) § 142 lg-le 1 ja § 146 lg-le 1. Tulenevalt
lg-tes 1-3 sätestatust, muutus hageja nõue kostja vastu sissenõutavaks alates 12.10.2007 ja kokkulepitud tasu maksmise nõude aegumistähtaeg algas 01.01.2008. Hageja põhinõue kostja vastu aegus 01.01.2011 (
Sellest tulenevalt on ka hageja kõrvalnõue viivise ja intressi osas aegunud (
MS § 418 lg 1 alusel 25.04.2011 määrusega käesolevas asjas menetluse põhjusel, et kohus tegi tagaseljaotsuse, teadmata, et kostja vastas hagile teisele kohtumajale tähtaegselt. Hageja leidis 03.05.2011 esitatud vastuses, et tarbijakrediidilepingust tulenevatele krediidisaaja rahalistele kohustustele kohaldub
Hageja esitas maksekäsu kiirmenetluse avalduse kostja vastu 15.12.2010. Kostja lepingust tulenevad kohustused muutusid sissenõutavaks 12.10.2007.
lg 1 lause 1 järgi algas aegumistähtaja kulgemine 01.01.2008 ja aegumistähtaeg oleks möödunud 31.12.2010. Seega ei ole kostja vastu esitatud nõue aegunud. Maakohtu otsus Pärnu Maakohus jättis hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kostja taotles hagi aegumise kohaldamist. Hageja viitas
lg 3 lauses 1 sätestatule, kuid käesolevas asjas ei olnud poolte vahel tegemist tarbijakrediidilepinguga, vaid laenulepinguga. Poolte vahel sõlmitud leping kandis nime laenuleping ja leping vastab ka sisult laenulepingule. Pooltevaheline leping ei ole tarbijakrediidileping (VÕS § 402), vaid laenuleping (VÕS § 396). Kostja ei saanud krediiti, kostja sai laenu. Lepingus nähti ette üks makse koos intressidega ja maksekuupäevaks oli 12.10.2007. Maksekäsuavaldus esitati15.12.2010 ja seega ei kuulu hageja poolt viidatud säte kohaldamisele. Kohaldamisele kuulub
Hageja esitas nõude mittetähtaegselt ja seetõttu ei kuulu see aegumise tõttu rahuldamisele. Kohus märkis lisaks, et hageja nõue on muidu seaduslik ja kuuluks rahuldamisel. Tuvastatud asjaoludest tuleneb, et kostja esitas Raha24 OÜ kiirlaenutaotluse, milline rahuldati. Hagejale 2 anti laenu ja ta sai raha, kuid hageja laenu ei tagastanud. Oma vastuses hagile tunnistas kostja võlgnevust, ei vaidlustanud seda, kuid viitas nõude aegumisele. Antud asjaolust lähtudes on hagi tõendatud. Lisaks viitas kostja asjaolule, et omab keskmise astme puuet ja töövõime kaotust 80% ulatuses. Nimetaud asjaolust tulenevalt on seaduse järgi kohtul alus viiviste vähendamiseks. Ilma aegumist kohaldamata kuuluks hagi rahuldamisele põhinõude ja intressi osas ning viiviseid tuleks vähendada 10% põhinõudest. Apellatsioonkaebus Hageja palub maakohtu otsuse aegumise kohaldamise osas tühistada ja mõista hageja kasuks kostjalt välja hagiavalduses märgitud summad. Juhul kui kohus rahuldab hageja taotluse, siis mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud, milleks on riigilõiv I astme kohtus 63,91 eurot ja riigilõiv II astme kohtus 63,91 eurot. Maakohus leidis ekslikult, et hageja 12.10.2007 esitatud arvega seotud nõude aegumistähtaeg on möödunud. Kohtu arusaama kohaselt hakkas hageja nimetatud nõude aegumistähtaeg kulgema nõude sissenõutavaks muutumisest (
lg 1), seega saabus hagiavaldus kohtusse pärast
Maakohus hindas, et lepingu osaks olevate tüüptingimuste alusel lepiti üheselt kokku tasu sissenõutavaks muutumise kord. Kohus ei nõustunud ekslikult hageja käsitlusega, et vaidlusaluse nõude aegumise algusmomenti tuleb piiritleda lähtuvalt kokkulepitud tasu maksmise kohustusest, sest väidetavalt reguleerib
lg 3 teine lause olukorda, kus tegemist on arve esitamisega sissenõutavaks muutuva perioodilise kohustusega, kuid arve on mingil põhjusel jäänud esitamata. Kohus järeldas, et tegemist on tavalise laenulepinguga (VÕS § 396) ja põhjendades seda sellega, et lepingu pealkiri oli laenguleping. Kohus lisas ka seda, et tegemist ei ole tarbijakrediidilepinguga (VÕS § 402), sest lepingus oli ette nähtud üks makse koos intressidega. Kohus järeldas, et kuna tegemist pole tarbijakrediidilepinguga, siis ei kuulu kohaldamisele
Hageja leiab, et
lg 3 lause 1 on erinorm
lg 1 suhtes.
lg 3 on erireegel, mille eesmärk on parandada selliste võlausaldajate positsiooni, kellel on palju võlgnikke seeläbi, et võimalda neil pidada lihtsustatult arvet kõigi nõuete täpse sissenõutavuse üle. Kokkulepitud tasu maksmise nõude aegumistähtaeg algab selle aasta lõppemisest, mil nõue muutub sissenõutavaks. Tasuliste lepingute juures võib eeldada, et poolte vahel eksisteerib kokkulepitud tasu maksmise kohustus. Kokkulepitud tasu maksmise kohustuse aegumistähtaja algus ei ole sõltuvussuhtes nõude sissenõutavaks muutumisest, vaid kalendriaasta lõpust. Vastustaja näol oli tegemist tarbijaga, mistõttu oli kostja poolt saadud laenu näol tegemist tarbijakrediidilepinguga VÕS § 402 tähenduses. Vastus apellatsioonkaebusele Kostja palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohtu seisukoht Ringkonnakohus leidis, et maakohtu otsuse põhjendusi tuleb osaliselt muuta, kuid apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata. Aegumise seisukohalt on asjakohatu maakohtu arutlus, mille kohaselt ei ole tegemist tarbijakrediidilepingu, vaid laenulepinguga. Ringkonnakohus märgib, et vaidlusalune 3 laenuleping vastas VÕS §-is 402 antud tarbijakrediidilepingu mõistele, mille kohaselt tarbijakrediidileping on krediidileping, millega majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Lepingu järgi sai kostja laenuandjalt laenu 4000 kr., millise ta kohustus tagastama koos 900 kr. intressiga hiljemalt 12.10.2007.
1 kohaselt muutus laenu tagastamise kohustus sissenõutavaks 13.10.2007 ja kolmeaastane aegumistähtaeg saabus 13.10.2010. Kuna nõue esitati kohtusse 15.12.2010, ja kuivõrd
kohaselt koos põhikohustusest tuleneva nõudega aegub ka kõrvalkohustusest tulenev nõue, kuigi see ei oleks eraldi veel aegunud, siis on apellandi viide
§-le 147 lg. 3 asjakohatu, hageja nõue tervikuna on aegunud ja maakohus on haginõuded jätnud lõppkokkuvõttes õigesti
1 järgi rahuldamata. Tiit Kollom Reet Allikvere Kaupo Paal 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.