) § 396 lg-le 1 laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. Seega on poolte vahel laenusuhtena kvalifitseeritav õigussuhe.
Hagejal on
Kostja on kohustuse täitmisele esitanud vastuväiteid, mida kohus järgnevalt analüüsib. 2 Kostja on väitnud, et andis raha edasi kolmandatele isikutele (äripartneritele), kes ei ole raha kostjale tagastanud. Kohus leiab, et see asjaolu ei vabasta kostjat kohustuse täitmisest, s.o raha tagastamisest hagejale. Kostja võis ise otsustada, mil viisil ta laenuraha kasutab. Kostja otsustused ei vähenda hageja õigust raha tagasisaamisel. Kostja on ka väitnud, et laenu tagasid sõiduauto ja mootorratas. Hageja ei eita, et sõiduauto Chevrolet ja mootorratas Harley-Davidson seisid hageja territooriumil, kuid seda vara ei saa käsitada pandina, kuna vara ei kuulu kostjale. Kohus küsis kohtuistungil kostjalt, kas sõiduauto ja mootorratas kuuluvad kostjale. Sellele küsimusele vastas kostja eitavalt: vara kuulub eraisikule, kellele kostja andis laenuraha edasi. Kuivõrd vara ei kuulu kostjale, ei ole kohtul võimalust käsitada antud vara laenu tagatisena ning kohus lükkab tagatist puudutavad väited kõrvale.
Lepingus on pooled kokku leppinud intressis. Kohus leiab, et hageja põhinõue summas 17 895,26 eurot ja intress summas 5 227,97 eurot on põhjendatud. Hageja nõuab kostjalt viivist.
lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Laenulepingutes on pooled kokku leppinud viivises 0,5% laenusummast kalendripäeva eest. Hageja on arvestanud viivist seisuga 12.08.2011 ning nõuab seda vähendatud kujul summas 12 667,29 eurot. Kostja vaidleb viivisele vastu, kuna tagatist ei ole hageja õigeaegselt realiseerinud. Kuivõrd kohus ei saa käsitada sõiduautot ja mootorratast tagatisena, ei saa kohus arvestada ka antud vastuväidet viivisenõudele. Kohtupraktika on pidanud mõistlikuks viiviseks viivist kuni põhinõude suuruseni. Käesoleval juhul ei ületa viivis põhinõuet ning kohus peab seda mõistlikuks. Kohus rahuldab ka viivise nõude. Seega rahuldab kohus hagi tervikuna ja mõistab kostjalt välja põhinõude 17 895,26 eurot, intressid 5 227,97 eurot ja viivise 12 667,29 eurot kokku 35 790,52 eurot. Menetluskulude väljamõistmisel lähtub kohus TsMS § 162 lg-st 1 mille kohaselt jäävad menetluskulud poole kanda kelle kahjuks lahend tehti. Menetluskulud jäävad kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Menetluskulude rahalisel kindlaksmääramisel lahendatakse ka menetluskulude viivise küsimus. Käesoleva otsuse tegemine viibis seoses kohtuniku haigusega. Meelis Eerik Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.