1. Poolte abielu sõlmiti xxxxxxx xxxxxxxxxx. Abielu sõlmimise ajal oli hageja xxxxxxx kodanik ja kostja xxxxxxx kodanik. Poolte ühine elukoht alates xxxx juulist kuni xxxx oktoobrini oli xxxxx linnas xxxxx xxxxxxxxxx. Alates xxxx.a augustist on hagejal ja poolte ühisel lapsel xxxxx kodakondsus. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 70 lg 2 kohaselt asi allub Eesti kohtule, kui Eesti kohus võib selle lahendada pädevuse ja kohtualluvuse sätete kohaselt või kohtualluvuse kokkuleppest tulenevalt, kui seadusest või välislepingust ei tulene teisiti. Rahvusvaheline kohtualluvus ei ole erandlik, kui seaduses või välislepingus ei ole ette nähtud teisiti (
lg 3).
lg 4 kohaselt määratakse erandliku kohtualluvusega kohus, kuhu ainsana võib tsiviilasja lahendamiseks pöörduda.
102 lg 2 punkt 1 sätestab abieluasjades erandliku kohtualluvuse: Eesti kohus võib abieluasja lahendada, kui vähemalt üks abikaasa on Eesti Vabariigi kodanik või oli seda abielu sõlmimise ajal.
lg 3 teise lause kohaselt Eesti kohtus lahendatavas abieluasjas esitatakse hagi poolte ühise alaealise lapse elukoha järgi, kui kostja elukoht ei ole Eestis. Kuna hageja on käesoleval ajal Eesti Vabariigi kodanik, allub hagi rahvusvahelise kohtualluvuse reeglite kohaselt Eesti Vabariigi kohtule. Eeltoodu alusel on hagi lahendamiseks pädev Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumaja. 2. Rahvusvahelise eraõiguse seaduse (RvEÕS) § 57 lg 3 ja § 60 lg 1 alusel lahendab kohus abielu lahutamise nõude Eesti õiguse alusel.
Kohus võtab arvesse, et kostja ei ole hagile vastanud, kostja elab alaliselt xxxxxxx Vabariigis ning tema Eestisse kohtuistungile tulek on raskendatud ja kulukas. Kohus teatas pooltele 13.03.2012 määrusega, et lahendab asja kirjalikus menetluses ning andis võimaluse esitada avaldusi, vastuväiteid ja tõendeid kohtule 18.aprillini 2012, samuti taotleda asja arutamist kohtuistungil. Kostja ei esitanud vastuväiteid asja kirjalikus menetluses lahendamisele ega esitanud mingeid taotlusi. 3. Perekonnaseaduse (PKS) § 65 lg 2 alusel tuleb H. V. ja S.P.i abielu lahutada kohtus, sest kostja ei ela Eesti Vabariigis ning seetõttu perekonnaseisuasutus ei ole pädev abielu lahutama. Tulenevalt PKS § 67 lg-st 1 kohus võib abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Abielusuhete lõppemist eeldatakse, kui abikaasad on elanud vähemalt kaks aastat eraldi (PKS § 67 lg 2). Käesolevas asjas on hageja esile toonud, et kostja lahkus elama xxxxxxxxxx xxxx.a oktoobrist ning sellest ajast on poolte abielulised suhted lõppenud. Hageja abielusuhete taastamist ja abielu jätkamist võimalikuks ei pea. Kostja on hagiavalduse isiklikult kätte saanud, kuid ei ole abielulahutuse nõudele mingeid vastuväiteid esitanud. Sellest kohus järeldab, et kostja tunnistab hageja nõuet ning ka kostja ei pea abielusuhete taastamist võimalikuks. Võttes arvesse, et abikaasad elavad rohkem kui aasta 2 erinevates riikides ning nende abielusuhted on lõppenud, on kohtu hinnangul põhjendatud arvamus, et abikaasad kooselu enam ei taasta. Seega on poolte abielusuhted pöördumatult lõppenud ning abielu tuleb lahutada. 4.
lg 1 kohaselt kohus määrab otsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel.
lg 1 sätestab, et hagilises perekonnaasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Heli Käpp Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.