Kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine (
). Kostja on jätnud täitmata lepingulised kohustused.
lg 1 alusel võib võlausaldaja võlgnikupoolse kohustuste rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist, kahju hüvitamist, lepingu üles öelda ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist.
lg 2 alusel võib võlausaldaja kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti.
lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.
lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist.
lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.
lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Pooled ei vaidlusta laenulepingu sõlmimist ja raha saamist kostja poolt.
lg 1 alusel võib krediidiandja osamaksetena tagastatava krediidi puhul krediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva osamaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt 2-nädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul osamaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Üldtingimuste p 5.1.1 alusel on krediidiandjal õigus leping ennetähtaegselt üles öelda ja nõuda kogu võla kohest tasumist kui tarbijast krediidisaaja on osamaksetena tagastatava krediidi puhul täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva osamaksega ja krediidiandja on andnud krediidisaajale edutult vähemalt kahe nädala pikkuse täiendava tähtaja võlgnetava summa tasumiseks koos hoiatusega, et ta ütleb võla tasumata jätmise korral lepingu üles. Kostja väide, et hageja ei tõendanud ülesütlemise hoiatuse ega ülesütlemisavalduse kättetoimetamist kostjale ning hageja ei ole tõendanud, et nõue oleks sissenõutav – ei ole kostja poolt tõendatud. Toimikust nähtub, et kostja on allkirjastanud ja seega ka tutvunud lepingu üldtingimustega, mille kohaselt üldtingimuste p-i 9.1 kohaselt kohustub krediidisaaja krediidiandjat informeerima kõigest, mis võib takistada lepingust tulenevate kohustuste nõuetekohast täitmist. Informatsioonivahetus toimub lepingus sätestatud rekvisiitidel. Krediidisaaja kohustab krediidiandjat viivitamatult informeerima rekvisiitide muutumisest. Nimetatud kohustuse mittetäitmine võtab krediidisaajalt õiguse tugineda nendele asjaoludele vaidlustes krediidiandjaga. Seega kui kostja on oma elukoha aadressi muutunud ning pole sellest hagejat informeerinud vastutab kostja selle eest ja ei saa tugineda nendele asjaoludele vaidlustes krediidiandjaga. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 70 kohaselt, kui lepingupool edastab teisele poolele tahteavalduse, milles teatab, et teine pool on oma lepingulist kohustust rikkunud, ja tahteavalduse edastamisel esineb viivitus või tahteavaldus läheb edastamisel kaotsi, loetakse tahteavaldus kättesaaduks ajal, mil see tavaliste asjaolude korral oleks kätte saadud, kui tahteavalduse edastanud lepingupool tõendab, et ta on tahteavalduse väljendanud ja valinud selle edastamiseks mõistliku viisi. Asjaolu, et ülesütlemisavaldus ehk krediidiandja tahteavaldus lepingu üles ütlemiseks on kostjale hageja poolt edastatud on kinnitatud Eesti Posti poolt (tl 29). 3 Hageja on edastanud kostjale lepingu ülesütlemishoiatuse ning ülesütlemisavalduse kostja poolt hagejale viimati avaldatud aadressile. Nimetatud teadete kostjale edastamisest on möödunud kolm päeva. Kostja ei ole tõendanud, et ta ei ole ülesütlemishoiatuse ning ülesütlemisavalduse kätte saanud. Seega tuleb igal juhul lugeda kostja poolt ülesütlemishoiatus ning ülesütlemisavaldus kättesaaduks. Kohus leiab, et krediidileping on kehtivalt üles öeldud ja hageja nõuded on seaduslikud ja põhjendatud. Kohus nõustub hageja seisukohaga, et kostjale saadetud ülesütlemishoiatus ja –avaldus on esitatud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, mis tuleneb poolte kokkuleppest. Seega ei pea kostjale edastatud ülesütlemishoiatus ja – avaldus olema hageja ja/või tema esindaja poolt omakäeliselt allkirjastatud ning need on kehtivad ja kostja jaoks siduvad. Üldtingimuste p-i 9.2 esimese lause kohaselt kõik lepingu ja käenduslepingu raames esitatavad teated (taotlused, ettepanekud, avaldused jms) peavad olema kirjalikus või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, välja arvatud juhul, kui leping näeb ette teisiti. Kostja ei ole nõudeid krediidi tagasimaksmiseks täitnud, seega oli hagejal õigus leping üles öelda.
kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Lepingu kohaselt andis hageja kostjale 3195,58 eurot krediiti. Kostja rikkus lepingut, jättes täitmata üldtingimuste p-s 2.1 sätestatud kohustuse tagastada krediidisumma ja tasuda intress vastavalt lepingule lisatud maksegraafikule. Ka leiab kostja, et viivisenõue 25,04% aastas on ebaõige ka juhul, kui lugeda kohustus sissenõutavaks.
lg 1 kohaselt ei või tarbijalt võlgnetavate maksetega maksete tasumisega viivitamisel nõuda käesoleva seaduse § 113 lõikes 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist. See ei välista ega piira krediidiandja õigust nõuda tarbijalt viivist ületava kahju hüvitamist.
lg 1 esimene lause sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Sama paragrahvi 1. lõike kolmas lause näeb ette, et kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Riigikohus on 14.01.2009 otsuses nr 3-2-1-120-08 leidnud, et
lg 1 esimene lause viitab ka
Kui pooled on kehtivas tarbijakrediidilepingus kokku leppinud seadusjärgsest viivisemäärast kõrgemas intressimääras, siis peab võlgnik arvestama sellega, et maksetega viivitamisel järgnevad
lg 1 ja
lg 1 kolmandas lauses sätestatud sanktsioonid, s.t kohustus maksta viivist lepinguga ettenähtud intressimäära järgi. Lähtudes eeltoodust, on hagejal õigus nõuda kostjalt viivist samas ulatuses, milles nad leppisid kokku tarbijakrediidilepingus intressimäärana. Antud juhul leppisid pooled kokku 25,04% suuruses intressimääras aastas. Kohus leiab, et hageja viivise nõue on seaduslik ja põhjendatud ning see tuleb täies ulatuses kostjalt välja mõista. Kostja on pärast lepingu ülesütlemist krediidisumma katteks tasunud 137.42 eurot, siis on kostja poolt lepingu järgi tagastamata krediidisummaks 3020,18 eurot (3 157.59 - 137.41), mis tuleb üldtingimuste p-de 2.1 ja 5.3 ning seaduse alusel kostjalt välja mõista. Lepingu alusel on kostja kohustatud maksma hagejale intressi 25,04% krediidisummast ühe aasta kohta. Kuna kostja ei ole hagejale pärast lepingu ülesütlemist intressidena võlgnetavate summade katteks mitte ühtegi makset tasunud, tuleb üldtingimuste p-de 2.1 ja 5.3 ning seaduse alusel kostjalt välja mõista lepingu ülesütlemise ajaks sissenõutavaks muutunud tasumata intress summas 291,2 eurot. 4 Võla sissenõudmisega seotud kulud on hageja võla menetlemise kulud, mille tasumist nõuab hageja seaduse ja lepingu alusel. Üldtingimuste p 6.6 sätestab, et krediidisaaja kohustub krediidiandjale hüvitama võla sissenõudmisega seotud kulud, s.h kohtu-, inkasso- ja täitemenetlusega seotud kulud. Võla kohtuväliseks sissenõudmiseks ja kokkuleppe saavutamiseks alustas hagejainkassomenetluse, millega kaasnesid kulud summas 11.13 eurot. Seega tuleb üldtingimuste p-de 6.6 ja 5.3 ning seaduse alusel kostjalt välja mõista võla sissenõudmisega seotud kulud summas 11.13 eurot. Ka tuleb jätta kostja väide, et hagiavalduses esitatud kõrvalnõuded on põhjendamatult suured ja ebaõiglased - jätta tähelepanuta. Kostja majanduslik olukord ei saa olla aluseks kõrvalkohustuste vähendamiseks või välja mõistmata jätmiseks. Kostja on allkirjastanud ja seega ka tutvunud lepingu üldtingimustega, mille kohaselt üldtingimuste p-i 6.6 kohaselt krediidisaaja on kohustatud hüvitama krediidiandjale võla sissenõudmisega seotud kulud ja p 5.3 kohaselt lepingu ülesültemise korral on krediidisaaja kohustatud krediidiandjale koheselt tasuma tagastamata krediidisumma, lepingu ülesütlemise hetkeks sissenõutavaks viivise, leppetrahvi ja muud võimalikud kohustused. Kohus leiab, et kostjalt tuleb välja mõista hageja kasuks tagastamata krediidisumma 3 020,18 € sissenõutavaks muutunud tasumata intress 291,20 €, võla sissenõudmisega seotud kulud 11.13 € ja sissenõutavaks muutunud viivis 2 184.10 € ning alates 29.11.2011 kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni välja viivis 25,04% tagastamata krediidisummalt aastas. Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 438 lg-le 2 kohtuotsuse tegemisel otsustab kohus menetluskulude jaotuse. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma ning vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel (TsMS § 173 lg 3). TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seoses hagi rahuldamisega tuleb menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt jätta kostja kanda. Kohus toimetab otsuse menetlusosalistele kätte (TsMS § 455 lg 1). Silvi Maiste Kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.