Kinkelepingu sõlmimise eelduseks oli vastavalt lepingu p 5 hagejale isikliku kasutusõiguse tagamine eluruumile XXX tähtajatult ja tasuta. Tuvastamist ei ole leidnud, et kostja oleks rikkunud hageja isikliku kasutusõiguse realiseerimist ja nõudnud tasu (II kd, tl 13-14). Kohtuotsuse põhjendused Pooltel ei ole vaidlust asjaolude üle, et 05.10.2006 sõlmisid nad notariaalse kinkelepingu, mille alusel hageja kinkis talle kuuluva korteriomandi XXX Tallinnas kostjale. Kinkeleping on täidetud, kostja on kantud kinnistusraamatusse korteriomandi omanikuna ning koormatisena on kinnistusraamatusse sisse kantud ka hageja tasuta ning tähtajatu kasutusõigus korteriomandile. 30.03.2011 on Tallinna notar Priidu Pärna büroos koostatud ja tõestatud hageja kinkelepingust taganemise avaldus kostjale, millega hageja taganes 05.10.2006 sõlmitud kinkelepingust põhjusel, et kostja on oma käitumisega näidanud hageja vastu üles jämedat tänamatust ning kasutanud hageja suhtes korduvalt füüsilist vägivalda, mille suhtes on algatatud ka kriminaalmenetlus ning tegi kostjale ettepaneku sõlmida asjaõigusleping omandi hagejale üleandmiseks 11.04.2011 kell 14.00 Tallinna notar Priidu Pärna büroos. Kostja nimetatud ajal notari büroosse ei ilmunud ning seetõttu ülalnimetatud tehingut ei toimunud. Kostja teatas notarile kirjalikult 04.04.2011, et kostja korteri haldamisest ei tagane ja notari ettepanekule sõlmida asjaõigusleping on vastuseks ei (I kd, tl 31- 37, 41-42). Kinkelepingust taganemiseks peavad olema täidetud nii formaalsed kui materiaalsed eeldused. Formaalne eeldus on vastavasisuline teade kingisaajale, mis hakkab kehtima teisele poolele jõudmisest (
ÜS § 69 lg 1). Taganemisavaldus kehtib aga ainult tingimusel, et täidetud on ka taganemise materiaalsed eeldused, milleks on lepingust taganemise õiguse aluste olemasolu. Kinkija peab tõendama
§-des 267 või 268 sätestatud asjaolude esinemist. Kinkija õigus lepingust taganeda on piiratud 1-aastase tähtajaga (
Kinkijal on õigus lepingust taganeda pärast selle täitmist
4
lg 1 kohaselt võib kinkija kinkelepingust taganeda ühe aasta jooksul ajast, mil ta sai teada või pidi teada saama oma taganemise õiguse tekkimisest. Seega taganemise õigus lõpeb, kui möödub aasta ajast, mil kinkija sai teada või pidi teada saama taganemise õiguse tekkimisest. Üheaastane tähtaeg ei ole aegumistähtaeg, vaid õiguste lõppemise aeg. Tähtaega arvutatakse vastavalt TsÜS-i §-des 134-137 sätestatule. Iga aluse puhul kehtib iseseisev taganemise tähtaeg. Käitumine, millega hageja on sisustanud kostjapoolset jämedat tänamatust, on toimunud 17.10.2008, 02.01.2011 ja 24.02.
lg-s 1 sätestatud tähtaega.
lg 1 kohaselt kui kinkeleping on täidetud, võib kinkija lepingust taganeda ja kingitud eseme alusetu rikastumise sätete järgi kingisaajalt välja nõuda
Nähtuvalt hageja poolt esitatud asjaoludest, on ta kinkelepingust taganemise alusena tuginenud sellele, et kingisaaja on näidanud kinkija vastu üles jämedat tänamatust (
Kui kingisaaja oma (seaduslikku) õigust kasutades läheb vastuollu kinkija poolt kinkimisel soovitud eesmärkidega, võib kinkijal tekkida õigus kinkelepingust taganemiseks. Kingisaaja iseenesest õiguspärane käitumine võib kinkija seisukohalt asjaolusid hinnates olla mõistetav jämeda tänamatusega. „Jäme tänamatus“ kui hinnanguline kategooria peab
Hindamaks, kas kingisaaja on oma käitumisega näidanud kinkija vastu üles jämedat tänamatust, tuleb lähtuda kinkelepingu eesmärgist ning arvestada kõiki konkreetse juhtumi asjaolusid, nii teo objektiivset hukkamõistetavust kui ka kinkija subjektiivset hinnangut. Pooltel on vaidlus kinke eesmärgi üle. Hageja väitel oli korteriomandi kinkimise eesmärk korteri kinkimine kostjale kui abikaasale, kes on toeks ja kellega koos elada normaalses abielus. Kostja hageja eeltoodud väitega ei nõustu. Kinkelepingu sõlmimise eesmärgiks oli, et kostja korteriomandi omanikuna tagab selle korrashoiu ja teostab remonti. Kostja arvates kinkelepingu sõlmimise eelduseks oli vastavalt lepingu p 5 hageja isikliku kasutusõiguse tagamine eluruumile XXX tähtajatult ja tasuta. Tuvastamist ei ole leidnud, et kostja oleks rikkunud hageja isikliku kasutusõiguse realiseerimist ja nõudnud tasu. Kohus leiab, et hageja on lepingust taganenud üksnes põhjusel, et kostja on näidanud tema suhtes jämedat tänamatust (so
Hageja nõue on suunatud tagasikandmisele, st sisuliselt asjaõiguslepingu sõlmimisele. Seega on tegemist võlaõigusliku nõudega ja kohtul tuleb tuvastada, kas eeldused omandi tagasikandmiseks on
Hageja tugines hagi alusena asjaolule, et kostja kasutas hageja suhtes füüsilist vägivalda 17.10.2008, 02.01.2011 ja 24.02.2011. Kohtu arvates on nimetatud faktilised asjaolud tõendatud kriminaalasjas nr 1-11-3628 jõustunud kohtuotsusega (I kd, tl 166-167). Kostja möönis kohtuistungil, et füüsilise vägivalla tarvitamise kohta on kostja andnud selgitused Liivalaia kohtumajas, mis ütlused on kostja andnud, on tunnistanud seda. See asi on lõpetatud, kostja on palunud andeks. Sellised asjad enam ei kordu, kostja on neid tunnistanud (I kd, tl 224). Samuti on asja materjalide juures hageja patsiendikaardid 17.oktoobrist 2008 (I kd, tl 26), 02.jaanuarist 2011 (I kd, tl 27) ja 25.02.2011 (I kd, tl 29), kiirabikaart 24.02.2011.(I kd, tl 210). Vägivalla tarvitamist tõendavad tunnistaja LN ütlused, 5 kellele hageja 2011 aasta jaanuaris näitas jala peal olevaid sinikaid, veebruaris oli hagejal silma all suur sinikas (II kd, tl 36). Tunnistaja SP nägi hageja vasaku kulmu peal sinikat (II kd, tl 38). Kohus hindab kriminaalmenetluses tehtud kohtuotsust koos teiste kirjalike tõenditega ja tunnistajate ütlustega ning leiab, et kostja poolt hageja suhtes vägivalla kasutamine on leidnud tõendamist. Kohus märgib, et kostja ei ole mitte ühegi tõendiga tõendanud seda, et hageja oleks kostja suhtes üles näidanud lugupidamatust. Hageja poolt kohtule esitatud iseloomustused (II kd, tl 2-3) on positiivsed. Kohus leiab, et kostja on käitunud sellisel viisil, mis andis hagejale õiguse kinkelepingust taganeda kinkisaaja jämeda tänamatuse tõttu kinkija suhtes. Üldjuhul hindab ühiskond isiksust tema tegude alusel. Kinkija suhtes füüsilise puutumatuse riivamine kingisaaja poolt on käsitletav jämeda tänamatusena. Kohus leiab, et asjas tõendatud vägivalla tarvitamine on piisav, et tuvastada hageja poolt kinkelepingust taganemist
Kuna taganemine on kehtiv, on kinkeleping
ÜS § 6 lg-te 3 ja 4 järgi omandi ülekandmise asjaõiguslepingu kehtivust.
lg 1 viitab kinkelepingust taganemise korral tagasitäitmisele alusetu rikastumise sätete järgi. Seega tuleb kinkelepingust taganemise puhul tagastada lepingu järgi üleantu
lg 1 järgi, arvestades
§-des 1028-1036 sätestatut. Kuna kinge on tasuta leping, on sellest taganemise põhiliseks tagajärjeks kingisaaja kohustus lepingu järgi saadu välja anda. Esinevad eeldused omandi tagasikandmiseks
Kehtetuks tunnistatakse võlaõiguslik kui ka käsutusõiguslik tehing, millest tulenevalt erinevad tagasitäitmise sätted- esimesel juhul tekib võõrandamisele suunatud tehingute puhul võlaõiguslik kohustus omand alusetu rikastumise sätete alusel tagasi kanda, teisel juhul ka asjaõiguslik vindikatsiooninõue omandi tuvastamiseks ja valduse väljaandmiseks ning kinnisasja puhul ka kinnistusraamatu parandamiseks. Kinnistusraamatuseaduse (KRS) § 34¹ järgi on kande tegemiseks, muutmiseks või kustutamiseks üldjuhul nõutav selle isiku nõusolek, kelle kinnistusregistriossa kantud õigust kanne kahjustaks (puudutatud isik). Sama paragrahvi lg 2 p 2 järgi on puudutatud isikuks kinnistusraamatust asjaõiguse kustutamisel või selle sisu muutmisel kustutatava või muudetava asjaõiguse omaja, samuti isik, kes omab asjaõigust kustutatavale või muudetavale asjaõigusele. Kuna kostja on kinnistusraamatusse kantud kinnisasja omanikuna, on ta puudutatud isikuks, kelle nõusolek on asjaõiguse üleandmisel vajalik KRS § 34¹ lg 2 p 3 järgi. Kostja nõusolekut asendav kohtulahend ei asenda teisi võimalikke tahteavaldusi, mis on kinnistusraamatusse kande tegemiseks vajalikud, esmajoones hageja enese tahteavaldust enda omanikuna sissekandmiseks. Seega tuleb kohustada VK`i tagasi kandma SK`ile korteriomand aadressil XXX , mis on kantud Harju Maakohtu kinnistusosakonna Tallinna jaoskonna registriosa nr XXX alla, omandiõigus, mõista kinnisasi VK`i valdusest välja SK`i valdusesse ning anda nõusolek kinnistusraamatu VK omanikukande kustutamiseks ning SK`i omanikuna sissekandmiseks. Käesolev kohtuotsus on aluseks kinnistusraamatu kande tegemiseks, millega kantakse korteriomandi omanikuna kinnistusraamatusse SK. Kohus jätab otsuse tegemisel arvestamata TsMS § 238 lg 5 alusel kohtumääruse SK hagi VK vastu abielu lahutamise ja KDK hagi VK vastu elatise väljamõistmiseks menetlusse võtmise kohta (I kd, tl 163-165), VK kiirabikaardi (I kd, tl 211), sest nimetatud tõendid ei tõenda käesoleva hagi aluseks 6 olevaid asjaolusid; KDK patsiendikaardi (I kd, tl 169), KDK tervisekaardid (I kd, tl 177-178), 15.06.2011 teate kriminaalmenetluse alustamise kohta (I kd, tl 170), kuna hageja on tuginenud kostja jämedale tänamatusele hageja mitte hageja lähedase suhtes; Põhja Ringkonnaprokuratuuri kriminaalmenetluse lõpetamise määrus (II kd, tl 27) ei tõenda kostja jämedat tänamatust hageja vastu. Kostja konto väljavõtted (I kd, tl 103-149), kostja palgatõend (I kd, tl 150), fotod korterist (I kd, tl 212-213, tl 16-26), Kaarli koguduse tõend (I kd, tl 214), töölepingu muutmise kokkulepe (I kd, tl 215-218) ei oma asja lahendamisel tähtsust. Menetluskulude jaotus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus rahuldas hagi, tuleb menetluskulud jätta täies ulatuses kostja kanda. Geete Lahi Kohtunik 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.